Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-115230

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 20. veebruaril 2018 kokkuleppe väikelaenulepingu nr L3700684150 muutmiseks. Alates lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisest kannab leping uut numbrit L3701265882. Lepingus leppisid pooled kokku muuta põhitingimusi ning kehtestada muudetud põhitingimused järgnevalt. Kokkuleppega leppisid pooled kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 4629,92 eurot osamaksega 155,63 eurot kuus 66 kuuks intressimääraga 29,90% aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 15 eurot ning lepingu haldustasuks kuus 1,50 eurot. Laenusaaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis hageja laenusaajale 26. oktoobril 2018 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja nimetatud võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 27. novembril 2018 laenulepingu üles. Laenulepingu ülesütlemine tõi kaasa ka kogu krediidisumma viivitamatu tagastamise kohustuse. Seega lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 5183,52 eurot, sh tagastamata põhivõlgnevus 4629,92 eurot, intress 517,01 eurot, haldamisega seotud kulu 19,50 eurot, viivis 2,09 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot.

2(4)

2-19-115230 AS C on 28. novembri 2018 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le. Intrum Justitia Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud ka 14. detsembril 2018. Seega on hagejaks Intrum Debt Finance Ag. Hageja palub lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjalt välja lepingutest tuleneva viivise hagi esitamise seisuga. Hageja arvestab viivist põhinõudelt 4629,92 eurolt alates nõude lepingu ülesütlemise teatise järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist 4629,92 eurolt alates 24. augustist 2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. TsMS § 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja võlgnevus summas 5183,52 eurot (s.o tagastamata põhivõlgnevus 4629,92 eurot, intress 517,01 eurot, haldamisega seotud kulu 19,50 eurot, viivis 2,09 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot); sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga summas 818,93 eurot ja jooksev viivis arvestatuna kokkuleppe järgi 4629,92 eurolt 24% aastas alates 24. augustist 2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjale (s.o kättetoimetatud kostja poolt kohtule avaldatud elektronpostaadressil). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõlgnevus 4629,92 eurot, intress 517,01 eurot, haldamisega seotud kulu 19,50 eurot, viivis 2,09 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 818,93 eurot, kokku 6052,45 eurot ning viivised alates 24. augustist 2019 kuni põhinõude summas 4629,92 euro täitmiseni viivisemäras 24 protsenti aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, maksekäsu esitamisel tasutud riigilõiv 192 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 283 eurot, kokku 495 eurot kostjalt väljamõistmiseks. 3(4)

2-19-115230 Kohus leiab, et hageja menetluskulud 475 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 ja TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 495 eurot (475+20). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.