2-19-10500/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud C Te avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitamise ajaks võlgniku vastu esitatud tähtaja ületanud võlanõuded kokku summas 18 129,39 eurot. Võlgniku võlgnevused on tekkinud krediidiasutustelt ja ühelt eraisikult võetud laenulepingutest, mida võlgnik ei ole suutnud pikema perioodi vältel kohaselt täita. Võlgnik töötab osalise tööajaga (0,5 kohta) müügikonsultandina töötasuga 570 eurot kalendrikuus. Võlgnik elab oma emale kuuluvas eluruumis, kus maksab kommunaalmakseid. Isiklik kinnisvara ja registritesse kantud vallasvara puudub. Võlgnikule kuulub 100% osalus 2 äriühingus – xxx osa nimiväärtusega 2 508 eurot ja xxx osa nimiväärtusega 2 508 eurot. Võlgniku majanduslikku olukorda, võlgade suurust, tervislikku ja varalist seisundit arvestades saab väita, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik ei ole suuteline rahuldama tema suhtes esitatud võlanõudeid ning see suutmatus on püsiv. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot ja algatada tema suhtes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 24.09.2019. a nimetas kohus C Te ajutiseks halduriks Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada C Te pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Veli Kraavi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, võlgniku sissetulekuks on igakuine töötasu summas 570 eurot, teadaolevate kohustuste maht on 38 351,28 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud suutmatusest täita oma suures ulatuses võetud kohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumisest tingituna. Kohustused on suurenenud võlgnikule kuuluva ettevõtte liisinglepingute käendamisest tulenevalt. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud ajutine haldur ebaharilikke ning tavapärasest erinevaid tehinguid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 7 töötunni eest kokku summas 658 eurot (lisandub käibemaks 131,60 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 658 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri tasu kuulub PankrS § 150 alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulud 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.