2-19-4717/16 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J Gil tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Elisa Eesti AS (edaspidi teenuse osutaja) ja Kostja vahel sõlmiti Liitumisleping kliendinumbriga xxx, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 1. märts kuni 31. märts 2016 teenuste kasutamise eest 01.04.2016 arve nr: 2014962367 summas 102,37 €, mille eest kohustus kostja tasuma 18.04.2016. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 49,82 €. Teenuse pakkuja esitas kostjale perioodi 01.juuni kuni 30. juuni 2016 teenuse kasutamise eest 01.07.2016 arve nr 2015726113 summas 615,06 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.07.2016.a. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamist kuid käesoleva ajani kostja võlga tasuma ei ole asunud.

2-19-4717 Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 667,61 (615,06+52,55) eurot, võla sissenõudmiskulud summas 25 eurot+30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 465,73 eurot (421,07+44,66); viivis määraga 0,07% päevas põhinõude 615,06 euro jäägilt alates 25.03.2019.a. kuni põhinõude tasumiseni ning põhinõude 52,55 eurot jäägilt alates 16.08.2019.a. kuni põhinõude tasumiseni; jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista riigilõiv 75+200 eurot ja õigusabikulud 420+420 eurot. Kohtu selgitused Harju Maakohtu 02.10.2019.a. kohtumäärusega on tsiviilasi nr 2-19-12221 liidetud ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-19-4717. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagis taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Hageja palub kostjalt välja mõista 24.03.2019.a. hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 200 eurot ning 15.08.2019.a. hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud kummagi hagiavalduse esitamisel 420 eurot, kokku 840 eurot. Lõiv Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud menetluskuluna riigilõivu summas 275 eurot (75+200). Hageja on esitanud kohtule 2 hagi, mis tulenevad samast lepingust tuleneval alusel, kumbki hagiavaldus üksnes ühe kuu võlgnevuse kohta (01.03.2016-31.03.2016 ning 01.06.201630.06.2016). Seda esimest hagi hageja korrigeeris ja täpsustas 09.04.19 dokumendis, et seal oli tegemist valesti esitatud arvega. Mõlema hagi eest tasus hageja lõivu, ent kui hageja oleks esitanud korraga ühe hagi, oleks tal tulnud tasuda lõivu vaid 200 eurot mitte 275 eurot (hagihind oleks olnud 1358,92 eurot (1223,28 eurot + 135,64 eurot).

2-19-4717 TsMS § 200 lg 1 järgi on menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Seega ei tohi menetlusosaline põhjustada vastaspoolele ebamõistlikke kulusid, millega vastaspool ei saa arvestada. Antud juhul on hageja selle TsMS 200 lg 1 reegli vastu eksinud, mistõttu on alus TsMS § 162 lg 4 alusel kostjalt välja mõista riigilõivu 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Ühtlasi on tsiviilasi nr 2-19-12221 liidetud ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-19-4717, kuna hageja oli esitanud kohtule kaks eraldiseisvat hagiavaldust sama kostja vastu, samast lepingust tuleneval alusel, kumbki hagiavaldus üksnes ühe kuu võlgnevuse osas (01.03.201631.03.2016 ning 01.06.2016-30.06.2016). Sealjuures on tegemist nn tüüphagiga, mis ei tugine keerukatele õiguslikele argumentidele ega suurele hulgale tõenditele. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 ning asjaolust, et menetluses on läbitud ka apellatsioonmenetlus, peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 320 eurot (275+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik