Aktsiaselts Lowell Eesti hagi B M vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
10 525,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Lowell Eesti (registrikood 10231048, asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10141 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: [email protected]);
Riho
Siil
(e-post:
Kostja: B M (isikukood xxxx, elukohad xxxx ja xxxx, epost: xxxx). Asja läbivaatamine
14.10.2019 kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt B M’lt hageja Aktsiaselts Lowell Eesti kasuks põhivõlgnevus 7000 eurot, intressid 573,57 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2352 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt alates 06.06.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Välja mõista kostjalt B M’lt hageja Aktsiaselts Lowell Eesti kasuks menetluskulu 600 eurot.
5.Välja mõista kostjalt B M’lt hageja Aktsiaselts Lowell Eesti kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1 (5)
2-19-8565 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlus-abi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Aktsiaselts Lowell Eesti (edaspidi hageja) esitas 05.06.2019 Harju Maakohtusse hagi B M (edaspidi kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 01.06.2017 Bigbank ASiga (edaspidi ka pank) tarbijakrediidilepingu nr SL17-01-1491078, mille alusel võttis pangalt laenuks krediidisumma 7000 eurot. Kogu lepingu perioodi intressi kogusumma on 4698,55 eurot, mis moodustab 13,21 % krediidisummast aasta kohta. Lepingu maksegraafikus on intressisumma kokku 4698,55 eurot, mis on jagatud annuiteetgraafikusse, mis tähendab, et esialgu tasub klient suuremaid intressimakseid ning seejärel suurenevad krediidisumma maksed. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 25,41 %. Intressimääraks tagastamata krediidisummalt lepiti kokku 21,90 % aastas arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 05.07.2022. Kuna kostja ei täitnud lepingut ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis pank kostjale 30.10.2017 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, saatis pank 22.11.2017 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta. Kostja on lepingu ülesütlemise seisuga tasunud esimese intressiosa makse summas 119,23 eurot. Põhivõla katteks ei ole kostja makseid teinud. Tasumata laenuintressi summa lepingu ülesütlemise seisuga on 573,57 eurot. Pank loovutas 14.12.2017 lepingust tuleneva nõude hagejale. Hagejal on tekkinud lisaks sissenõudmiskulude nõue, mis koosneb lepingu kehtivuse ajal kostjale saadetud tasulisest meeldetuletusest summas 5 eurot ning pärast lepingu lõppemist kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmisest kokku summas 35 eurot. Hagejal on tekkinud kostja vastu ka viivisenõue ajavahemiku 23.11.2017 – 05.06.2019 eest summas 2352 eurot. Hageja on viivist arvestanud intressimääraga võrdses määras, s.o. 21,90% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ka edasiulatuva viivise. Eeltoodust tulenevalt palub kohus kostjalt välja mõista põhivõla 7000 eurot, intressi 573,57 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2352 eurot ning viivise põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastus
2.Kostja ei ole sisulisi väiteid hageja nõudele esitanud, vaid on üksnes korduvalt teatanud, et soovib oma majandusliku olukorra tõttu hagejaga maksegraafikut sõlmida. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid 2 (5)
2-19-8565 tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.Kohus loeb asjas tuvastatuks, et Bigbank AS ja kostja sõlmisid 01.06.2017 tarbijakrediidilepingu nr SL17-01-1491078 (edaspidi leping), millega pank andis kostjale laenu summas 7000 eurot (tl 59). Lepingu üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt kohustus kostja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi ning kontohaldustasu vastavalt maksegraafikule. Lepingu lõpptähtpäevaks oli määratud 05.07.2022. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles pank lepingu 22.11.2017 ennetähtaegselt ülesse (tl 11). Hageja (endise nimega Lindorff Eesti AS) on 18.12.2017 edastanud kostjale teatise lepingust tuleneva nõude loovutamisest hagejale (tl 12).
6.Puudub vaidlus, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS mõistes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lõige 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lõikest 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
7.Leping on pooltele tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lõike 1 kohaselt tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval, VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub aga kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles.
