Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse p-de 3 ja 4 peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, pde 1 ja 2 peale määruskaebust esitada ei saa. Avalduse asjaolud Tallinna kohtutäitur M R esitas 14.05.2019.a. Harju Maakohtule avalduse V Oi õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 026/2018/1691, mis algatati Tallinna notar L L koostatud ja tõestatud M O ja V Oi 10.07.2017 kokkuleppe ja M Oi täitmisavalduse alusel. Täitedokumendi sisuks on võlgniku kohustus tasuda M Oi kasuks elatist tütre S Oi (isikukood xxxx) ülalpidamiseks 235 eurot kuus alates 01.08.2017.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni perekonnaseaduse §-s 97 p 2 sätestatud tähtaja saabumiseni ja tütre K Oi (isikukood xxxx) ülalpidamiseks 235 eurot kuus alates 01.08.2017.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni perekonnaseaduse §-s 97 p 2 sätestatud tähtaja saabumiseni. Nõude sisuks täitemenetluses oli kuni avalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 7 850 eurot, 29.05.2019.a. seisuga aga elatise võlgnevus 11 050 eurot ja jooksva elatise tasumise kohustus. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 07.11.2018.a. Võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid summasid vabatahtlikult tasunud. Sissenõudja esitas kohtutäiturile avalduse, millega andis nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kohtu kaudu. Võlgnik omab ABC kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 11.11.2021. 18.02.2019.a. toimetas kohtutäitur võlgnikule kätte hoiatuse juhilubade peatamiseks. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Võttes aluseks sissenõudja nõusolekut, taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 1773 lg 1 alusel võlgniku V Oi mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist. Võlgniku seisukoht 05.07.2019 on võlgnik selgitanud, et ta kannab osaliselt laste kulusid viies neile kasutatud riideid ja makstes lapse ühiselamu maksu, samuti andes söögi ja elamise raha. Ilma juhtimisõiguseta ei ole võlgnikul võimalik koos lastega tema venna tallu Saaremaale ja tagasi sõita ega teha laste kodus pisemaid remonditöid. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja leiab, et inimene peab endale võetud kohustusi täitma. Kui võlgnikul on autojuhilube tööl käimiseks vaja, siis oleks ta saanud oma rahalisi kohustusi täita. Menetluse käik 07.08.2019 määrusega rahuldas kohus kohtutäituri avalduse ja peatas võlgniku V O ́i mootorsõiduki juhtimisõiguse. 30.09.2019 esitas võlgnik määruskaebuse Harju Maakohtu 07.08.2019 määrusele. Määruskaebuse esitaja palub tühistada 07.08.2019 määrus ja jätta esitatud avaldus täies ulatuses rahuldamata. Puudutatud isik II põhjendab määruskaebuse esitamist sellega, et alates käesoleva aasta juuni keskpaigast elab poolte ühine tütar K O alaliselt oma isa – määruskaebuse esitaja juures

xxxx ning alates 02.09.2019 õpib K O xxxx. Määruskaebuse esitaja ei ole kohustatud tasuma elatist laste emale lapse ülalpidamiseks, kes elab igapäevaselt tema juures. Määruskaebuse esitaja vajab mootorsõiduki juhilube selleks, et oma alaealise lapse eest igapäevaselt hoolitseda, sealhulgas last transportida, käia poes lapsele süüa ja muid vajalikke esemeid, sh riideid ostmas. Määruskaebuse esitaja vajab juhilube sissetuleku hankimiseks, et anda nii endale kui tütar K O ́ile vahetult ülalpidamist igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Määruskaebuse esitaja töötab xxxx. Kuivõrd tema töö iseloom on selline, et tal kindlat tööandjat ei ole ja kirjalikke lepinguid sageli ei sõlmita, ei ole määruskaebuse esitajal võimalik enda töökoha kohta esitada kirjalikke tõendeid. Ilma kehtivate juhilubadeta satub määruskaebuse esitaja abivajava isiku staatusesse, kuivõrd tal ei ole võimalik endale ja lapsele ülalpidamist anda. Elatise sissenõudmise meetme eesmärk ei saa olla võlgnikust abivajaja tekitamine. Määruskaebuse esitajal ei olnud võimalik 4 – 7 juuli 2019 SA Xxxxx viibimise tõttu põhjalikult avaldusele varem vastata ning tal puudus esindaja, kes oleks saanud teda nõustada. Avaldaja seisukoht määruskaebuse osas Avaldaja esitas seisukoha määruskaebuse osas 03.10.2019. Kohtutäitur määruskaebuse esitajaga ei nõustu, sest täiteasjas 026/2018/1691 täituri kaudu võlgnikult käesoleva aja seisuga mingeid laekumisi ei ole olnud. Kohtutäiturile pole teada, et elatise maksmise kohustus oleks lõppenud. Võlgniku määruskaebuses esile toodud muutunud asjaolud laste hoolduskohustuse täitmisel võivad küll olla aluseks kohtule hindamaks, kas õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane, kuid ajal, mil kohus võlgniku õigused peatas, oli peatamine õiguspärane ja põhjendatud. Sissenõudja seisukoht määruskaebuse osas Puudutatud isik I esitas omapoolse seisukoha määruskaebuse osas 13.10.2019, millises märgib, et K O ́i elatise makse ei suurene alates septembrist, mil tema eluase on xxxx registreeritud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt ja tähtaegselt. Määruskaebuse esitamiselt on 30.09.2019 tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus võtab määruskaebuse menetlusse. TsMS § 662 lg 3 kohaselt määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Võlgnik on märkinud 30.09.2019 määruskaebuses ja esitanud tõendi, et alates käesoleva aasta juuni keskpaigast elab poolte ühine tütar K O alaliselt oma isa - võlgniku juures xxxx ning alates 2. septembrist 2019 õpib K O xxxx (t.l. 41) . Võlgnik leiab, et ei ole kohustatud tasuma elatist laste emale lapse ülalpidamiseks, kes elab igapäevaselt tema juures. Võlgnik märgib, et vajab mootorsõiduki juhilube selleks, et oma alaealise lapse eest igapäevaselt hoolitseda, sealhulgas last transportida, käia poes lapsele süüa ja muid vajalikke esemeid ostmas. Võlgnik vajab ka juhilube

sissetuleku hankimiseks, et anda nii endale kui tütar K O ́ile vahetult ülalpidamist igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Võlgnik töötab ehitajana ja tema töö iseloom on selline, et tal kindlat tööandjat ei ole ja kirjalikke lepinguid sageli ei sõlmita. Ilma kehtivate juhilubadeta satub määruskaebuse esitaja abivajava isiku staatusesse, kuivõrd tal ei ole võimalik endale ja lapsele ülalpidamist anda. Elatise sissenõudmise meetme eesmärk ei saa olla võlgnikust abivajaja tekitamine. Võlgnik märgib, et on kandnud osaliselt laste kulud vastupidiselt sissenõudja väidetele, tuues riideid, makstes igakuiselt lapse ühiselamu maksu ning andes ka söögi ja elamise raha. Võrdselt sissenõudjaga viib ja toob last aegajalt autoga kooli kui vaja mingeid asju transportida. Võlgnik esitas konto väljavõtte, millest nähtuvad võlgniku poolt tütar S Oi eest tasutud summad, sh õpilaskodu kohatasu ja ratsatrenni tasu (t.l. 31). Kuna maakohtule ei olnud 07.08.2019 kohtumääruse tegemise ajaks esitatud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et võlgniku õiguste peatamine võlgniku suhtes võib olla ebaõiglane ja muutunud on avalduse esitamise aluseks olnud asjaolud, kus vaidlust ei ole, et võlgniku juurde on asunud elama alaealine laps K O, kelle ülalpidamiseks on muuhulgas algatatud täitemenetlus, milliseid asjaolusid maakohus 07.08.2019 kohtumääruse tegemisel ei arvestanud, siis tuleb V Oi määruskaebus rahuldada ja Harju Maakohtu 07.08.2019 kohtumäärus tühistada ning kohus teeb uue kohtumääruse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse: 1) jahipidamisõigus; mootorsõiduki juhtimisõigus; relvaluba ja relvasoetamisluba; väikelaeva ja jeti juhtimisõigus; 5) kalastuskaart. Sama TMS § 1772 lg 2 alusel kui kohus peatab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise sama kohtumäärusega. TMS § 1773 lg 1 p 1 järgi esitab kohtutäitur kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1774 lg 2 alusel kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et M Oi täitmisavalduse alusel on Tallinna kohtutäitur M Re menetluses täiteasi nr 026/2018/1691 ning nimetatud täitemenetluse aluseks on M Oi ja V Oi 10.07.2017.a. notariaalselt tõestatud kokkulepe elatise maksmiseks, mille kohaselt V O on kohustatud tasuma M Oi kasuks elatise tütre S O ülalpidamiseks 235 eurot kuus ja tütre K O ülalpidamist 235 eurot kuus alates 01.08.2017, kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni perekonnaseaduse §-s 97 p 2 sätestatud ajani (t.l. 3-6, 19). Tuvastatud on, et täitmisteade on võlgnikule 07.11.2018 kätte toimetatud (t.l. 7, 28) ning vaidlust ei ole, et võlgnik vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitemenetluses sissenõutavaid summasid vabatahtlikult ei ole tasunud. Asjas on tõendatud, et sissenõudja esitas 02.11.2018 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule (t.l. 3). Tuvastatud on, et võlgnikul on A, B ja C kategooria sõidukite juhtimiseks välja antud juhiluba kehtivusega kuni 11.11.2021 (t.l. 9) ning kohtutäitur tegi võlgnikule hoiatuse tema mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks (t.l. 8). Tuvastatud on, et võlgniku ja sissenõudja ühine tütar K O elab alates juunikuust 2019 võlgniku juures (t.l. 41). Avalduse kohaselt ei ole elatise võlgnik täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja seadusliku esindaja kinnituste kohaselt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust. Kohtutäitur on avaldanud, et võlgnik ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud tasuda laste ülalpidamiseks väljamõistetud summas elatist ning kohtutäituril pole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt (t.l. 29). Sissenõudja on kinnitanud, et võlgnik ei ole täitnud igakuise elatise tasumise kohustust, hoolimata sellest, et võlgnikul on tema enda sõnul raha (t.l. 19, 32-34). TMS § 1774 lg 2 p 3 alusel kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Riigikohus on seisukohal, et võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb vastata mh küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata jätta. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 2-16-14071, p 18.1). Kuivõrd võlgnik on määruskaebuses veenvalt põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, sest poolte üks laps elab alates juunikuust 2019 võlgniku juures ning võlgnik vajab juhilube, et oma lapse eest igapäevaselt hoolitseda ja endale sissetulekut hankida, et last ülalpidada, siis esineb TMS § 1774 lg-st 2 tulenev alus võlgniku õiguste peatamata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et võlgniku õiguste peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Käesoleval juhul ei ole kohtu arvates ka põhistatud, et puudutatud isiku õiguste piiramisel oleks tegemist sobiva abinõuga elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Lähtudes eeltoodust tuleb avaldaja avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 171 lg 2 järgi võib kohus määruskaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt jätta määruskaebuse esitaja kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui viimane võidab uue asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba maakohtus. Arvestades kohtule esitatud nõuet, uute asjaolude esitamise tõttu uue lahendi tegemist ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.