12. november 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-51131
Tsiviilasi
A. O.i (O.) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik / usaldusisik
A. O. (isikukood xxx, aadress xxx, elektronpost xxx)
Võlausaldajad
Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn) Lepinguline esindaja T. K. (elektronpost xxx) Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, KREDIIDIKASSA AKTSIASELTSI üldõigusjärglane, aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn, elektronpost [email protected]) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood xxx, aadress Lauteri 5, 10114 Tallinn, elektronpost [email protected]) Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood xxx, aadress Rotermanni 5 / Roseni 10, 10111 Tallinn, elektronpost [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada Swedbank AS-i (registrikood 10060701) taotlus keelduda A. O.i (Olik, isikukood xxx) vabastamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest enne viie aasta möödumist.
2.Keelduda A. O.i (O., isikukood xxx) vabastamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Lõpetada A. O.i (O., isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.
4.Vabastada A. O. (isikukood xxx) usaldusisiku kohustustest.
5.Avaldada teade A. O.i (O., isikukood xxx) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. 1 (6)
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu 03.06.2014 määrusega kuulutati välja A. O.i (võlgnik) pankrot. Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, algatati kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati võlgniku täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus 21.04.2017 määrusega nõudis võlgnikult teavet (sh võlgniku töö- või teenistuskoht või muu tulutoov tegevus (nt ettevõtlus) ning amet või tegevusala, alates kohustuste vabastamise menetluse algatamisest saadud tulu suurus ning omandatud vara, millises ulatuses on saadud tulu arvel rahuldatud võlausaldajate nõudeid). Võlgnik kinnitas enda elektronposti aadressilt 26.04.2017 kohtunõude kättesaamist ja esitas 12.05.2017 aruande. Kohus 12.05.2017 elektronkirjas selgitas võlgnikule võlgade tasumist ja andis võlgnikule arvutamise abivahendina Exceli tabeli. Kohus ühtlasi palus võlgnikul teada anda, kui ta ei oska teha vastavaid arvutusi selle kohta, kui palju igakuisest sissetulekust tuleb võlausaldajatele väljamaksmiseks eraldada. Samuti palus kohus võlgnikul teatada, kas on kedagi, kes võiks täita tema asemel usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik kohtule ei vastanud. Kohus pidas asjas 09.06.2017 kohtuistungi, milles muuhulgas veelkord selgitas võlgnikule võlgade tasumist ja kohustusi kohustustest vabastamises menetluses. Kohus 29.10.2018 elektronkirjas selgitas taaskord võlgnikule kohustusi ja andis tähtaja hiljemalt 30.11.2018 esitada kohtule nõuetekohane võlgniku aruanne 2015. aasta mai kuni detsember kohta, 2016. aasta kohta, 2017. aasta kohta ja 2018. aasta jaanuar kuni november kohta. Kohus andis võlgnikule aruannete vormid. Võlgnik kohtule ei vastanud. Kohus nõudis 12.03.2018 krediidiasutustelt teavet.
2.Kohus andis võlgnikule ja võlausaldajatele võimaluse olla ära kuulatud kirjalike seisukohtade esitamisega. Võlausaldaja Swedbank AS esitas 22.10.2019 seisukoha (varasemalt esitas 06.12.2017), milles taotleb jätta võlgnik kohustusest vabastamata. Võlgnik kohtule ei vastanud. II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 29.05.2015 ning sellest möödub 5 aastat 29.05.2020. PankrS § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Võlausaldaja Swedbank AS esitas 22.10.2019 seisukoha (varasemalt esitas 06.12.2017), milles taotleb jätta võlgnik kohustusest vabastamata. Kohus lahendab käesolevaga võlausaldaja taotluse otsustada võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumine enne viie aasta möödumist.
4.PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui 2 (6)
seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16), millise võimaluse on kohus võlgnikule ja võlausaldajatele käesolevas asjas andnud.
5.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
5.1.Võlausaldaja Swedbank AS hinnangul on võlgnik rikkunud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega. Võlausaldaja selgitab, et võlgnik töötab esitatud informatsiooni kohaselt osalise tööajaga osaühingus X OÜ alates 05.09.2016 ning teenib töötasu alla miinimummäära.
5.2.PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik olema aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud tasuvama töökoha otsimiseks. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvamat tööd otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud tööd, mis võimaldanuks lisaks igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tõendanud ka mingeid asjaolusid, mis õigustaksid tema võimatust töötada tasuvamal tööl või tasuvamat tööd otsida. Võlgnik 09.06.2017 kohtuistungil viitab tervise piirangutele, kuid vastab eitavalt töövõimetuse määramise kohta. Kohus on võlgnikule 09.06.2017 istungil selgitanud, et kui tervisega on probleeme ja piiratud on mingi töö tegemine, tuleb esitada arstitõend. Võlgnik ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et võlgniku töövõimet oleks ametlikult vähendatud ja võlgnikul oleksid sellised tervislikud probleemid, millest saaks järeldada, et võlgnik ei ole võimeline töötama tasuvamal tööl. Samuti ei ole eluliselt usutav, et võlgniku ainuke sissetulek on väidetav miinimumtöötasust väiksem töötasu 250 eurot kuus vastavalt SEB pangakonto nr EExxx väljavõttele. Ainuüksi võlgniku 19.06.2017 avaldatud igakuised eluasemekulud ja sidekulud moodustavad 260 eurot (mitte arvestades toidukulusid ja transpordikulusid). Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigusust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on nõudnud menetluse kestel nõuetekohaseid aruandeid koos tõenditega, mida ei esitatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida.
