Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 20. mail 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 441,66 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis avaldaja võlgnikult korteriomandi ülalpidamiskulud 441,66 eurot. Pärnu Maakohus tegi 30. mail 2019 võlgnikule makseettepaneku tasuda avaldaja poolt nimetatud võlgnevus ja menetluskulud. Võlgnik esitas 01. 1(4)

2-19-113872 juulil 2019 vastuväite, milles tunnistas nõuet osaliselt, so võlgnevuse summas 300 eurot. Pärnu Maakohus lõpetas 16. juuli 2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna võlgnik tunnistas vastuväites nõuet osaliselt, siis tegi kohtus 01. oktoobril 2019 selles osas maksekäsu, milles kohustas võlgnikku maksma avaldajale võlgnevuse 300 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 65 eurot. Kohus selgitas, et võlgnevuse ülejäänud osas otsustab kohus asja menetlemise jätkamise. Viru Maakohus jättis 01. oktoobri 2019 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja ülejäänud nõude osas ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Kohus leidis, et 01. oktoobri 2019 puuduste kõrvaldamise määrus on eksitav avaldaja jaoks, kuna kohus nõuab avaldajalt hagiavalduse kohtule esitamist, ehkki avaldaja nõue lahendatakse hagita menetluses. Kohus leidis, et avaldajale tuleb anda uus tähtaeg avalduse hagita menetluses kohtule esitamiseks. Viru Maakohus 21. oktoobri 2019 määrusega andis avaldajale tähtaja ülejäänud nõude osas vormikohase avalduse hagita menetluses esitamiseks ja põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Avaldaja sai puuduste kõrvaldamise nõude kätte 24. oktoobril 2019 AET-i kaudu. Avaldaja 14-päevase tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 07. novembriks 2019 kohtule avaldust ei esitanud ega tasunud ka riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse hagita menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 487 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus tuvastas, et korteriühistu esitas maksekäsu menetluses oma nõude võlgniku vastu, kus nõutakse korteriomanikult majandamiskulude tasumist. TsMS § 613 lg 1 alusel kuuluvad hagita menetluses lahendamisele vaidlused, mille raames korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. Kohus andis avaldajale 14-päevase tähtaja esitada oma nõue koos põhjendustega avaldusele ettenähtud vormis ning tasuda täiendav riigilõiv. Kohtu nõue toimetati avaldajale kätte 24. oktoobril 2019. Avaldaja seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ja kohtu nõuet ei täitnud. Vastavalt TsMS § 147 lg 5, maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. RLS § 59 lg 5 alusel avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. 2(4)

2-19-113872 Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot, s.o 5 eurot vähem kui seaduses sätestatud riigilõiv avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas. Kohtu nõuet täiendava riigilõivu tasumiseks avaldaja tähtaegselt ei täitnud. Avaldaja ei esitanud kohtu antud tähtaja jooksul nõuetekohast avaldust hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 ja lg 3, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsMS § 338 lg 4 p 2 kohaselt, kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses märgitakse tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks ning lähtuvalt TsMS § 339 lg 1 ja lg 2, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust avaldusena hagita menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud avaldaja nõuet tõendavaid dokumente ning puuduvad avaldaja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Et avaldaja ei ole tasunud riigilõivu ning avaldus ei vasta avalduse vorminõuetele leiab kohus, et avalduse hagita menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 176 lg 2 alusel kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

3(4)

2-19-113872 Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes, arvestades, et kohus keeldus avalduse menetlusse võtmast ja menetluskulud jäeti avaldaja kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.