Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

on oht, mille eest tuleb liiklejaid hoiatada, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Kostja oleks pidanud betoontõkised tähistama liiklusmärkidega. Hageja sõidukil olevalt pardakaamera salvestiselt nähtub, et osaliselt olid betoontõkised tähistamata ning ilmastikuoludest tulenevalt selles kohas ei olnud nähtav ei teekattemärgistus ega ka need tõkised. Seega rikkus kostja oma kohustust hoida tee korras ning tagada ohutu liiklemine. Hageja sõidukil xxx (registreerimismärgiga xxx) purunesid betoontõkistele otsa sõitmise tõttu parempoolsed rehvid (nii esimene kui tagumine), õõtshoob ning kaks velge. Sõiduki parandamiseks tuleb peale rehvide, valuvelgede ja õõtshoova vahetuse ka kontrollida veermikku, nii esi- kui ka tagasilda mõõta ning reguleerida. Samuti tuleb rehve balansseerida. Hagejal tuleb tasuda auto remondi eest 1 500,24 eurot. Kostja on seaduse järgi vastutav isik, kes oleks pidanud tegema kõik, mis võimalik, et vältida olukorda, mille tagajärjel tekib kahju liikleja sõidukile. Järelikult käitus kostja õigusvastaselt. Sellise teo tagajärjel sai kahjustada hageja sõiduk. Seega kui hageja oleks oma seadusest tulenevat kohustust täitnud õigesti, siis ei oleks hageja sõitnud autoga vastu betoontõkiseid ning talle ei oleks tekkinud kahju summas 1 500,24 eurot. Hageja teatas kostjale tekkinud kahjust esmakordselt 20. detsembril 2017. Hageja täpsustas oma nõuet 3. septembril 2018 nõudekirjas, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 17. septembriks 2018. Seisuga 9. oktoober 2018 on sissenõutavaks muutunud viivise summaks 7,23 eurot (so periood 18. septembrist 2018 kuni 9. oktoober 2018 kokku 22 päeva x 0,3288 eurot päevas). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis summas 1 500,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 7,23 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt (1 500,24 eurot) alates 10. oktoobrist 2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kahjujuhtum on tingitud hageja enda süül hageja poolsest liiklusseaduse nõuete rikkumisest. Kõne all oleval teelõigul on ühistranspordirada tähistatud liiklusmärkide ja teemärgistusega ning eraldatud eraldusribaga, ning need on sündmuse asetleidmise ajal nähtavad. Eraldusriba eraldab ühissõidukite rada kohas, kus puudub teistel sõidukitel õigus ühissõidukite rajale sõitmiseks. Samuti ei ole eraldusribal liiklemine lubatud. Seega rikkus juht ühissõidukiajal ja eraldusribal liiklemise keeldu. Hämaras ja lörtsis sõitmine nõuab, et juht oleks eriti tähelepanelik, sõiduki varustuse töö peab vastama ilmastikule ja teeoludele. Piisava hoole väljendamisel märganuks juht nii liiklusmärke, kui ka teemärgistusi ning kahju olnuks välditav. Kostja vaidleb kahju olemasolu ja suuruse vastu. Puuduvad tõendid selle kohta, et sõiduk sai vigastusi kõne all toimunud sündmuse tagajärjel. Videosalvestusest tulenevalt liigub sõiduk pärast sündmust probleemideta edasi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et 15. detsembril 2017 sõitis hageja oma sõidukiga xxx (reg märk xxx) Tallinnas Endla 74 juures, Endla ja Mooni tänavate ristmiku läheduses, otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele (pardakaamera salvestus). Pooled vaidlevad selle üle kas kostja peab hagejale hüvitama hageja sõiduki remontimise kahju, mis tekkis hageja väidetel seoses betoontõkistele otsasõidu tagajärjel (t.l. 7-11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega ja p 7 kohaselt, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustuseks on hoida korras Tallinna linna teed, sh. Endla tänava 74 juures, kus hageja sõitis otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud tee korrashoidmise kohustust viisil, et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Ehitusseadustiku § 97 lg 1 alusel tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt tuleb omavalitsusüksusel korraldada ka linna teede korrashoidu. Hageja sõidukil olevalt pardakaamera salvestisega ja sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustega on tõendatud, et selles kohas, kus hageja sõitis otsa betoontõkistele, olid betoontõkised lume alla ja need ei olnud nähtavad (t.l. 6). Kuna betoontõkised, s.o. ühissõidukiraja eraldamiseks ette nähtud tähistus muust teest, ei olnud nähtavad, siis on tõendatud, et kostja ei ole olnud hoidnud teed korras, et oleks olnud tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Seega on tõendatud, et kostja ei olnud täitnud oma seadusest tulenevat kohustust hoida korras teed, et see oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Kuigi hageja heidab kostjale ette ka ühissõidukiraja mittemärgistamist vastavalt seadusele, siis ei ole vaidlust, et hageja etteheide kostjale on seotud ohutu liiklemise tagamisega, mitte teekattemärgise olemasoluga iseenesest. Pooled vaidlevad kas hageja sõiduk on kahjustatud, s.o. kas hageja sõiduk vajab remonti. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on tõendanud, et tema sõidukil on purunenud parempoolsed rehvid, õõtshoob ning kaks velge (t.l. 4-5). Põhistatud on hageja väide, et sõiduki parandamiseks tuleb peale rehvide, valuvelgede ja õõtshoova vahetuse kontrollida veermikku, mõõta ja reguleerida nii esi- kui ka tagasilda ja balansseerida rehvid, mille eest tuleb hagejal tasuda 1 500,24 eurot (t.l. 5). Veenev on hageja väide, et kuigi sõidukil purunesid kaks rehvi, siis tuli välja vahetada kõik neli rehvi, kuna sõiduki mõlemal veoteljel peavad olema samaväärsed rehvid. Pooled vaidlevad selle üle kas betoontõkistele otsa sõitmine põhjustas hageja sõidukile kahju. Kohtu arvates on veenev hageja väide, et asjaolust, et sõiduk koheselt ei peatunud ei ole võimalik järeldada nagu autorehvid poleks purunenud betoontõkisele otsasõidu tagajärjel. Mõistliku kõrvalseisjana võib möönda, et sellisele takistusele, s.o. betoontõkistele, otsasõit tekitab kahju ning hageja ei pruukinud tõepoolest koheselt aru saada, mis juhtus sõidukiga. Seega on põhistatud hageja väide, et hagejal on tekkinud kahju 1 500,24 eurot seoses betoontõkistele otsasõiduga. Seega kui hageja oleks oma seadusest tulenevat kohustust täitnud õigesti, siis ei oleks hageja sõitnud autoga vastu betoontõkiseid ning talle ei oleks tekkinud kahju summas 1500,24 eurot. VÕS § 1045 lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kostja ei ole tõendanud kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist.

VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuigi kostja väidetel on kostja taganud tee seisundi vastavalt tee seisundinõuetele ning ka hageja esitatud videosalvestuse tegemise ajal on kostja arvates tee sõiduradade piirides piisavalt puhas, lumekiht ja libedus puuduvad, siis on eelnevalt tuvastatud, et teel olevad lumetõkised ei olnud hageja jaoks märgatavad, mistõttu ta neile otsa sõitiski. Kuna kostja arvates seoses hageja etteheitega, et kostja ei ole liiklusmärki välja pannud, leiab kostja, et sündmuskoht on piisavalt liikluskorraldusvahenditega märgistatud, ja täiendavat liiklusmärgistust vaja ei olegi, siis ei ole kohtu arvates veenev, nagu kostja ei peaks vastutama tema poolt teele paigaldatud takistusele otsa sõitmise eest tekkinud kahju eest. Asjakohane ei ole ka kostja väide nagu sündmuskoht oleks hästi valgustatud, sest kui betoontõkis on lume all, siis ei ole suure tõenäosusega ka hea valguse korral võimalik lume all seda vaadata. Seega kostja väited, et tema ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi, pole tõendatud. VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et mis kiirusega hageja sõitis või pidi sõitma, et kui hageja oleks sõitnud väiksema kiirusega, siis oleks betoontõkised olnud hagejale nähtavad ja hageja oleks saanud kahju ära hoida. Samuti ei ole kostja põhistanud oma väidet, et miks oleks mõistlik arvata, et hageja pidanuks peatama oma sõiduki teel, et kas siis oleks konkreetses kohas olnud betoontõkised nähtavad. Asjaolu, et lund sajab auto esiklaasile ja seetõttu on lumesaju ajal nähtavus piiratud, ei luba samuti kohtu arvates kahju vähendada või arvata nagu poleks kostja liigelnud vastavalt ilmastikuoludele. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja rikkus liiklusseadusest tulenevat kohustust olla liikluses hooliks ja ettevaatlik, mistõttu tekitas ise endale kahju. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja sõiduki esiklaasi puhastamata jätmine kostja väidetul viisil oleks hoidnud ära betoontõkistele otsasõidu (t.l. 45-46). Kostja väidetel, et kõnesoleval teelõigul on ühistranspordirada tähistatud liiklusmärkide ja teemärgistusega ning eraldatud eraldusribaga, ning need on sündmuse aset leidmise ajal nähtavad (või jäid märkamata hageja sõiduki puhastamata esiklaasi tõttu), kuid teistel sõidukitel puudub õigus ühissõidukite rajale sõitmiseks, ei ole tähtsust, sest vaidlust ei ole selle üle nagu hageja oleks soovinud liigelda ühissõidukite rajal (t.l. 47-48). Igal juhul ei ole kostja tõendanud oma väidet nagu hageja oleks soovinud liigelda ühissõidukirajale, kuhu hageja poleks tohtinud liiklusmärkide kohaselt sõitagi. Hageja esitatud pardakaameravideost ei kinnita samuti kostja eeltoodud väidet. Seega ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis lubaksid kohtul arvata, et hageja on ise temal tekkinud kahju eest vastutav ja kaaluda kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 500,24 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Pooled ei vaidle, et hageja teatas kostjale tekkinud kahjust esmakordselt 20. detsembril 2017 ning

KOKKU

Aeg 3h 2h 1h 20 m 6 h 20 m

Kohtu arvates on hageja menetluskulude nimekirjas väljatoodud toimingud seoses esindaja poolt õigusabi osutamisega menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Põhjendatud õigusabile on hagejal seega aega kokku kulunud 6 tundi ja 20 minutit. Nähtuvalt hageja menetluskulude nimekirjast, osutati hagejale menetluses õigusabi hinnaga 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, ei saa lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks, pidada oluliselt keskmist taset ületavaks. Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulu 684 (6 h 20 m x 90 eurot x 20%) eurot. Hageja on palunud menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 909 (225 + 684) eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.