8.Kohtu hinnangul on asjas leidnud tõendamist, et kostja rikkus lepingu üldtingimuste punkti 1.1., jättes maksegraafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata. Lepingu üldtingimuste punkti 5.1.1. kohaselt on pangal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist muuhulgas juhul, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega, ning pank on andnud kliendile edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Pank saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 30.10.2017 (tl 10), milles andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hoiatuse saatmise ajaks oli kostja jätnud tasumata kolm järjestikkust osamakset (st 07.08.2017, 05.09.2017 ja 05.10.2017 osamaksed). Kuna kostja panga poolt määratud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, edastas pank 22.11.2017 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse. Kohtu hinnangul on pank lepingu õiguspäraselt üles öelnud.
9.Lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkis kostjal kohustus tasuda pangale kogu võlgnevus. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja teostanud laenulepingu alusel üksnes ühe osamakse, st 05.07.2017 graafikujärgse intressiosamakse summas 119,23 eurot. Seega on hagejal põhivõlgnevus täies ulatuses, summas 7000 eurot, tasumata ning hagejal on õigus nõuda põhivõla tasumist.
3 (5)
2-19-8565
10.Hageja nõuab kostjalt intressivõlgnevust summas 573,57 eurot. Hageja on selgitanud, et kogu lepingu perioodi intressi kogusumma on 4698,55 eurot, mis moodustab 13,21 % krediidisummast aasta kohta. Lepingu maksegraafikus on intressisumma kokku 4698,55 eurot, mis on jagatud annuiteetgraafikusse, mis tähendab, et esialgu tasub klient suuremaid intressimakseid ning seejärel suurenevad krediidisumma maksed. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 25,41 %. Intressimääraks tagastamata krediidisummalt lepiti kokku 21,90 % aastas arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Sama nähtub ka lepingu põhitingimustes kokkulepitus. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul on intressimäär lepingus eraldi kokku lepitud. Kostja on jätnud kuni lepingu ülesütlemiseni 22.11.2017 tasumata maksegraafikujärgsed intressiosamaksed järgmiselt: 07.08.2017 osamakse 127,75 eurot, 05.09.2017 osamakse 126,64 eurot, 05.10.2017 osamakse 125,35 eurot, 06.11.2017 osamakse 124,12 eurot ning 05.12.2017 osamakse 16 päeva eest summas 69,71 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja intressinõue kokku summas 573,57 eurot põhjendatud.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu üldtingimuste punkt 6.1. kohaselt kuulub krediidisumma tagasimaksmisega viivitamise korral kohaldamisele viivisemäär, mis on võrdses määras lepingujärgse intressimääraga. Käesoleval juhul on selleks 21,90% aastas. Hageja nõuab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni kokku summas 2352 eurot. Kohus on kontrollinud hageja viivisearvestust ning leiab, et see on põhjendatud.
12.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates hagi esitamisele järgnevast päevast 06.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud.
13.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot, millest 5 eurot on tekkinud lepingu kehtivuse ajal ning 35 eurot pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 1 näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 punkti 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on kohtule esitanud kostjale saadetud tasulised meeldetuletuskirjad – 30.10.2017 edastatud ülesütlemise hoiatus (tl 10), 18.12.2017 edastatud maksemeeldetuletus (tl 12), 14.02.2018 edastatud kohtumenetluse hoiatus (tl 13), 07.06.2018 edastatud teade (tl 14). Kohtu hinnangul on hageja 4 (5)
2-19-8565 tõendanud, et tal on võla sissenõudmisega kulu tekkinud ning hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on VÕS § 1132 lg-tega 1 ja 2 kooskõlas. Kohus peab seega hageja sissenõudmiskulude nõuet summas 40 eurot põhjendatuks.
14.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 7000 eurot, intressivõlgnevus 573,57 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 2352 eurot ja viivised põhinõudelt alates 06.06.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
17.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 600 eurot on põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostja poolt hüvitamisele.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.