Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 8. november 2019 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-18-119727 797, 66 eurot Renovum OÜ hagi K. A. vastu võla nõudes Hageja Renovum OÜ (end Rävala Õigusbüroo OÜ), registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Tallinn, lepinguline esindaja Alar Liivamägi; e-post: [email protected]; Kostja K. A. , isikukood xxxxxxxxxxxx viibimiskoht teadmata) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K. A. Renovum OÜ kasuks 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 2 senti, millest põhivõlgnevus 445,11 eurot; intress 47,45 eurot; lepingu hooldustasu 6,25 eurot; sissenõudmiskulu 40 eurot; seisuga 08.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 49,21 eurot.
3.Välja mõista K. A. Renovum OÜ kasuks alates 09.11.2019 tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse 445,11 euro täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Renovum OÜ nõue seisuga 18.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 79, 51 euro osas ja alates 09.11.2019 viivise nõude osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Menetluskulude jaotus
7.Jätta hageja menetluskuludest 75% K. A. kanda ning 25% kostja menetluskuludest Renovum OÜ kanda.
8.Välja mõista K. A. Renovum OÜ kasuks menetluskulu summas 206 (kakssada kuus) eurot ja 25 senti.
9.Välja mõista K. A. Renovum OÜ kasuks menetluskuludelt summas 206, 25 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Välja mõistetud summad saab kostja tasuda Renovum OÜ arveldusarvele EE377700771002004100 LHV, selgitusse märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Renovum OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi K. A. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 28.12.2017 Ühisraha OÜ-le laenutaotluse 500 euro laenamiseks 15-kuulise perioodi peale. 02.01.2018 sõlmisid kostja ja Ühisraha OÜ internetiportaali vahendusel laenulepingu nr Y171228023, mis koosneb laenulepingu üldtingimustest ja põhitingimustest. Laenulepingu alusel sai kostja laenu 500 eurot, intressiga 35% aastas, tagasimakseperioodiga 15 kuud, kohustusega tasuda alates 02.02.2018 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 02. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 42,88 eurot. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud. Peale laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud kahe esimese maksegraafikujärgse makse põhiosad. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi e-kirjas või sms-i teel. 04.07.2018 saatis laenuandja kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta. Ühisraha OÜ loovutas 24.08.2018 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Hageja on arvestanud viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 35% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 445,11 eurot; intress 47,45 eurot; lepingu hooldustasu 6,25 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja hagi esitamise seisuga, so 18.02.2019 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 103,06 eurot ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast viivis põhivõlalt 35% aastas kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.
2.Kuna kohtul puuduvad andmed K. A. asukoha kohta, ta ei ela registrisse kantud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja talle menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 08.08.2019 ning loetakse vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
3.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Esialgne võlausaldaja Ühisraha OÜ on sõlminud kostjaga 02.01.2018 lepingu majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. 4.Hagiavalduses märgitu kohaselt tuleb viivisemääraks vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausele ja § 415 lg-le 1 lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus kokku lepitud intressimäär, milleks on 35 % aastas (laenulepingu põhitingimuste p 1.10, üldtingimuste p 3.7). Hageja leiab, et puuduvad alused lepingujärgse viivise vähendamiseks, viidates mh Riigikohtu lahendile 3-1-1-120-08 p 12. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ning põhjendab seda järgnevalt. 5.Kohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja hagejale laenutaotluse, mille hageja kinnitas ning seejärel väljastas kostjale laenu. Selline hageja seisukoht kinnitab, et viivise kokkulepe ei ole eraldi läbi räägitud, kostja ei ole võimeline seda mõjutama ning puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et lepinguline viivis 35% aastas ehk 0,097% päevas, mis tuleneb kokkulepitud intressist 35 % aastas, on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustav.
VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijat ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (tsiviilasi nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär 35 % aastas 4,375 korda seadusjärgset viivisemäära, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% aastas ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ebamõistlikult. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduses kajastatud perioodi arvestades on seisuga 18.02.2019 seadusjärgne viivis kohtu arvutuste kohaselt, lähtudes VÕS § 113 lg 1 teisest lausest, 23,55 eurot. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude TsMS § 367 alusel lepingujärgses määras tasumata põhivõlalt. Kuivõrd kohus leidis, et viivist puudutav tingimus on tühine, mõistab kohus TsMS § 367 järgse viivise välja seadusjärgses määras hageja nõudel alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so 19.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 08.11.2019, mis on tasumata põhivõlalt 445,11 eurolt kohtu arvutuste kohaselt 25, 66 eurot. Seega on kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 23,55+ 25,66= 49,21 eurot.
6.Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 588,02 eurot, millest põhivõlgnevus on 445,11 eurot, intress 47,45 eurot; lepingu hooldustasu 6,25 eurot; sissenõudmiskulud 40 eurot ja seisuga 08.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 49,21 eurot. Kuna kohus eelnevalt leidis, et tühine on lepingu tingimus hageja poolt nõutud viivise osas ja hagejal on õigus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista alates 09.11.2019 viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras tasumata
põhinõudelt kuni põhinõude 445,11 euro tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata seisuga 18.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 79,51 euro osas ja viivise nõude osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. 7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 797,66 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 597,96 eurot (562,36+ viivis ühe aasta kohta 35,60), so 75% ulatuses, jätab kohus kostja kanda 75 % hageja menetluskuludest ning hageja kanda 25% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulud 240 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Eelnevast lähtudes peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 100 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 275 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 75% x 275=206,25 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.