Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 tagaseljaotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26. märtsil 2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 46,17 eurot, viivise 33,58 eurot ning võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Maakohus võttis hagi menetlusse
8.aprillil 2019. Hageja esitas 9. aprillil 2019 menetlusdokumendi, millega suurendas põhinõuet, viivist ja sissenõudmiskulusid. Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga 8290781, mille alusel kostjale osutati mobiilsideteenuseid. Kostja teenuste eest ei maksnud ning
1.veebruaril 2018 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga läks tasumata arvega seotud nõue üle hagejale.
2.Kostjale toimetati kõik menetlusdokumendid, sh
11.aprillil 2019 e-toimiku kaudu. Kostja hagile ei vastanud.
nõuete
suurendamine,
kätte
Maakohtu lahend ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 29. aprilli 2019 tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) 26. märtsil 2019 esitatud hagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 46,17 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 33,58 eurot. Samuti mõistis kohus välja viivise 0,07% päevas põhinõude jäägilt alates 25. märtsist 2019 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 12,59 euro ulatuses. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldas maakohus osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 116,55 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistis maakohus menetluskuludelt välja viivise.
APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas hageja 9. aprillil 2019 täpsustatud hagiavalduse, mis toimetati kostjale kätte. Maakohus jättis vaidlustatud otsuses hageja esitatud põhinõude, viivise ja sissenõudmiskulude suurendamise tähelepanuta ning rahuldas hagi lähtudes algses hagiavalduses esitatud nõuetest. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega vähendada hageja menetluskulusid. Kuna täpsustatud hagiavalduse kohaselt muutus riigilõivu suurus, siis tuleb täiendav riigilõiv samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maakohus vähendas ekslikult ka hageja lepingulise esindaja kulusid, leides, et põhjendatud menetluskulu on 116,55 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. TsMS § 646 sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 652 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese 2 (3)
astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus, jättes otsuse tegemisel hageja 9. aprillil 2019 esitatud menetlusdokumendi tähelepanuta, rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 9. aprillil 2019 kostja vastu samas menetluses menetlusdokumendi, mis oli pealkirjastatud hagiavaldusena. Selles oli suurendatud nõudeid, kõik teised asjaolud jäid samaks. Hageja tasus ka täiendava riigilõivu. Hageja põhjendas nõuete suurendamist sellega, et algses hagiavalduses esitatud nõuded ei olnud vastavuses tõenditega (kostjale esitatud arved). Tulenevalt TsMS § 376 lg 4 p-st 2 ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude ja kõrvalnõuete suurendamist. Seetõttu ei ole selleks vajalik ka kostja või kohtu nõusolek (TsMS § 376 lg 1). Maakohus oleks pidanud selgeks tegema hageja tahte sellise menetlusdokumendi esitamisel ja sellele adekvaatselt reageerima. Kuigi TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist või vähendamist hagi muutmiseks, ei tähenda see, et kohus ei peaks nõude muutmise vastuvõtmise (menetlusse võtmise) kohta juba enne kohtuotsuse tegemist selget seisukohta võtma. Kohtu selge seisukohavõtt on vajalik ka selleks, et kostjale oleks selge, milline on menetluses olev nõue (vt Riigikohtu 29. mai 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus nimetatud menetlusdokumendi kostjale kätte toimetanud koos esialgse hagiavalduse ja menetlusse võtmise määrusega, mis justkui tähendaks, et maakohus on nõuete suurendamisega vaikides nõustunud. Samas on maakohus teinud tagaseljaotsuse esialgses hagiavalduses esitatud nõuete kohta. Kuna tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1) ja suurendatud nõudeid ei ole maakohus läbi vaadanud, siis ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada.
7.Praegusel juhul on menetluslik rikkumine mõjutanud asja lahendamise tulemust ja seda ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta selge seisukoht nõuete suurendamise kohta.
8.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.