2-16-13336
Kohus Kohtunik Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 08. november 2019, Narva kohtumaja kantselei 2-16-13336 S Bi (pankrotis) pankrotimenetlus Pankrotimenetluse lõpetamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Kohtuistungil 29. oktoobril 2019 Võlgnik: S B (pankrotis) (isikukood xxx) Pankrotihaldur: Martin Krupp (isikukood xxx)
2) 3) 4) 5)
Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu Eesti Vabariik Politseija Piirivalveameti kaudu ERA Liisingu Inkassoteenused AS
Tunnustatud nõude suurus (EUR)
Saamata summa (EUR)
Järk
666,21
666,21
II
38,41
38,41
II
56,00
56,00
II
168,00
168,00
II
3 121,69
3 121,69
II
1(7)
2-16-13336
2(7)
2-16-13336
Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust peab võlgnik 75% üle andma võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üks kord aastas hiljemalt 01. novembriks. Usaldusisiku kohustuste täitmise kohta tuleb võlgnikul esitada kohtule aruanne hiljemalt iga aasta 08. novembriks (esimene aruanne esitada hiljemalt 08. novembriks 2020).
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu 13.09.2016 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku S Bi pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Pankrotihaldur esitas 31.07.2016 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Taotluse kohaselt nõuete kaitsmise koosolek toimus 30.01.2017. Haldur koostas 07.08.2017 jaotusettepaneku, mille Viru Maakohus kinnitas 23.08.2017 määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 5 võlanõuet kogusummas 4050,31 eurot. Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Võlgnikul puudub pankrotivara, mida müüa ja pankrotimenetluses ei ole laekumisi toimunud. Pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ja haldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotimenetluses puuduvad piisavad vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks.
3(7)
2-16-13336 Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 kohaselt. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnikul puudub püsiv töökoht ning võlgniku suhtes on algatatud mitmeid väärteomenetlusi. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud 2008. a, mil võlgniku suhtes on algatatud enamus pankroti väljakuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlused. Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur palub määrata deposiit pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot. Juhul, kui võlausaldajad deposiiti ei tasu palub pankrotihaldur lõpetada S Bi pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS § 146 sätestatud väljamakseteks; nimetada raugemise määruses rahuldamata nõuded pankrotimenetluses; vabastada pankrotihaldur Martin Krupp S Bi pankrotihalduri kohustustest; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus 08.08.2019 määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi tasumist summas 1500 eurot tähtajaga 23.08.2019. Deposiiti ei ole tasutud. Kohus leiab, et S B (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse 4(7)
2-16-13336 põhjused on võlgnikul püsiva töökoha puudumine ning võlgniku suhtes algatatud väärteomenetlused. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. S B (pankrotis) pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud 5 nõuet kokku summas 4050,31 eurot. Jrk Võlausaldaja nimi Tunnustatud Saamata Järk nr nõude suurus summa
1) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 666,21 666,21 II 2) Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 38,41 38,41 II 3) Tallinna linn Tallinna Linnakantselei kaudu 56,00 56,00 II 4) Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu 168,00 168,00 II 5) ERA Liisingu Inkassoteenused AS 3 121,69 3 121,69 II Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Terje Eipre halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot. Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 8 tundi, ühe tunni tasuks on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb kinnitada panktorihaldurile lõplik tasu summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole. Pankrotihaldur palub määrata tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest halduri büroo kasuks. 5(7)
2-16-13336 Kohus leiab, et pankrotihalduri ajakulu 8 tundi seoses pankrotimenetluse läbiviimisega on põhjendatud. Ühe tunni tasu 90 eurot on mõistliku suurusega. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuks 720 eurot väljamaksmisega pankrotihalduri büroo kasuks, seega lisandub tasule käibemaks 20% 144 eurot. Pankrotihaldur taotleb määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras koos käibemaksuta summas 476,40 eurot riigi vahenditest hüvitamist. Alates 29.03.2019 kehtib PankrS §-s 65 lg 11 uues redaktsioonis ja selles puudub menetlusabi taotlemise võimalus. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, pankrotihalduril on õigus saada tasu. Seega tuleb PankrS § 65 lg 11 alusel hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile Martin Kruppile pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja. Tasu väljamaksmine tuleb määrata pankrotihalduri büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 323 eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista võlgnikult välja. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt PankrS § 170 lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. TsMS § 172 lg 6 kohaselt Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur teatas, et tema on korraldanud võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks koosoleku. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Võlausaldajad on seisukohal, et usaldusisiku kohustusi võib täita võlgnik ise. 6(7)
2-16-13336 Kohus leiab, et võlausaldajate ettepanek on mõistlik (võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes) ning jätab tulenevalt PankrS § 172 lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus on võlgnikuga 29.10.2019 isiklikult vestelnud ning selgitanud temale kohustustest vabastamise menetluse sisu ja peamisi kohustusi. Võlgnik kinnitas kohtule, et on nõus täitma usaldusisiku kohustusi, talle on arusaadavad usaldusisiku kohustused ja lubas neid täita vastavalt seadusele. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 131 ja 132. PankrS § 173 lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.