Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. 16. oktoober 2019.a määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Võlgnikule on aruanne kätte toimetatud, võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti liiklusregistri, erinevate liisingufirmade, Eesti väärtpaberite keskregistri, kinnistusregistri ja ehitusregistri ning abieluvararegistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur päringud pankadele ning seejuures teostas otsingu Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi. Selgitamaks võlgniku kohustuste ja nõuete suurust tegi ajutine haldur järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ning tähtsust omavaid dokumente. Tuginedes võlgniku-, kolmandate isikute poolt esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle

kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline. Võlgniku vara ja kohustused Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul varaks: 1) 1/6 suurune kaasomandiosa korteriomandist asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, üldpind 75,0 ruutmeetrit. Kaasomandiosa väärtus võlgniku hinnangul on 13 000 eurot; 2) 1/6 suurune kaasomandiosa korteriomandist asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx,üldpind 49,50 ruutmeetrit. Kaasomandiosa väärtus võlgniku hinnangul 10 000 eurot; 3) Igakuine töötasu 1 167 eurot; 4) Töövõimetoetus 12,72 eurot päevas. Maanteeameti 18.10.2019.a. a vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette hetkel registreeritud ega ole viimase viie aasta jooksul olnud. AS Pensionikeskus 22.10.2019.a. vastuse kohaselt on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx, mille saldo 22.10.2019.a seisuga on 2868.228 SEB Energiline Pensionifond osakut väärtusega 2 811,61 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks 1/6 suurune kaasomandiosa korteriomandist asukohaga xxxx ja 1/6 suurune kaasomandiosa korteriomandist asukohaga xxxx. Kaasomandiosade võõrandamine turuhinnaga on keeruline ning nende reaalne turuväärtus selgub edaspidises menetluses enampakkumiste käigus. Halduri hinnangul on vara väärtus kokku ca 14 000 eurot. Võlgniku esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi 57 608,72 euro ulatuses järgnevalt: 1) AS Plusplus Capital 9 768,65 eurot; 2) OK Incure OÜ 10 852,18 eurot; 3) Julianus Inkasso OÜ 7 385,78 eurot; 4) Eesti Inkasso OÜ 400,10 eurot; 5) Credit.ee OÜ 1 459,53 eurot; 6) Renovum OÜ 343,17 eurot; 7) Telia Eesti AS 893,12 eurot; 8) Holm Bank AS 407,19 eurot; 9) Placet Group AS 5 070,00 eurot; 10) A G 21 029,00 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 59 629,11 eurot, mis kasvavad pidevalt viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul makseraskused tekkinud 2018.aasta detsembris, kui ta kaotas oma töö ning lõplikult on maksejõuetus välja kujunenud 2019. aasta aprilliks, kui alustati esimene täitemenetlus võlgniku suhtes.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik makseraskustesse sattunud eelkõige tänu hooletule ning läbimõtlematule finantskäitumisele. Laene võttes ei ole võlgnik suutnud adekvaatselt hinnata oma rahalisi võimalusi ning majanduslikku olukorda. Samuti ei ole võlgnik arvestanud omale kohustuste võtmise hetkel võimalusega, et võib kaotada stabiilse sissetuleku töötasu näol. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutise halduri tasu taotlus Oliver Ennok on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 90 eurot, millele lisandub käibemaks), s.h halduri toimiku koostamine, järelepäringute teostamine ja vara arestimine, seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine, teabenõude koostamine ja kättetoimetamine võlgnikule, järelepäringute vastuste analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Oliver Ennok palub ajutise pankrotihalduri tasuks kinnitada ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok’i tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (,a/a EE222200221037157598, Swedbank) kasuks 10 töötunni eest 900 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 180 eurot, kokku 1080 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu Oliver Ennoki’i kasuks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mõista välja riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4;

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik katta kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kuna võlgnik on esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks ja kohus nimetab ta võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole võlgnik istungil vastu vaielnud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Ajutise halduri tasu hüvitamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus asjaolust, et käesolevas määruses eeltoodu põhjal esineb võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks, mille korral võlgnikul vara puudumise tõttu võib kohus ajutise halduri tasu määrata riigi vahenditest. Kuna tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et pankrotivara puudumise tõttu tuleb tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb seega ajutise halduri tasu hüvitada summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale). Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas ruumis 2026, 03.12.2018, kell 15:30.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja tn 4, Tallinn, 03.12.2018, kell 15:30.). Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.