XX hagi Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 8. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1627,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Triin Kivimaa Kostja (apellant): Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Natalja Kutepova
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 8. mai 2019 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
4.Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks ringkonnakohtus 378 eurot ning mõista see summa kostjalt Tallinna linnalt hageja XX kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuses jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.XX (hageja) esitas 9. oktoobril 2018 Harju maakohtule hagi Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 1500,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,23 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt alates
10.oktoobrist 2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Hageja põhiväited on järgmised: -
-
-
-
-
-
hageja sõitis 15. detsembril 2017 Tallinnas Endla 74 juures (Endla ja Mooni tänavate ristmiku läheduses) otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele. Hageja sõidukile põhjustas kahju betoontõkis, mis oli lumekatte all ehk silmale märkamata. Betoontõkis on oht, mille eest tuleb liiklejaid hoiatada, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Kostja oleks pidanud betoontõkised tähistama liiklusmärkidega; hageja sõiduki pardakaamera salvestiselt nähtub, et osaliselt olid betoontõkised tähistamata ja ilmastikuoludest tulenevalt ei olnud need ega teekattemärgistus nähtavad. Seega rikkus kostja kohustust hoida tee korras ja tagada ohutu liiklemine; hageja sõidukil purunesid betoontõkistele otsa sõitmise tõttu parempoolsed rehvid (esimene ja tagumine), õõtshoob ning kaks velge. Sõiduki parandamiseks tuleb peale rehvide, valuvelgede ja õõtshoova vahetuse kontrollida veermikku, nii esi- kui ka tagasilda mõõta ning reguleerida. Samuti tuleb rehve balansseerida. Hagejal tuleb tasuda auto remondi eest kokku 1500,24 eurot; kostja on seaduse järgi vastutav isik, kes pidi tegema kõik, mis võimalik, et vältida olukorda, mille tagajärjel tekib kahju liikleja sõidukile. Järelikult käitus kostja õigusvastaselt. Sellise teo tagajärjel sai kahjustada hageja sõiduk. Kui kostja oleks oma seadusest tulenevat kohustust täitnud õigesti, siis ei oleks hageja sõitnud autoga vastu betoontõkiseid ja talle ei oleks tekkinud kahju; hageja teatas kostjale tekkinud kahjust 20. detsembril 2017 ja täpsustas oma nõuet
3.septembril 2018 kirjas, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 17. septembriks 2018, aga kostja seda ei teinud; hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 7,23 eurot, 22 päeva eest arvestusega 0,3288 eurot päevas.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
kahjujuhtum on tingitud hageja süül liiklusseaduse (LS) nõuete rikkumisest. Kõnealusel teelõigul on ühistranspordirada tähistatud liiklusmärkide ja teemärgistusega ning eraldatud eraldusribaga, mis olid sündmuse ajal nähtavad. Eraldusriba eraldab ühissõidukite rada kohas, kus puudub teistel sõidukitel õigus ühissõidukite rajale sõitmiseks. Samuti ei ole eraldusribal liiklemine lubatud. Seega rikkus juht ühissõidukiajal ja eraldusribal liiklemise keeldu; hämaras ja lörtsis sõitmine nõuab, et juht oleks eriti tähelepanelik, sõiduki varustuse töö peab vastama ilmastikule ja teeoludele. Piisava hoole väljendamisel märganuks juht nii liiklusmärke kui ka teemärgistusi ja kahju olnuks välditav; puuduvad tõendid, et sõiduk sai vigastusi kõnealuse sündmuse tagajärjel. Videosalvestusest nähtuvalt liigub sõiduk pärast sündmust probleemideta edasi. 2 (5)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 8. mai 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) . Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.1.Maakohus tuvastas, et: -
-
hageja sõitis 15. detsembril 2017 oma sõidukiga Tallinnas Endla 74 juures (Endla ja Mooni tänavate ristmiku läheduses) otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele; kostja kohustus on hoida korras Tallinna linna teed.
3.2.Maakohus kohaldas ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ning leidis, et kostja ei täitnud seadusest tulenevat kohustust hoida korras teed, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Hageja sõidukil olevalt pardakaamera salvestisega ja sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustega on tõendatud, et selles kohas, kus hageja sõitis otsa betoontõkistele, olid betoontõkised lume alla ja need ei olnud nähtavad.
3.3.Mõistliku kõrvalseisjana võib möönda, et betoontõkistele otsasõit tekitab kahju ning hageja ei pruukinud koheselt aru saada, mis sõidukiga juhtus. Hageja tõendas, et sõidukil purunesid parempoolsed rehvid, õõtshoob ja kaks velge. Sõiduki parandamiseks tuleb peale loetletud detailide vahetuse kontrollida veermikku, mõõta ja reguleerida nii esi- kui ka tagasilda ja balansseerida rehvid, mille eest kokku tuleb tasuda 1500,24 eurot. Veenev on hageja väide, et kuigi sõidukil purunesid kaks rehvi, siis tuli välja vahetada kõik neli rehvi, kuna sõiduki mõlemal veoteljel peavad olema samaväärsed rehvid.
3.4.Maakohus kohaldas VÕS § 1045 lg 3 ja § 1050 lg 1 ning leidis, et kostja ei tõendanud kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega seda, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Tuvastatud on, et teel olevad tõkised ei olnud hageja jaoks märgatavad, mistõttu ta neile otsa sõitiski. Asjakohane ei ole kostja väide, et sündmuskoht on hästi valgustatud. Kui betoontõkis on lume all, siis ei ole suure tõenäosusega ka hea valguse korral võimalik lume all seda näha. Kostja ei tõendanud, et hageja ei liigelnud vastavalt ilmastikuoludele ning rikkus kohustust olla liikluses hooliks ja ettevaatlik. Samuti ei tõendanud kostja, et hageja soovis liigelda ühissõidukirajal, kuhu ta poleks tohtinud liiklusmärkide kohaselt sõita. Hageja esitatud pardakaamera video seda ei kinnita. Seega ei ole põhjust arvata, et hageja on ise temal tekkinud kahju eest vastutav, ja puudub alus kaaluda kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist. Lähtudes eeltoodust mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 1500,24 eurot.
3.5.Hageja teatas kostjale tekkinud kahjust esmakordselt 20. detsembril 2017 ja palus
3.septembril 2018 nõudekirjas kahju hüvitada hiljemalt 17. septembriks 2018. Järelikult on hagejal VÕS § 113 lg 2 alusel õigus nõuda viivist kahjusummalt (1500,24 eurot) alates
18.septembrist 2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 9. oktoober 2018, st 22 päeva eest kokku 7,23 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista täiendav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 10. oktoobrist 2018 kuni põhinõude täitmiseni.
3.6.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on põhjendatud 6 t 20 min ulatuses tunnihinnaga 90 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 684 eurot (= 6,3 ×90 + 20%). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 225 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 909 eurot (= 225 + 684) ja sellelt summalt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. 3 (5)
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks, hinnates kostja hoolsuskohtustust, tõlgendas maakohus vääralt EhS § 97 lg 1 ning jättis põhjendamatult kohaldamata Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi: määrus nr 92) ja LS § 52. Eraldusriba markeerivad betoontõkised, millele hageja otsa sõitis, asuvad liiklusmärgi nr 525a „Ühissõidukirada“ mõjupiirkonnas. Betoontõkised on eraldusriba LS § 2 p 7 tähenduses, mitte liiklust ohustavad esemed LS § 52 lg 1 mõttes. Betoontõkised paigaldati ohutu liiklemise tagamiseks vastavalt LS § 52 lg-le 4. Kostjale ei saa ette heita seadusega kehtestatud kohustuste hooletut täitmist, kuna tema käibes nõutav hool on piiritletud määrusega nr 92 ja LS § 52 lg-ga 1. Sellest tulenevalt puudub kostja süü ja ta ei vastuta kahju eest deliktilisel alusel.
4.2.Teiseks rikkus maakohus tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku hindamise nõuet. Maakohus tugines olematule tõendile, kuna politseiametnikud ei ole tsiviilasjas ütlusi andnud. Toimikus on politseiasutuse poolt väljastatud tõend, mis on dokumentaalne tõend. Samas fikseerisid politseinikud olukorra mõne aja möödudes, mitte vahetult pärast sündmuse toimumist. Selleks ajaks võis intensiivse lumesaju tingimustes olukord oluliselt muutuda. Seega tuleb lähtuda pardakaamera salvestusest, kuid maakohtu järeldused ei vasta salvestusele, on vastuolulised ja kohati isegi arusaamatud. Maakohas leidis, et betoontõkised ei olnud hagejale nähtavad kostja süül, kes jättis tee puhastamata, teiselt poolt nõustus maakohus asjaoluga, et sõidukist oli nähtavus piiratud esiklaasi seisundi tõttu. Arusaamatu on, milles seisneb kostja süü, kui hageja sõitis sõidukiga, mille kojamehed nõuetekohaselt ei töötanud (see nähtub salvestusest). Kui sõiduki kojamehed oleks nõuetekohaselt töötanud, oleks hageja märganud betoontõkiseid ja liiklusmärke.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest. Samuti ei ole apellatsioonimenetluses enam vaidlust kahju toimumise ja suuruse üle.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Kaebuse esimene väide käsitleb küsimust, kas ja kuivõrd tuleks tee korrashoiunõuete väidetava rikkumise korral hinnata tee muid seisundinõudeid. EhS § 11 lg 1 p 10 kohaselt moodustavad ehitise korrashoiunõuded osa selle seisundinõuetest, mis on kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevad nõuded. Kui hageja tugines väitele, et kostja ei järginud tee korrashoiunõudeid, siis ei olnud vaja vaidluse lahendamisel uurida ega hinnata, kas tee vastas muudele seisundinõuetele. Isegi kui betoontõkised olid teele paigutatud kooskõlas kehtivate nõuetega, siis ei vabasta see kostjat LS § 97 lg-s 1 sätestatud kohustusest, et tee ja selle toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Määruse nr 92 § 6 lg 1 kohaselt peab teemaa olema puhastatud. Selle kohustusega on hõlmatud mh eraldusriba LS § 2 p 7 tähenduses, aga ka muud p-s 78 nimetatud teeääre tähised. Kuna kostja ei järginud tee korrashoiu tagamisel EhS, LS ja määrust nr 92, siis tuvastas maakohus õigesti, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust. 4 (5)
8.2.Maakohus hindas tõendeid õigesti ja piisavalt. Politsei- ja Piirivalveameti 18. aprilli 2018 vastusele viitamine kui politseiametnike ütlustele oli põhjendatud, sest vastuses refereeriti ametnike ütlusi. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et vaidluse põhjustanud kahjusündmuse ajal oleks tee olnud korras. Samuti ei tuginenud kostja tee korrashoiukohustuse kohasele täitmisele 22. märtsi 2018 vastuses hageja nõudekirjale. Põhjendatud ei ole kostja väide, et maakohtu järeldused ei vasta hageja sõiduki pardakaamera salvestusele. Viidatud salvestusest nähtub, et betoontõkised olid lume all ega olnud piisavalt nähtavad. Sõiduki juhi ette jääv esiklaasi osa (salvestisel ülal vasakul) on oluliselt parema läbipaistvusega kui pardakaamera ette jääv osa. Seega ei olnud juhi nähtavus piiratud esiklaasi seisundi tõttu.
9.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
10.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja esitatud nimekirja põhjal. Hageja nõuab 378 euro hüvitamist, mis on tasu esindaja õigusteenuse eest 3,5 t tasumääraga 90 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud ajakulu põhjendatud ja kostjal tuleb hüvitada hageja apellatsioonimenetluse kulud tervikuna. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.