lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-14071/44

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-14071/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2181
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 1771 lg 1TMS § 1772 lg 1TMS § 1774 lg 2TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 190 lg 2Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 693 lg 2Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-14071/38Riigikohtu tsiviilkolleegium04.10.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (37)

lahend.ee
2-24-4009/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.04.20252-23-15344/26Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.05.20242-21-10232/44Viru Maakohus Narva kohtumaja05.01.20242-23-3740/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.12.20232-21-6288/16Viru Maakohus Narva kohtumaja15.11.20232-21-2660/20Viru Maakohus Narva kohtumaja05.09.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-14071

Tsiviilasi

Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus E.P. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.P. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/võlgnik): E.P. (ik: xxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Andrei Krek Vastustaja (puudutatud isik/sissenõudja): V.V. (ik: xxxx), seaduslik esindaja J.V.

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 30. jaanuari 2017 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta kohtutäitur Andrei Kreki avaldus E.P. mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta menetluskulud kohtutäitur Andrei Kreki kanda, v.a võlgnikule antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis on jäetud riigi kanda.

Mõista välja kohtutäitur Andrei Krekilt E.P. kasuks E.P. määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
2-22-15332/17
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
13.02.2023
2-22-12370/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.02.2023
2-22-8324/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.02.2023
2-22-14206/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.12.2022
2-22-6503/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.11.2022
2-22-8324/24Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.11.2022
2-20-17228/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.03.2022
2-21-15684/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.02.2022
2-20-7413/53Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.02.2022
2-21-9698/34Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.01.2022
2-20-19202/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.12.2021
2-20-16357/26Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.05.2021
2-20-11137/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.10.2020
2-19-20240/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.10.2020
2-19-20745/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.08.2020
2-18-7850/97Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.04.2020
2-19-10157/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.04.2020
2-19-16558/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja27.01.2020
2-19-10157/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.01.2020
2-18-13016/33Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.11.2019
2-19-7249/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja20.11.2019
2-18-881/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.12.2018
2-18-3107/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.09.2018
2-18-5412/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.09.2018

ASJAOLUD

1.Kohtutäitur Andrei Krek (kohtutäitur) esitas 17.09.2016 Viru Maakohtule avalduse, milles palus elatisvõlgniku E.P. (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõigus peatada ning keelata talle juhtimisõigust anda. Avalduse kohaselt on kohtutäituri büroo menetluses täiteasi võlgnikult elatisraha sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 14.09.2015 otsus ja sissenõudjaks V.V. (sissenõudja). Nõude sisuks on elatisraha 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses alates 12.09.2013 kuni 11.01.2028. Kohtutäituri andmetel on 01.08.2016 seisuga elatisraha võlgnevus 5950,87 eurot. Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda. Kohtutäituril õnnestub võlgnikult sisse nõuda elatisraha keskmiselt 52,20 eurot kuus (jaanuarist kuni augustini 2016). Makseid ei saa lugeda korrapäraseks elatise maksmiseks. Täitedokumendi kohaselt peab elatisraha igakuine makse olema 215 eurot. Sissenõudja on andnud nõusoleku võlgniku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks. Kohtutäitur tegi 21.06.2016 võlgnikule hoiatuse, mille kohaselt TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates võlgnik ei ole elatist tasunud või sissenõudjaga kokkulepet sõlminud või ei ole põhjendanud, miks õiguste peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik sai hoiatuse kätte 27.07.2016, vastates sellele, et ta ei saa elatist täies ulatuses maksta, kuna on invaliidsuspensionär; juhtimisõiguse piiramise kohta võlgnik seisukohta ei avaldanud. Kohtutäituri andmetel ei ole võlgnik 30 päeva jooksul hoiatuse kättesaamisest tasunud vähemalt ühe kuu elatist ega sõlminud sissenõudjaga kokkulepet maksegraafiku alusel elatise tasumiseks.
2.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata ning tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ osas, millega need sätestavad, et lapse elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võlgnik on seisukohal, et juhiloa kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud. Võlgnikul on püsiv töövõimetus 60% ulatuses alates 23.11.2009. Töövõimetuse protsent on määratud sotsiaalministri 03.02.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ § 3 lg 17 p 2 alusel. Töövõimetuse aluseks on keskmise raskusega vaimse arengu piiratus, millega kaasuvad kontsentreerumisvõime ja tähelepanuvõime häired. Selle häire tõttu ei ole asjakohane nõuda temalt sellise töö leidmist ja tegemist, mille töötasust oleks võimalik tasuda iga kuu elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2016. aastal 215 eurot). Võlgniku pensionist on elatist kinni peetud iga kuu 1/3 ulatuses, s.o 2016. a jaanuarist kuni märtsini 60,31 eurot kuus ja edasi 63,73 eurot kuus. Võlgniku töövõimetuspension on 191,19 eurot kuus. Muid sissetulekuid võlgnikul ei ole ning enda ülalpidamiseks jääb talle