6.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
6.1.Harju Maakohtu 29.05.2015 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus, algatati kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati võlgniku täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitas kohtumääruses et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses tuleb esitada kohtule aruanne kord aastas. Võlgnik nimetatud kohustust ei täitnud ja esitas menetluse kestel 2017. aastal kohtu täiendaval nõudmisel kahel korral mittetäielikku aruande. Kohus 12.05.2017 elektronkirjas selgitas võlgnikule võlgade tasumist ja andis võlgnikule arvutamise abivahendina Exceli tabeli. Kohus palus ühtlasi 3 (6)
võlgnikul teada anda, kui ta ei oska teha vastavaid arvutusi selle kohta, kui palju igakuisest sissetulekust tuleb võlausaldajatele väljamaksmiseks eraldada. Samuti palus kohus võlgnikul teatada, kas on kedagi, kes võiks täita tema asemel usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik kohtule ei vastanud. Kohus pidas asjas 09.06.2017 kohtuistungi, milles muuhulgas veelkord selgitas võlgnikule võlgade tasumist ja kohustusi kohustustest vabastamises menetluses. Kohus 29.10.2018 elektronkirjas selgitas taaskord võlgnikule kohustusi ja andis tähtaja hiljemalt 30.11.2018 esitada kohtule nõuetekohane võlgniku aruanne 2015. aasta mai kuni detsember kohta, 2016. aasta kohta, 2017. aasta kohta ja 2018. aasta jaanuar kuni november kohta. Kohus andis võlgnikule aruannete vormid. Võlgnik kohtule ei vastanud.
6.2.Kohtu hinnangul võlgnik rikkus kohtu nõuete täitmata jätmisel ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustust. Mittetäieliku aruande esitamine ja aruannete vormides märgitud tõendite esitamata jätmine kahjustab võlausaldajate huve, kuna võlausaldajatel peab olema võimalus kontrollida võlgniku kohustuste täitmata jätmise põhjendatust, et vajadusel esitada taotlus menetluse lõpetamiseks.
7.Võlgnik on rikkunud kohustust tasuda võlausaldajatele võlgnevusi. Võlausaldajatele maksmisele kuuluv osa võlgniku tulust arvestatakse PankrS § 173 lg 3-6 järgi ning võlausaldajatele tehakse maksed üks kord aastas vastavalt jaotusettepanekus määratud proportsioonile (PankrS § 172 lg 2). Sisuliselt arvestatakse võlausaldajatele töötasust väljamakstav osa: palk – töötasu alammäär – töötasu alammäärast 1/3 iga alaealise ülalpeetava kasuks. Saadavast summast 75% kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele ja 25% jääb võlgnikule. Kohus on menetluse kestel korduvalt selgitanud võlgnikule võlgade tasumise kohustus ja korda ning palunud kohtule teada anda, kui võlgnik ei oska teha vastavaid arvutusi. Võlgnik ei ole kohtule vastanud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on võlgnikul üks alaealine laps. Kohus on vaadanud üle võlgniku pangakontode väljavõtted ning teinud nende põhjal järgmised kokkuvõtted.
7.1.2015.a sissetulekud. Kohus arvestab sissetulekuid alates 2015.a juunist. Juunis 2015 sai võlgnik töötasu 536,96 eurot. Töötasust oli võlgnikul õigus endale jätta töötasu alammäär 390 eurot enda kohta ja 130 eurot alaealise ülalpeetava kohta (2015.a oli töötasu alammäär 390 eurot kuus). 536,96-520=16,96 eurot. Kogutulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, on seega 16,96 eurot. Nimetatud summast oli võlgnikul õigus endale jätta 25%, s.t 4,24 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2015 juuni sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 12,72 euro arvelt (16,96-4,24=12,72). Juulis 2015 sai võlgnik töötasu 860,89 eurot. 860,89-520=340,89 eurot. Kogutulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, on seega 340,89 eurot. Nimetatud summast oli võlgnikul õigus endale jätta 25%, s.t 85,22 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2015 juuli sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 255,67 euro arvelt (340,89-85,22=255,67). Augustis 2015 sai võlgnik töötasu 518,46 eurot. 518,46-520=-1,54 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2015 augustis sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Septembris 2015 sai võlgnik töötasu 514,27 eurot. 514,27-520=-4,30 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2015 septembris sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Oktoobris 2015 sai võlgnik töötasu 492,29 eurot. 492,29 -520=-20,72 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2015 oktoobris sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Novembris 2015 sai võlgnik töötasu ja töövõimetushüvitist 559,66 eurot. 559,66-520=39,66 eurot. Kogutulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, on seega 39,66 eurot. Nimetatud summast oli võlgnikul õigus endale jätta 25%, s.t 9,92 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2015 novembri sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 29,74 euro arvelt (39,66-9,92=29,74). Detsembris 2015 sai võlgnik töötasu 601,46 eurot. 601,46 -520=81,46 eurot. Kogutulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule, on seega 81,46 eurot. Nimetatud summast oli võlgnikul õigus endale jätta 25%, s.t 20,37 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2015 novembri sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 61,09 euro arvelt (81,4620,37=61,09). Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus 2015 sissetulekutest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tasuda kokku 359,22 eurot.
4 (6)
7.2.2016 sissetulekud. Jaanuaris 2016 sai võlgnik töötasu ja töövõimetushüvitist 597,55 eurot. Töötasust ja töövõimetushüvitisest oli võlgnikul õigus endale jätta töötasu alammäär 430 eurot enda kohta ja 143,33 eurot alaealise ülalpeetava kohta (2016 oli töötasu alammäär 430 eurot kuus). 597,55430-143,33=24,22 eurot. Nimetatud summast oli võlgnikul õigus endale jätta 25%, s.t 6,06 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2016 jaanuari sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 18,16 euro arvelt (24,22-6,06=18,16). Veebruaris 2016 sai võlgnik töötasu 489,47 eurot. 489,47-573,33= -83,86 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2016 veebruaris sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Märtsis 2016 sai võlgnik töötasu 685,86 eurot. 685,86-573,33= 112,53 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2016 märtsi sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 84,40 euro arvelt. Aprillis 2016 sai võlgnik töötasu 837,79 eurot. 837,79-573,33= 264,46 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2016 aprilli sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 198,34 euro arvelt. Mais 2016 sai võlgnik töötasu ja töövõimetushüvitist 483,94 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2016 mais sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Juunis 2016 sai võlgnik töötasu 240,57 eurot. 240,57-573,33= -332,76 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2016 juunis sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Juulis 2016 sai võlgnik töötasu 272,73 eurot. 272,73-573,33= -300,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlngikul 2016.a juulis sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Augustis sissetulekuid ei olnud. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2016 augustis sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Septembris sissetulekuid ei olnud. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2016 septembris sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Oktoobris 2016 sai võlgnik töötasu 489,59 eurot. 489,59-573,33= -83,74 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2016 oktoobris sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Novembris 2016 sai võlgnik töötasu 443,87 eurot. 443,87 -573,33= -129,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudus võlgnikul 2016 novembris sissetulek, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Detsembris 2016 sai võlgnik töötasu 633,62 eurot. 633,62-573,33= 60,29 eurot. Seega on võlgnikul kohustus 2016 detsembri sissetulekutest rahuldada võlausaldajate nõudeid 45,22 euro arvel. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus 2016.a sissetulekutest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tasuda kokku 346,12 eurot.
7.3.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole võlausaldajatele nõuetekohaselt väljamakseid tehtud. Seda kinnitab ka võlausaldaja Swedbank AS 22.10.2019 avaldatu, et võlgnik on menetluse algusest (s.o 29.05.2015) teinud võlausaldajale vaid ühe väljamakse 31.12.2015 summas 142,95 eurot. Seega on võlgnik tasunud võlausaldaja Swedbank AS-i kogunõuet 33 973,32 eurot 0,42% ulatuses kohustustest vabastamist menetluses. Samas oleks võlgnik pidanud väljamakseid tegema vähemalt 705,34 euro ulatuses (359,22 eurot 2015. aasta eest ja 346,12 eurot 2016. aasta eest). Kohus selgitas võlgnikule eeltoodud arvutuskäike 12.05.2017 elektronkirjas ja seda, et väljamaksete tegemata jätmine võib olla asjaoluks, mille alusel lõpetatakse võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ennetähtaegselt. Võlgnik ei ole seadusega ettenähtud makseid võlausaldajatele teinud. Võlgnik on rikkunud võlausaldajatele väljamaksmiseks kuuluvate summade arvestamise kohustust ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust (PankrS § 173 lg 3 ja 4 ning § 172 lg 2).
8.Kuivõrd PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt 5 (6)
põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning kohtuasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Vähemalt raskelt hooletu on võlgniku käitumine jättes andmata nõutud teave oma tegevuse kohta ja jättes võlausaldajatele põhjendatud ulatuses väljamaksed tegemata. Võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses ja võlgnikul puudub huvi oma kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmise osas. Ühtlasi võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
9.Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Antud juhul võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve pikema aja jooksul. Põhjendatud pole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus rahuldab võlausaldaja Swedbank AS taotluse keelduda vabastamast võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegselt (PankrS § 175 lg 5). Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 2 p 2) ja lõpetab menetluse (PankrS § 175 lg 8).
10.Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus ei vabastanud võlgnikku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.