Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue XXX sõlmiti Furnistiil OÜ ja Räpina valla hallatava lasteasutuse Veriora lasteaed „Õnneseen“ vahel suuline müügileping 5 garderoobikapi valmistamiseks ja paigaldamiseks. Kostja esitas vallavalitsusele pakkumuse 19.06.2018, mille kohaselt lubas kapid kohale toimetada augusti teiseks nädalaks. Lisaks esitas kostja hagejale ettemaksu arve summas 1 068 eurot. Räpina Vallavalitsus tasus arve 25.06.2019. Tähtajaks kostja kappe ei tarninud, teatades e-kirjaga, et kapid tuuakse 20.-24.11.2018. Lubatud kuupäevaks kappe ei saabunud, samuti mitte detsembris ja jaanuaris. 15.02.2019 esitas hageja kostjale nõude kohustuse täitmiseks hiljemalt 4.03.2019 ja täitmata jätmise korral lepingust taganemiseks. Tähtajaks kappe ei saabunud, kuid kostja lubas kapid kohale toimetada 7.-8.03.2019. Kappe ei saabunud. 1.04.2019 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettemaksu tagastamise nõudega. Kostja esitas 28.05.2019 maksekäsu avaldusele vastuväite. Käesolevaks ajaks on hageja soetanud kapid teiselt müüjalt ning nõuab ettemakstud summa 1 068 euro tagastamist. Hageja on arvutanud viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ettemaksu tagastamise tähtajast, so 15.03.2019 kuni hagi esitamiseni kohtusse 21.06.2019 summas 22.94 eurot. Hageja taotleb ka lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhivõla täieliku tasumiseni seadusega sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on kapid valmis teinud, küll hilinemisega, kuid lasteaed ei võtnud kappe vastu. Kostja soovis kapid ära saata transpordifirmaga, kuid ta ei saanud ühendust lasteaia juhatajaga, et leppida kokku sobiv kuupäev. Seda ei teatatudki, vaid esitati avaldus maksekäsu kiirmenetlusse. Kostja on valmistanud kapid, kandes sellega kulutusi ning on kappe mitu kuud ladustanud. Käesolevaks ajaks on kapid müüdud teisele kliendile. Kostja tunnistab ettemaksu saamist, kuid vaidleb vastu viivistele. Samuti on kostja seisukohal, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kirjalik menetlus Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega kappide transportimise osas, sest kostja pidi lepingu kohaselt kapid ka paigaldama, transpordi ja paigaldamise eest on tasutud kostjale ettemaksuna 168 eurot. Kostja ei ole avaldanud valmisolekut tulla kappe paigaldama. Kostja esitas vastusena hageja täiendavale seisukohale pakkumuse tasuda ettemakstud raha 5 kuulise maksegraafikuga. Kompromissi ei ole kohtule esitatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on poolte vahel juunis 2018 sõlmitud lepingust lasteaiale 5 garderoobikapi valmistamiseks, kohale toomiseks ja paigaldamiseks, taganenud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kostja ei ole

vaidlustanud hageja taganemist garderoobikappide tarne lepingust, mistõttu taganemine on kehtiv. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on saanud hagejalt ettemaksu 25.06.2018 summas 1 068 eurot. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on garderoobikappide tarnimise lepingust kehtivalt taganenud, mistõttu lepingulist kohustust enam ei ole. Kostja ei vaidlusta ettemaksu saamist ning kostja väitel on ta hageja tellimusel valmistaud kapid müünud kolmandale isikule. Seega on kostja kohustatud hagejalt õigusliku aluseta saadud raha tagastama. Kostja on teinud ettepaneku võla tagastamiseks osamaksetena, kuid kompromissilepingut kohtule esitatud ei ole. Kohus selgitab pooltele, et vältimaks täitekulude lisandumist on võimalik võla tasumise kokkulepe sõlmida ka käesoleva kohtuotsuse alusel. Kostja vaidleb vastu hageja viivise nõudele. Samas on kostja saanud hagejalt raha 1 068 eurot, mida ta hagejale lepingust taganemise ja ettemaksu tagastamise nõude esitamise järel ei tagastanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja esitas ettemaksu tagastamise nõude 15.03.2019 ning on arvestanud seaduses sätestatud viivist kuni hagi kohtusse esitamiseni summas 22.94 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja nõudel ja seaduse alusel välja mõista. Samuti on põhjendatud ja seaduslik hageja esitatud lisanduva viivise välja mõistmise nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 1. lause kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi rahuldanud, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale mõistlikud ja põhjendatud kulutused. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot. Kohus on seisukohal, et menetluses tasutud riigilõiv 200 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.