pensionist 127,46 eurot. 2016. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 8 p 1 järgi on üksi elava isiku toimetulekupiir 130 eurot kuus. Juhiloa kehtivuse peatamine on ebaõiglane põhjusel, et võlgnik on elatist regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires ja osaliseks tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Juhiloa kehtivuse peatamine on ette nähtud äärmuslikuks abinõuks, kui elatist maksma kohustatud isikul on võimalik elatist maksta, aga ta hoiab maksmisest tahtlikult kõrvale.

3.Kohtutäitur vaidles võlgnikule vastu. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt ei selgita võlgnik, millisel põhjusel on talle juhtimisõigus hädavajalik. Võlgniku elukutse ei ole juhtimisõigusega seotud ja ta võib liikuda mootorsõidukit kasutamata. Võlgniku osaline töövõimetus ei vabasta teda vanema kohustuste täitmisest.
4.Sissenõudja toetas kohtutäituri avaldust, leides maakohtu istungil, et võlgnik on kvalifitseeritud ehitaja ja selle jaoks ei ole tal juhiluba vaja.

MAAKOHTU LAHEND

5.Viru Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2017 määrusega kohtutäituri avalduse. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja keelas talle mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Võlgniku taotluse sätete põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks jättis maakohus läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ja mõistis võlgnikult TsMS § 190 lg 2 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 240 eurot. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole tõendanud elatise võlgnevuse täitmisele asumist ega sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkulepet. Võlgniku hinnangul oleks tema juhtimisõiguse piiramine ebaõiglane, kuna ta on invaliid, kelle ainsaks sissetulekuks on pension, ning võlgnikul on ema, kellega koos ta elab ja keda tal on tarvis aidata oma juhtimisõiguse kaudu. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses tõhusalt tagama. Praegusel juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ja seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Võlgnik peab hankima oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning ainuüksi asjaolu, et tal on väike sissetulek, ei vabasta teda ülalpidamiskohustusest. Juhtimisõiguse peatamine ei võta võlgnikult võimalust tulu teenida tegevusaladel, kus juhtimisõiguse olemasolu ei ole vajalik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus Viru Maakohtu 30. jaanuari 2017 määruse tühistada ning jätta kohtutäituri avalduse rahuldamata ja kohtukulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse kohaselt on võlgnikul püsiv töövõimetus 60% ulatuses alates 23.11.2009. Tegemist on kaasasündinud intellektihäirega, mistõttu ei ole asjakohane nõuda temalt sellise töö leidmist ja tegemist, mille töötasust oleks võimalik tasuda elatisena iga kuu pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Juhiloa kehtivuse peatamine on ebaõiglane, sest võlgnik on elatist regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires ning osaliseks tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Kohus on lähtunud eeldustest, et tegemist on terve inimesega ja et elatist ei ole üldse makstud. Lisaks saab sissenõudja lapsetoetust 50 eurot kuus. Poole lapsetoetuse arvel tuleb lugeda sissenõudja elatisnõue võlgniku vastu rahuldatuks.
7.Kohtutäitur ja sissenõudja ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohti.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

8.Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. aprilli 2017 määrusega maakohtu määruse riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmise osas, jättes tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jäi määrus muutmata. Määruskaebuse menetlemise kulud, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, jäid võlgniku kanda.
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas 4. oktoobri 2017 määrusega võlgniku määruskaebuse ja tühistas Tartu Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017 määruse osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, millega rahuldati kohtutäitur A. Kreki avaldus ning peatati võlgniku juhtimisõigus ja keelati anda talle mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti menetluskulude jaotuse osas (v.a riigi õigusabi tasu ja kulude kohta tehtud otsustuse osas). Ülejäänud osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu määruse muutmata. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohtu määruse kohaselt ei tegelda võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses küsimusega, kas elatis on võlgnikult välja mõistetud õiges suuruses. Küll tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse kohtutäituri taotlus rahuldamata jätta. Kohtud ei või võlgniku õigusi piirata üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud. Nii ei oleks täidetud meetme eesmärk – aidata väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Esiteks võivad olla asjaolud, sh võlgniku majanduslik või tervislik seisund, elatise kohtulahendi tegemisest möödunud aja jooksul muutunud. Lisaks tuleb silmas pidada, et kui elatis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, siis iga kalendriaasta alguses see määr muutub (tõuseb); samas ei pruugi igal aastal samas tempos suureneda võlgniku töötasu või muu sissetulek. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus kontrollima, kas võlgnik on jätkuvalt osaliselt töövõimetu ja kuidas osaline töövõimetus mõjutab tema suutlikkust elatist tasuda. Mh tuleb anda hinnang võlgniku väitele, et ta on täitnud elatise maksmise kohustust tegelikke võimalusi arvestades maksimaalsel määral. Kuna TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 kohaselt võib võlgnik esitada ka väite, et õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut, tuleb kontrollida ka sellekohaseid võlgniku väiteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 30.01.2017 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab kohtutäituri avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks rahuldamata.
11.TsMS § 693 lg 2 ja § 695 järgi on Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus on tsiviilasjas 04.10.2017 tehtud määruses juhtinud tähelepanu sellele, et asjakohase eelnõu seletuskirjas on TMS-i muutmise eesmärgina märgitud lapsele elatise sissenõudmise tõhustamine ning preventiivse mõju avaldamine, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas selgitati ka seda, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.
12.Võlgnik on oma vastuväidetes tuginedes TMS § 1774 lg 2 p-le 3 leidnud, et juhiloa kehtivuse peatamine on tema suhtes ebaõiglane põhjusel, et võlgnik on elatist regulaarselt tasunud maksimaalselt oma võimaluste piires ja osaliseks tasumata jätmiseks on mõjuv põhjus. Võlgnik on esitanud kohtule tõendid (Sotsiaalkindlustusameti 23.09.2016 otsuse nr 1389405 ja pensionitunnistuse – tl 82–83), mille kohaselt on võlgnik 60% ulatuses töövõimetu alates 23.11.2009 tähtajaga kuni 31.10.2019. Võlgniku töövõimetuse põhjuseks on tulenevalt sotsiaalministri 03.01.2002 määruse nr 3 „Töövõime kaotuse protsendi määramise kord“ § 3 lg 17 p-st 2 keskmise raskusega vaimse arengu piiratus, mida on nimetatud määruses kirjeldatud järgmiselt: kaasuvad kontsetreerumisvõime ja tähelepanuvõime häired; koolis käies kõik ülalloetletud häired on tugevasti väljendunud, esineb õppetöös mahajäämust, kooli lõpetamise järel pole suuteline sotsiaalseks assimileerumiseks ja iseseisvaks eluks või kui puudega isik pole oma puuete tõttu suuteline ka eritöökodades sobivat eriala õppima. Sotsiaalkindlustusamet vastas ringkonnakohtu järelepärimisele 11.10.2017, et nimetatud otsus kehtib võlgniku suhtes jätkuvalt. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et võlgniku vaimsed võimed ning sellest tulenevalt ka võimalused töötada ja töötasu teenida on piiratud ning võlgnik ilmselt ei ole suuteline temalt väljamõistetud elatist täies ulatuses maksma. Võlgniku töövõimetuspensioni suuruseks on hetkel 191,23 eurot kuus (tl 52) ning sellest peetakse Sotsiaalkindlustusameti 03.11.2016 tõendi (tl 84) kohaselt igakuiselt kinni elatis 1/3 ulatuses. 2016. a jaanuarist kuni märtsini on elatisena kinnipeetud igakuiselt 60,31 eurot ja edasi 63,73 eurot. Seega vaidlust ei ole selles, et võlgniku pensionist on lapsele elatis kinni peetud igakuiselt. Võlgniku väitel ta ei tööta ja muid sissetulekuid tal ei ole. Vastupidist ei ole väitnud ka kohtutäitur ega sissenõudja esindaja. Võlgniku sissetuleku suurust arvestades on ringkonnakohtu arvates elatist tasutud suuruses, mida võlgniku praegune sissetulek võimaldab. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et võlgniku puhul esineb TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud alus, st õiguste piiramine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane, kuivõrd tal on elatise osaliselt tasumata jätmiseks esinenud mõjuv põhjus, s.o tervislikust seisundist põhjustatud raskused töö leidmisel ja tegemisel ning sellest tulenev väike sissetulek, mis ei ole võimaldanud temalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses väljamõistetud elatist (2015. aastal 195 eurot kuus, 2016. a 215 eurot kuus) täies ulatuses tasuda. Seetõttu ei ole juhiloa kehtivuse peatamine ka antud juhul sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks. Ringkonnakohus märgib, et osaliselt töövõimetu võlgniku puhul ei ole põhjendatud viidata üldsõnaliselt võlgniku kohustusele leida väljamõistetud elatise maksmiseks piisavalt kõrge töötasuga töö, nagu maakohus seda on teinud.
13.Võlgniku esindaja on maakohtu istungil väitnud ka seda, et juhiluba on võlgnikule vajalik töö otsimisel ja töö tegemisel ning ka temaga koos elava ema aitamiseks (tl 125). Ringkonnakohus tegi vastavalt Riigikohtu juhistele lahendi p-s 20 võlgnikule ettepaneku esitada ringkonnakohtule oma põhjendused ja võimalikud tõendid selle kohta, mis elukutse tal on ja mis tööd ta teeb või millise töö otsimiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Võlgnikule riigi õigusabi korras määratud esindaja ei pidanud vajalikuks nõutud selgitusi ja tõendeid esitada. Kohtu enda võimalused selliste asjaolude kohta tõendeid koguda on piiratud. Riigikohus on asjas tehtud otsuses leidnud, et ehkki hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul uurimispõhimõte, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust ning õiguse piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama.

Ringkonnakohus leiab aga, et ehkki võlgniku väited, et juhiluba on talle vajalik töö otsimisel ja tegemisel ning ema aitamiseks on jäänud tõendamata, ei oma see asja lahendamisel olulist tähtsust, kuivõrd maakohtu määrus tuleb tühistada juba eelmises punktis toodu põhjal.

14.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja jätab kohtutäituri avalduse kui põhjendamatu rahuldamata, jäävad menetluskulud nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohtus TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda, v.a võlgnikule antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis on jäetud ringkonnakohtu 07.04.2017 määrusega riigi kanda ning millises osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu määruse tühistamata. Kohtutäituril tuleb võlgnikule hüvitada võlgniku määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja