Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
14.novembril 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-5720 T S hagi K K vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 10 000 euro, viivise 1 010 euro ja täiendava viivise nõudes ning K K vastuhagi T S vastu tuvastada 15.10.2012.a sõlmitud laenulepingu nr. xxxx, 30.12.2014.a sõlmitud laenulepingu lisa 1 ja 15.01.2017.a sõlmitud laenulepingu lisa 2 tühisus 14 660 eurot
Vastuhagi hind
3 500 eurot
nende Hageja/ vastuhagis kostja: T S (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi ReiljanSihvart (Advokaadibüroo COBALT, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e- post: [email protected]) Kostja/ vastuhagis hageja: K K (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e- post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja Janno Perv (Eesti Õigusbüroo OÜ, Endla 15, 10112 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja T S Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi ReiljanSihvart Kostja K K Kostja lepinguline esindaja Janno Perv
Resolutsioon
1.Jätta T S’i 15.10.2019.a taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista K K’lt T S’i kasuks laenulepingust tulenev võlgnevus 10 000 eurot ja viivis 1 010 eurot.
4.Välja mõista K K’lt T S’i kasuks viivis 0,1 % päevas põhinõudelt, s.o 10 000 eurolt alates 12.04.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
5.Jätta rahuldamata K K vastuhagi T S vastu tuvastada 15.10.2012.a sõlmitud laenulepingu nr. xxxx, 30.12.2014.a sõlmitud laenulepingu lisa 1 ja 15.01.2017.a sõlmitud laenulepingu lisa 2 tühisus.
6.Jätta poolte menetluskulud K K kanda.
7.Välja mõista K K’lt T S’i kasuks menetluskulu summas 4 477,20 eurot.
8.Välja mõista K K’lt T S’i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 477,20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
9.K K’l tasuda hageja T S’i kasuks väljamõistetud menetluskulu ERGO Insurance SE arveldusarvele nr. xxxx Xxxx AS-is.
10.Vabastada K K riigituludesse riigilõivu summas 225 eurot tasumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.T S esitas 12.04.2018.a kohtule hagi A R ja K K vastu solidaarselt 15.10.2012.a laenulepingust nr. xxxx tuleneva võlgnevuse 10 000 euro, viivise 1 010 euro ja täiendava viivise nõudes. Kuivõrd peale kohtumenetluse algust on kuulutatud välja A R pankrot, siis jättis kohus 31.05.2019.a kohtumäärusega T Si poolt esitatud hagi A R vastu läbi vaatamata (II köide t/l 32). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T S ja R S 15.10.2012.a A R (R) ja K Kga laenulepingu nr xxxx, millega kostjad sai laenu summas 20 000 eurot. 30.12.2014.a lepiti kokku laenusumma tagastamise tähtaja pikendamises kuni 31.12.2015.a ja 15.01.2017.a sõlmiti lepingu lisa 2, milles lepiti kokku laenusumma tagastamise tähtaja veelkordses pikendamises ning tingimustes, mille täitmise järgselt vabaneb kostja K K lepingust tulenevatest kohustustest selliselt, et tema kohustused loetakse A R poolt ülevõetuks. A R ja K K kohustusid tagastama laenusummast 10 000 eurot hageja abikaasale hiljemalt 16.01.2017.a ning 10 000 eurot hagejale hiljemalt 31.12.2017.a. Kostjad ei täitnud lepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Laenusumma esimene osa (10 000 eurot) tagastati hageja abikaasale mittetähtaegselt ning ka intressid summas 3 000 eurot tasuti mittetähtaegselt. Laenusumma teine osa (10 000 eurot) on aga käesoleva ajani hagejale tasumata. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt alates 01.01.2018.a põhivõlalt summas 10 000 eurot viivise tasumist 0,1 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 1 010 eurot, mille hageja palub kostjatelt välja mõista. Hageja palub lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele mõista kostjatelt hageja kasuks välja põhinõudelt summas 10 000 eurot viivis 0,1 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest protsendina (määraga 0,1 % päevas) põhinõudest. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda ja välja mõista riigilõiv summas 750 eurot, esindajakulu summas 5 869,20 eurot ja registripäringute kulu summas 26,40 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja K K vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid laenusummade ülekandmist nii A R kontole või siis kostja kontole. Vaidluse objektiks oleva laenu reaalseks saajaks on A R. Vaidlusalust laenusummat ei ole kostja
arveldusarvele mitte kunagi kantud ning kostja ei ole seda laenu kunagi kasutanud. Lisaks leiab kostja, et hagejal puudub nõue, kuivõrd A R on tasunud krediidilepingu põhiosa summas 20 000 eurot täielikult 2016.a lõpus ning hageja tunnistab raha laekumist. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt vastuhagiavalduse riigilõivu summas 75 eurot ja esindajakulu summas 1 200 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi nõue ja põhjendused
3.K K esitas 03.12.2018.a kohtule vastuhagi T S vastu, millise kohaselt palub tuvastada 15.10.2012.a sõlmitud laenulepingu nr. xxxx, 30.12.2014.a sõlmitud laenulepingu lisa 1 ja 15.01.2017.a sõlmitud laenulepingu lisa 2 tühisus. Vastuhagiavalduse kohaselt on hageja seisukohal, et osapoolte vahel sõlmitud lepingu lisa on oma sisult tarbijakrediidileping (VÕS § 402 lg 1 mõistes), mille sõlmimisel ei järginud kostja (kui krediidiandja) vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei ole arvestanud hagejale laenu andes tema finantsvõimekusega, st. tegelike sissetulekutega ja võimalusega laenu tagasi maksta. Hageja on seisukohal, et tal on õigus keelduda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest VÕS § 101 lg 3 alusel. Kostja teadis või pidi teadma, et hageja sõlmib laenulepingu ainult selle pärast, et oli ühes leibkonnas põhivõlgniku A Rga ning seetõttu võtab suured varalised kohustused, samas aga ei suuda oma varandusliku seisundi tõttu laenulepingut täita. Vastuhagi vastuväited ja põhjendused
4.T S vaidleb vastuhagile vastu. Hageja õiguste rikkumine on võimalik ainult juhul, kui tegemist oleks tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses ehk lepinguga, mille on ühelt poolt sõlminud krediidisaajana tarbija ning teiselt poolt oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja. K K ei ole oma vastuhagis väitnud, et käesoleval juhul oleks füüsilistest isikutest laenuandjate – abikaasade T ja R Si - puhul tegemist VÕS § 402 lg 1 tähenduses oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevate krediidiandjatega. Laen anti nö perelt-perele, laenuandjad ja laenusaajad olid omavahel tuttavad pered ning T S ei ole laenu andmisel ei otseselt ega kaudselt tegutsenud majandus- või kutsetegevuse raames. Seega ei ole vastuhagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 07.11.2018.a kohtumääruses (I köide t/l 105).
7.Kuivõrd kohtule on esitatud nii hagi kui ka vastuhagi, annab kohus esmalt hinnangu T Si (kohtuotsuses edaspidi hageja) poolt esitatud hagile K K (kohtuotsuses edaspidi kostja) vastu ning seejärel hinnangu K K poolt esitatud vastuhagile T Si vastu.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja
samas koguses ja sama kvaliteediga.
9.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et 15.10.2012.a on T S, R S, A R ja K K vahel sõlmitud laenuleping nr. xxxx, millise kohaselt on laenusaajad saanud laenu 20 000 eurot ja pidid selle tagastama hiljemalt 31.12.2014.a (I köide t/l 7-8). 30.12.2014.a on eelpool nimetatud isikute vahel sõlmitud laenulepingu nr. xxxx 1, millise kohaselt kohustub laenusaaja tagastama laenulepingu nr. xxxx märgitud laenu hiljemalt 31.12.2015.a (I köide t/l 9).
10.T S, R S, A R ja K K on 15.01.2017.a sõlminud laenulepingu nr. xxxx Lisa 2, millise punkt 1 kohaselt täidavad laenusaajad laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse selliselt, et laenust 10 000 eurot tagastatakse laenuandjale R Sile hiljemalt 16.01.2017.a ja laenusummast 10 000 eurot tagastatakse laenuandjale T Sile hiljemalt 31.12.2017.a (I köide t/l 10).
11.A R on 09.01.2018.a e- kirjas teatanud hagejale, et ei saa teha jaanuaris ülekannet (I köide t/l 15). Tõendeid selle kohta, et kostja või A R on hagiavalduses nõutava summa 10 000 eurot hagejale tagastanud, kohtule esitatud ei ole.
12.Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et viimasel puudub hagejale laenu tagastamise kohustus, kuivõrd laenu reaalseks saajaks oli A R. Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
13.Poolte vahel 15.10.2012.a sõlmitud laenulepingu nr. xxxx punkist 1.2 nähtub, et laenuandja kannab laenu üle laenusaaja pangakontole (Xxxx a/a xxxx) hiljemalt 15.10.2012.a (I köide t/l 7, 97-98). Vaidlust ei ole selles, et nimetatud arveldusarve kuulus A Rle ning et raha on ülekantud. Asjaolu, et nimetatud laenu ei kantud kostja arveldusarvele, ei tähenda seda, et kostjal puudub laenu tagasimaksmise kohustus, kuivõrd laenuleping on allkirjastatud nii kostja kui ka A R poolt.
14.Riigikohus on 17.11.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-96-11 punktis 12 leidnud, et ka kehtiva õiguse kohaselt on laenusaajal kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung).
15.Kostja tugineb oma vastuväidetes VÕS § 402 ja § 415 lg 1 (II köide t/l 71 pöördel). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud laenulepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuivõrd kõik laenulepingu osapoolsed on olnud füüsilised isikud ning seetõttu ei kuulu kohaldamisele ka VÕS § 415 lg 2 sätestatu.
16.Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis vabastaksid kostja hagejale võlgnevuse maksmisest, siis kuulub hageja põhinõue summas 10 000 eurot rahuldamisele ning nimetatud summa kostjalt väljamõistmisele.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 11.04.2018.a seisuga summas 1 010 eurot ja alates 12.04.2018.a 0,1 % päevas kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest 0,1 % päevas kuni põhivõla summas 10 000 eurot tasumiseni (I köide t/l 1 pöördel).
18.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkt 5.1 kohaselt on laenu tagastamisega viivitamisel
laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivise tasumist 0,1 % päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest (I köide t/l 7 pöördel).
20.Riigikohus on 27.05.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-47-15 punktis 14 selgitanud, et VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13, p 14).
21.Kostja ei ole antud juhul kohtult taotlenud viivisenõude vähendamist. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud viivisenõude arvutuskäigule. Esitatud viivisenõue ei ületa põhinõuet. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise summas 1 010 eurot.
22.Hageja palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise alates 12.04.2018.a 0,1 % päevas kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest 0,1 % päevas kuni põhivõla summas 10 000 eurot tasumiseni (I köide t/l 1 pöördel).
23.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
24.Kooskõlas TsMS § 367 tuleb vastav hageja taotlus rahuldada ning mõista kostjalt välja viivis määraga 0,1 % päevas põhinõudelt alates 12.04.2018.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
25.Järgnevalt annab kohus hinnangu K K poolt esitatud vastuhagiavaldusele, millise kohaselt palutakse tuvastada 15.10.2012.a sõlmitud laenulepingu nr. xxxx, 30.12.2014.a sõlmitud laenulepingu lisa 1 ja 15.01.2017.a sõlmitud laenulepingu lisa 2 tühisus.
26.Hageja palub jätta esitatud vastuhagiavalduse läbi vaatamata. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kostja on põhjendanud oma vastuhagi esitamist ning kostjal esineb õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Kohus peab vajalikuks anda sisuline hinnang esitatud vastuhagi osas.
27.Kostja leiab, et hagejaga sõlmitud laenuleping ja selle lisad on tühised, kuivõrd hageja ei ole laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, s.t ei ole arvestanud laenu andmisel kostja finantsvõimekusega (I köide t/l 109-110). Hageja vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
28.Kostja tugineb vastuhagi esitamisel VÕS § 402 lg 1, millise kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
29.Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et poolte vahel ei ole sõlmitud tarbijakrediidilepingut, kuivõrd laenuandjateks ning laenusaajateks on olnud füüsilised isikud. Nimetatud asjaolu üle puudub poolte vahel ka vaidlus.
30.Ka Riigikohus on oma lahendites tsiviilasjades nr. 3-2-1-30-16 punktis 10 jj ja 3-2-1-16913 punktis 15 jj selgitanud, et VÕS § 402 kohaldub professionaalsetele laenuandjatele, kuid käesolevas asjas on laenuandjaks füüsiline isik.
31.Arvestades asjaoluga, et kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis on poolte vahel 15.10.2012.a sõlmitud laenuleping nr. xxxx, 30.12.2014.a sõlmitud laenulepingu lisa 1 ja 15.01.2017.a sõlmitud laenulepingu lisa 2 kehtivad ning alused nende tühisuse tuvastamiseks puuduvad. Seega on kostjal kohustus
eelpool viidatud laenulepingu ja selle lisade alusel olevad kohustused hagejale täita.
32.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 10 000 eurot, viivis 1 010 eurot ja viivis 0,1 % päevas põhinõudelt, s.o 10 000 eurolt alates 12.04.2018.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. K K poolt esitatud vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
33.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja esitas kohtule 15.10.2019.a taotluse 10.10.2019.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (II köide t/l 73-75). Kostja omapoolset seisukohta hageja taotluse osas kohtule esitanud ei ole (II köide t/l 80).
34.Vastavalt TsMS § 53 lg 2 esimesele lausele on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
35.Hageja taotleb protokolli parandamist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatusega. Põhisisu osas on hageja seisukohad protokollis piisavalt kajastatud. Protokoll ei ole kohtuistungi stenogramm ja seega puudub vajadus protokolli parandamiseks. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
37.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 14 660 eurot ja vastuhagi hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
38.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad nii hagiavalduse kui ka vastuhagiavalduse menetluskulud K K kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
39.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 750 eurot, esindajakulu summas 5 869,20 eurot ja registripäringute kulu summas 26,40 eurot (II köide t/l 54-70, 76-77). Kostja hageja esindajakulude suurusele vastu ei ole vaielnud.
40.Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu kogusummas 750 eurot, s.o riigilõiv hagiavalduselt 650 eurot ja riigilõivu hagi tagamise avaldustelt kokku 100 eurot (I köide t/l 42-43, 62). Kohus leiab, et riigilõivu summas 650 eurot näol on tegemist põhjendatud kuluga ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 138 lg
2.Hageja taotlus välja mõista kostjalt hagi tagamise avaldustelt tasutud riigilõiv kokku summas 100 eurot põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on jätnud 16.04.2018.a ja 20.04.2018.a kohtumäärustega hagi tagamise taotlused rahuldamata (I köide t/l 50, 67-68).
41.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja nimetatud tunnitasu määrale vastu vaielnud ei ole. Kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot on põhjendatud, kuivõrd hagejat on antud vaidluses esindanud vandeadvokaat ning nimetatud tasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
42.Hageja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 23.02.2018.a tutvunud võlgnevust puudutavate materjalidega 1 tund, 05.03.2018.a analüüsinud ja koostanud nõudekirja, pidanud kirjavahetust kliendiga 1,5 tundi, 26.03.2018.a analüüsinud (sh osapoolte paljususe osas) ja koostanud hagiavalduse projekti 2,25 tundi, 27.03.2018.a analüüsinud 0,25 tundi, 27.03.2018.a selgitanud asjaolusid ja analüüsinud (sh hagi tagamise võimaluste osas), koostanud hagiavalduse projekti, andnud kliendile ülevaate õiguste kaitse võimalustest ja riskidest 1,25 tundi, 28.03.2018.a pidanud kirjavahetust kliendiga õiguste kaitsevõimaluste osas 0,5 tundi, 10.04.2018.a koostanud hagi tagamise avalduse 3,5 tundi, 11.04.2018.a vormindanud hagiavalduse lisad kohtule esitamiseks 0,25 tundi, 11.04.2018.a täiendanud hagi tagamise avaldust, komplekteerinud hagi ja tagamise avalduse lisad 2 tundi, 16.04.2018.a tutvunud kohtumäärusega, analüüsinud seda 0,25 tundi, 17.04.2018.a koostanud hagi tagamise täiendava avalduse 1,25 tundi, 18.04.2018.a koostanud hagi tagamise avalduse, teinud väljavõtted registritest 1 tund, 19.04.2018.a täiendanud hagi tagamise avaldust (kohtutäituri vastus), komplekteerinud lisad ja esitanud kohtule 0,5 tundi, 20.04.2018.a tutvunud kohtumäärusega, analüüsinud seda, edastanud kliendile kirja ja arutlenud edasise menetluse osas 0,5 tundi, 26.04.2018.a koostanud tagatise tagastamise taotluse 0,25 tundi, 08.05.2018.a koostanud päringu kohtule, koostanud menetluskulude nimekirja 0,5 tundi, 07.06.2018.a tutvunud A. R vastusega 0,25 tundi, 11.06.2018.a tutvunud lisadokumentidega (kirjavahetus ja sms-id A. Rga), kirjavahetus kohtu ja kliendiga 0,25 tundi, 22.06.2018.a analüüsinud kostjate vastuseid ja koostanud hageja seisukoha 2 tundi, 25.06.2018.a täpsustanud hageja seisukohta, suhelnud kliendiga, komplekteerinud lisad ja esitanud seisukoha kohtule 0,5 tundi, 31.10.2018.a pidanud kirjavahetust kohtuga edasise menetluse, sh kohtuistungi osas 0,25 tundi, 12.11.2018.a tutvunud kohtumäärusega edasise menetluse kohta, kirjavahetus kliendiga 0,25 tundi, 30.11.2018.a analüüsinud täiendavaid seisukohti tõendite esitamise vajaduse osas 0,25 tundi, 07.12.2018.a tutvunud e- toimikus nähtavaks tehtud dokumentidega, suhelnud kliendiga 0,25 tundi, 17.01.2019.a selgitanud asjaolusid (A. R - pankrotiavaldus, K. K vastuhagi menetlus), analüüsinud menetlusseisu seoses eelmenetluse lõppemisega 0,5 tundi, 07.02.2019.a tutvunud vastuhagi ja kohtumäärusega, esmane analüüs, koostanud kirja kliendile 0,5 tundi, 13.02.2019.a koostanud vastuse vastuhagile 1 tund, 14.02.2019.a analüüsinud ja koostanud vastuse vastuhagile 1,75 tundi, 17.02.2019.a koostanud vastuse vastuhagile 1 tund, 19.02.2019 koostanud hageja menetluskulude avalduse projekti 0,5 tundi, 19.02.2019.a koostanud vastuhagi menetluskulude avalduse projekti 0,25 tundi, 20.02.2019.a koostanud kohtukausta 21.02.2019 istungiks 0,5 tundi, 21.02.2019.a valmistunud istungiks 0,25 tundi, 21.02.2019.a ettevalmistunud istungiks, osalenud istungil 1,75 tundi, 21.02.2019.a koostanud vastuse vastuhagile ja edastanud selle kohtule 0,25 tundi, 25.02.2019.a tutvunud kohtuistungi protokolliga, pidanud kirjavahetust kompromissi osas 0,25 tundi, 04.03.2019.a koostanud kohtule kompromissiläbirääkimiste kohta kirja 0,25 tundi, 11.03.2019.a tutvunud K. K seisukohtadega, koostanud kirja kliendile 0,25 tundi, 20.03.2019.a analüüsinud K. K 11.03.2019.a seisukohti ja koostanud vastuse 1 tund, 21.03.2019.a koostanud K. K 11.03.2019.a seisukohtadele vastuse 0,5 tundi, 22.03.2019.a koostanud K. K 11.03.2019.a seisukohtadele vastuse 1 tund, 22.03.2019.a koostanud menetluskulude nimekirja 0,25 tundi, 15.04.2019.a koostanud teate ja taotluse kohtule R pankroti kohta 0,25 tundi, 09.08.2019.a analüüsinud ja koostanud taotlused 1 tund, 09.10.2019.a ettevalmistunud kohtuistungiks 0,75 tundi, osalenud 10.10.2019.a kohtuistungil 1,5 tundi. Kokku on hageja esindaja ajakulu olnud
35,75 tundi ehk 5 869,20 eurot (koos käibemaksuga).
43.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ning kuulub vähendamisele. Kohtu hinnangul tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistamata 27.03.2018.a, 10.04.2018.a, 11.04.2018.a 17.04.2018.a, 18.04.2018.a, 19.04.2018.a, 08.05.2018.a, 07.06.2018.a, 11.06.2018.a, 31.10.2018.a, 19.02.2019.a, 20.02.2019.a, 22.03.2019.a, 15.04.2019.a ja 09.08.2019.a tekkinud ajakulu, kuivõrd kohus on jätnud hageja poolt esitatud hagi tagamise avaldused rahuldamata, hagiavaldus A R suhtes on jäänud läbivaatamata ning kohtukausta koostamine pole kulu, millise kostja peab hagejale hüvitama. Samuti ei nähtu menetluskulude nimekirjast, mida on esindaja 27.03.2018.a analüüsinud. Ka ei ole põhjendatud hageja esindajakulu nõue, mis on tekkinud seoses menetluskulude nimekirja koostamisega, kuivõrd see ei kuulu kooskõlas Riigikohtu 06.05.2015.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 3-2-1-4-15 (vt. kohtumääruse punkti 13) hüvitamisele. Põhjendatud ei ole esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses analüüsi ja 12.08.2019.a taotluse koostamisega, kuivõrd tegemist ei ole olnud sellise taotlusega, millise koostamisele tekkinud ajakulu peab hüvitama kostja.
44.Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista 10.10.2019.a kohtuistungil osalemise ajakulu 1,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista istungil osalemise ajakulu 54 minuti eest, kuivõrd istung algas kell 09.15 ja lõppes 10.09 (II köide t/l 71-72).
45.Kohus leiab, et ülejäänud hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu, s.o 22 tundi 39 minutit vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ning asja materjalidele. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 3 805,20 eurot (22 tundi 39 minutit x 140 eurot = 3 171 eurot + 20%).
46.Hageja on teostanud päringud registritesse maksumusega kokku 22 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja poolt kuulub hüvitamisele registripäringu kulu ilma käibemaksuta, kuivõrd äriregistri päringute tasu määrad tulenevad JusTsministri määrusest nr. 55 § 9 ja kinnistusraamatuseaduse § 7716 lg 2. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele registripäringu kulu summas 22 eurot.
47.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 4 477,20 eurot, millest riigilõiv 650 eurot, esindajatasu kokku summas 3 805,20 eurot ja registripäringute kulu summas 22 eurot.
48.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
49.Hageja taotleb, et kostja tasub väljamõistetavad menetluskulud ERGO Insurance SE arveldusarvele nr. xxxx Xxxx AS (II köide t/l 5 pöördel). Kohus leiab, et vastav taotlus kuulub rahuldamisele.
50.Harju Maakohtu 22.01.2019.a kohtumäärusega on rahuldatud K K taotlus menetlusabi saamiseks osaliselt ja kostjat kohustati tasuma riigilõiv summas 75 eurot ning vabastati ülejäänud, s.o 225 euro ulatuses riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (I köide t/l 159-160).
51.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 190 lg 7 tuleb kostja vabastada riigituludesse riigilõivu summas 225 eurot tasumisest, kuivõrd kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja majanduslik olukord võrreldes menetlusabi taotluse lahendamise ajaga muutunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.