2-18-130312/35 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija sõlmisid 01.07.2018 töövõtulepingu nr xxxx erinevate ehitustööde tegemiseks xxxx kortermajas. Kostja ei ole tööde eest täielikult tasunud. Osaliselt on tasumata arved xxxx ja xxxx, täielikult on tasumata arve xxxx, mis on esitatud vee- ja kanalisatsioonitööde eest ning sisaldavad ka projektijuhtimistasu. Kostja on tunnistanud võlgnevust ja lubanud maksta viivist 0,25% päevas. Hageja palub hagiga kostjalt välja mõista võlgnevus 2 506,62 eurot ja viivis 518,89 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Arve nr xxxx on esitatud osaliselt ilma õigusliku aluseta. Arve aluseks oleval pakkumisel on märgitud 33. nädala töömeeste töötundideks kokku 108 töötundi. Ehitustööde päeviku järgi tegid töömehed 33. nädalal aga 81,5 töötundi. Ehitustööde päevikus märgitud töötundidest lähtuvalt peaks olema arvel kajastatud töötundide maksumus kokku koos käibemaksuga 1 760,40 eurot. Samuti on arvel nr xxxx kajastatud projektijuhtimisteenus maksumusega 172,80 eurot. Pooled ei ole kokku leppinud mistahes projektijuhtimise teenuses ja hageja ei ole seda kostjale osutanud ning kostja ei ole sellist tööd hagejalt ka vastu võtnud. Kostja on tuvastanud temale esitatud arvete kontrollimisel, et hageja on läbivalt lisanud kostjale väljastatud arvetele teenuseid, mida ei ole tellitud ega osutatud. Kostja tasaarvestab oma õigusliku aluseta saadu tagasinõude hageja tasunõudega. Kostja ei ole lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitanud ning pooltel puudub viivisemäära kokkulepe. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kostja vastu nõude töövõtulepingu alusel tasu saamiseks. VÕS (võlaõigusseadus) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle, et on sõlminud töövõtulepingu nr xxxx (dtl 25-26). Lepingu p 2.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja teostab kostja küttesüsteemi, kanalisatsiooni, ventilatsiooni ja tarbeveesüsteemi töid. Hageja on tööde eest esitanud mh arve xxxx (dtl 34, sama dtl 208) summas 2 505,60 eurot, arve xxxx (dtl 32, sama dtl 110 ja 204) summas 648 eurot ja arve xxxx (dtl 33) summas 2 116,80 eurot. Kostja on tasunud arve xxxx osaliselt 647,60 euro osas ning arve xxxx samuti osaliselt 2 116,18 euro osas (konto väljavõtted dtl 36, dtl 93-94, võlgnevuste aruanne dtl 37, väljavõte raamatupidamisprogrammist dtl 223). Arve xxxx on täielikult tasumata. Pooled vaidlevad, kas kostjal on kohustus tasuda tööde eest arvetel kajastatud ulatuses. Töövõtulepingu p 2.3 I lause kohaselt on pooled kokku leppinud tunnitööpõhises maksustamises selliselt, et ühe töömehe tunni hind on 18 eurot + km. Punkt 2.2 järgi on lepingulise maksumuse

aluseks tellijale iga nädala eest esitatud ehitustööde päevik ning tööde üleandmise akt, millega tellija on nõustunud ning nimetatud dokument kuulub töövõtulepingu lahutamatuks osaks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Pooled selgitasid eelistungil, et kokku oli lepitud selliselt, et tööd tehakse etapiviisiliselt, vastu võetakse tööd tervikuna pärast kõigi tööde valmimist, kuid arveldatakse tööde teostamise ajal iganädalaselt. Kostja pidi tasuma hageja poolt esitatud vahearveid, mis koostati iganädalaselt vastavalt tehtud tööde ulatusele, mis fikseeriti iganädalaselt ehitustööde päevikus ja allkirjastati poolte poolt. Lepingu p 5.2 järgi tuli tasumised teostada vastavalt arvete maksetähtaegadele. Arvel xxxx (18.08.2018, summa 2 505,60 eurot) on märgitud, et arve on esitatud vastavalt pakkumisele XXXX torutööd ja projekti juhtimine, Xxxx. Kohtule on esitatud pakkumine XXXX (dtl 29, sama dtl 220), mille kohaselt kujuneb summa 2 505,60 järgmiselt: torutööd objektil Xxxx, Tallinn, nädal 33 Tiit ja Rein 108 tundi hinnaga 18 eur tund + km, kokku 2 332,80 ja projekti juhtimine 8 tundi hinnaga 18 eur tund + km, kokku 172,80. Kostja on välja toonud, et töömehed ei töötanud 33. nädalal ehitustööde päeviku järgi mitte 108, vaid 81,5 töötundi. 2018.a. 33. nädal oli 13.08-19.08. Nimetatud perioodi kohta on kohtule esitatud väljavõtted ehitustööde päevikust 13.08-16.08 kohta (dtl 42-45), millest nähtuvalt tegid töömehed 13.08 töötunde 12,5 ja 14,5, so kokku 27 tundi ja 14.08 töötas kumbki 14 tundi, so kokku 28 tundi. 15.08 ja 16.08 kohta on märgitud töötunde vastavalt 14,5 ja 12, kuid välja ei ole toodud kummagi töömehe töötundide arv eraldi. Kohus leiab, et kuna nii 15.08 kui 16.08 kohta on märgitud, et töötasid kaks töömeest ning toodud on tervikuna nii töö alustamise kui lõpetamise aeg, siis tuleb päevikust aru saada selliselt, et mõlemad töötasid kogu tervikuna toodud töö teostamise aja ehk töötunde on 15.08 kaks korda 14,5 ja 16.08 kaks korda 12. Nimetatud tõlgendust toetab ka asjaolu, et päeval 13.08, kus töömeeste töötundide arv on erinev, on eraldi välja toodud, millises ajavahemikus töötas vähem töötunde teinud töömees. 15.08 ja 16.08 on töötundide arv arvestatuna kahe töömehe kohta seega vastavalt 29 ja 24. Kohus tuvastab ehitustööde päeviku alusel, et 33. nädalal tegi hageja 108 töötundi (27+28+29+24). Seega tasunõue torutööde osas on põhjendatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled olid kokku leppinud ka projekti juhtimise teenuses. Kohus leiab, et töövõtulepingust ei nähtu, et pooled oleksid projekti juhtimise teenuses kokku leppinud (lepingulised tööd, p 2.1). Pakkumisel XXXX on küll projekti juhtimise teenus kajastatud, kuid hageja esitatust ei nähtu, et pakkumine oleks lepingu osa. Kostja on välja toonud, et dokumendid, mis on pealkirjastatud pakkumistena, saatis hageja koos arvetega. Nähtuvalt pakkumisest on selle esitamise kuupäev 17.08.2018 ning pakkumisel on toodud tööde maht tundides 33. nädalal, so 13.08-16.08. Arve vastavate tööde eest on esitatud 18.08.2018. Nimetatu on kohtu hinnangul kooskõlas kostja väidetega, et pakkumised tulid koos arvetega, pakkumistel kajastuvad juba hageja hinnangul töövõtulepingu nr xxxx alusel tehtud tööd ning nende eest nõutav tasu. Kohus leiab, et sisuliselt on seega pakkumised selgitused arvete juurde, kajastades arvetel toodud summade arvestust, tegemist ei ole pakkumustega töövõtulepingu muutmiseks. Seega kokkulepet projekti juhtimise teenuse osutamiseks ei saa olla sõlmitud pakkumiste aktsepteerimisega, nagu väidab hageja. Samas puudub vaidlus, et kostja on tasunud arveid, mis sisaldasid tasu mh projekti juhtimise eest. Kuna kostja on projekti juhtimise eest esitatud arveid tasunud, asub kohus seisukohale, et pooled olid kokku leppinud ka projekti juhtimise teenuse osutamises. Sellele viitavad ka poolte 21.-22.11.2018 e-kirjad (dtl 92), millest nähtuvalt selgub kostjale hageja 21.11 e-kirjast, et hageja ei olegi projekti juhtinud, kuigi arved projektijuhtimise eest esitati. Seega kostjale teadaolevalt pidi hageja projekti juhtima. Asjaolu, kas ja millises ulatuses hageja projekti juhtimise teenust tegelikult osutas, ei puuduta seda, kas pooled olid teenuse osutamises kokku leppinud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjale projekti juhtimise teenust osutanud. Hageja selgitas eelistungil, et projekti juhtimine seisnes selles, et hageja juhatuse liige või töötaja käis kohal ja kontrollis seda inimest, kes töid tegi, kuna kostjal ei olnud pädevust töid jälgida. Hageja vaatas töö üle ja kui paigaldajal või ehitajal tekkisid küsimused, siis hageja fikseeris ära selle. Nimetatud

selgitus on vastuolus 21.-22.11.2018 e-kirjavahetusest nähtuvaga, milles hageja juhatuse liige on kostjale kirjutanud, et hageja projekti ei juhtinud, hageja teeneid otseselt ei vajatud, sest oli olemas objekti juht, järelevalve ja palju teadjaid mehi, kelle poole töömees sai vajadusel pöörduda. Hageja märkis samas, et ei pidanud töömehe üle järelevalvet teostama, ei ole hageja asi kontrollida töömehe tööaega ega tema muid toiminguid objektil, hageja ei tegelenud objekti juhtimisega. Kohus tuvastab hageja 21.11.2018 e-kirja alusel, et hageja projekti juhtimise teenust kostjale ei osutanud. Kuna tööd tehtud ei ole, ei saa tasunõue projekti juhtimise osas olla muutunud sissenõutavaks (arve xxxx 172,80 euro osas). Ka arved xxxx ja xxxx, mis kostjal on tasumata vastavalt 0,4 ja 0,62 euro ulatuses, on esitatud vastavalt 96 euro (pakkumine XXXX, dtl 27, sama dtl 111, dtl 217) ja 172,80 euro (pakkumine XXXX, dtl 28, sama dtl 116-117, pk dtl 219) osas projekti juhtimise teenuse eest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal on tekkinud kostja vastu tasunõue 33. nädala torutööde eest summas 2 332,80 eurot. Kostja on 05.03.2019 vastuses hagile teinud tasaarvestusavalduse, mille kohaselt tasaarvestab kostja hageja tasunõude oma nõudega õigusliku aluseta tasutu tagastamiseks. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 I lause järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja on välja toonud, et tasus arved xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, mis sisaldasid teenuseid, mida kostjale ei osutatud. Vaidlus puudub, et nimetatud arved on tasutud, välja arvatud xxxx ja xxxx vastavalt 0,4 ja 0,62 euro osas. Kohus tuvastas, et hageja projekti juhtimise teenust kostjale ei osutanud, mistõttu tasu maksmise kohustust ei tekkinud. Nimetatud arvetel on kajastatud projekti juhtimise teenus 2 035,20 euro ulatuses: arve koos pakkumisega xxxx (dtl 99, sama dtl 196), pakkumine xxxx (dtl 100, sama dtl 212) xxxx (dtl 197), pakkumine 1800099 (dtl 213) xxxx (dtl 101, sama dtl 198), pakkumine xxxx (dtl 102, sama dtl 214) xxxx (dtl 103, sama dtl 199), pakkumine xxxx (dtl 104, sama dtl 215) Xxxx (dtl 107, sama dtl 200), pakkumine xxxx (dtl 108, sama dtl 216) xxxx (dtl 32, sama dtl 110, sama dtl 204), pakkumine xxxx (dtl 27, sama dtl 111, dtl 217)

Kostjal tekkis seega hageja vastu nõue 2 034,18 euro (2 035,20 - 0,4 - 0,62) tagastamiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohus tuvastab, et 05.03.2019 tasaarvestusavaldusega on kostja tasaarvestanud hageja tasunõude 2 034,18 euro ulatuses ning hageja tasunõue on nimetatud osas alates 05.03.2019 lõppenud. Kostja on seisukohal, et on hagejale alusetult tasunud ka arvetel kajastunud transporditeenuse eest. Kohus leiab, et arvete tasumisega on kostja tasu maksmise kohustust tunnistanud. Kohus selgitas eelistungil, et väidetavate alusetute soorituste osas tuleb õigusliku aluse puudumine tõendada kostjal. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid tuvastada, et kuigi kostja transporditeenuse eest tasus, siis pooled tegelikult transporditeenuse osutamises kokku ei leppinud või hageja tegelikult seda teenust ei osutanud. Seetõttu puudub kostjal nõue transporditeenuse eest tasutu tagastamiseks, mida hageja tasunõudega tasaarvestada. Kohus asub seisukohale, et hageja tasunõue ei ole lõppenud 298,62 euro osas (2 332,80-2 034,18) ning hagi tuleb põhinõude osas rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 298,62 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude 518,89 euro väljamõistmiseks. 18.08.2018 arvel xxxx on märgitud tasumise tähtpäev 25.08.2018 ja viivisemäär 0,5% päevas. Töövõtulepingu p 3.3 kohaselt kohustub tellija tasuma arve vastavalt arve tähtajale, milleks on 7 päeva. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled vaidlevad, kas nad on sõlminud viivisemäära kokkuleppe. Kohus leiab, et töövõtulepingust ei nähtu, et pooled oleksid kohalduvas viivisemääras kokku leppinud. Hageja väitel muutsid pooled pärast 01.07.2018 töövõtulepingut ning sõlmisid täiendava kokkuleppe viivisemäära kohta, mis nähtub kostja poolt väljastatud garantiikirjast. Viidatud garantiikirja (dtl 24, dtl 186) kohaselt on kostja tunnistanud seisuga 30.07.2018 võlgnevust hageja ees, lubanud võlgnevuse tasuda hiljemalt 12.08.2018 ning tasuda summalt viivist 0,25% kuus. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud tõendist, et pooled oleksid kokku leppinud töövõtulepingu muutmises. Hageja on lubanud tasuda viivist 0,25% kuus konkreetselt summalt, kuid märgitud ei ole, et kokku oleks lepitud töövõtulepingu täiendamises viivisemäära kokkuleppega. Kohus tegi hagejale eelistungil ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid asjaolu kohta, et pooled on muutnud töövõtulepingut täiendades seda viivisemäära kokkuleppega. Hageja esitas poolte e-kirjavahetuse juulist 2018 (dtl 192-193), kuid ka nimetatud tõendist ei nähtu kokkulepet töövõtulepingu muutmise kohta. Seetõttu tuvastab kohus, et pooled ei ole viivisemääras kokku leppinud ning hagejal on õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja on soovinud nõuda viivist 17.01.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud ulatuses. Kohus leiab, et viivisenõude põhjendatud ulatuseks on 74,65 eurot (periood 25.08.2018-17.01.2019, summa 2 332,80, arvestus viivisekalkulaator.ee):

38-39) ja väljavõtted ehitustööde päevikust 2. ja 3. juuli kohta (dtl 40, 41) teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta. Samuti ei ole pooled oma faktiväidetega seostanud arveid xxxx (dtl 96, sama dtl 195), xxxx (dtl 98, sama dtl 201), xxxx (dtl 105, sama dtl 202), xxxx (dtl 106, sama dtl 205), xxxx (dtl 107, sama dtl 200), xxxx (dtl 109, sama dtl 203) ja xxxx (dtl 112, sama dtl 206). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 169 lg 1 I lause kohaselt menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Asjas 25.06.2019 toimuma pidanud eelistung tuli edasi lükata põhjusel, et hageja ei ilmunud istungile. Istungi aeg oli hagejaga kooskõlastatud ning hageja oli kutse kätte saanud 17.04.2019. Nimetatud istungiga seotud menetluskulu jätab kohus TsMS § 169 lg 1 I lause alusel tervikuna hageja kanda. Võttes arvesse, et hageja esitas hagi hinnaga 3 025,51 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 373,27 eurot, jätab kohus ülejäänud menetluskulud 88% osas hageja ja 12% osas kostja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud hagis, et on tasunud riigilõivu. Hagile on lisatud pakkumised xxxx (dtl 30, 31, 222) ja arve 18108 (dtl 35, sama dtl 210), millel kajastuvad õigusabi kulud 360 eurot seoses menetlusdokumentide ettevalmistamisega. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihind on 3 025,51 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 300 eurot riigilõivu. Nähtuvalt e-toimikust on hagi esitamiselt õigesti tasutud 300 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 99,73 eurot, hagi esitamisel täiendavalt 175,30 ja 24,97 eurot). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud menetluses lepinguline esindaja. Hageja menetlusdokumendid on allkirjastatud seadusliku esindaja poolt. Tulenevalt TsMS § 175 lg 2 nõustaja kulusid ei hüvitata. Kohus asub seisukohale, et hagejal tekkis menetluskulu 300 eurot. Kostja on välja toonud, et tema menetluskulu on kulu lepingulisele esindajale kokku 1 350 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toiming

Kohus leiab, et taotluses märgitud toimingud olid asjas vajalikud ning on kooskõlas menetluse käiguga. Toimingu 2 osas on ekslikult märgitud hageja seisukoha esitamise ajaks 13.03, hageja esitas seisukoha 19.03. Kohtu hinnangul ei saa ühelegi toimingule märgitud ajakulu pidada selgelt ülemääraseks. 25.06 ja 03.09 istungid kestsid protokollide järgi vastavalt 0,25 tundi ja 0,92 tundi. Põhjendatud on ajakulu ettevalmistamiseks, kuna istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Kostja on välja toonud, et temale osutati õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13, p 25). Kostja lepinguliseks esindajaks menetluses ei olnud advokaat. Kohtu hinnangul ei ületa keskmine mitteadvokaadist õigusteenuse osutaja tasu 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta ning põhjendatuks ei saa pidada kulutuste tegemist üle nimetatud ulatuse. Kostja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kujuneb seega 1 125 eurot (11,25 x 100), seejuures kulu seoses 25.06 istungiga on 125 eurot. Kuna kohus jätab 25.06 istungiga seotud kulud täielikult hageja kanda ning ülejäänud menetluskulud 88% osas hageja ja 12% osas kostja kanda ning hagejal tekkinud põhjendatud menetluskulu on 300 eurot ja kostjal tekkinud põhjendatud menetluskulu on 1 125 eurot (sh 25.06 istung 125 eurot), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 36 eurot (300 x 12%) ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1 005 eurot (1 000 x 88% + 125 x 100%). TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena jääb kostja menetluskulu hüvitamise nõude suuruseks 969 eurot (1 005 - 36). Samuti tasaarvestab kohus hageja tasunõude 298,62 eurot ja viivisenõude 74,65 eurot kostja menetluskulude hüvitamise nõudega ning mõistab hagejalt kokku kostja kasuks välja menetluskulu 595,73 eurot (969 - 298,62 - 74,65). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik