Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

xxxxxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 131,55 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 89,64 eurot ja edasiulatuvalt viivise 0,05% tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga kliendi- ja teenuseosutamise lepingu nr x-xxxxxx, mille alusel osutas hageja kostjale Kodu ZUUMtv teenuseid ning rentis teenuste kasutamiseks vajalikke seadmeid. Hageja on esitanud kostjale teenuste ja seadmete rentimise eest arveid, kuid kostja ei ole tasunud neid nõuetekohaselt. Hageja teatel on kostjal hagi esitamise seisuga arvete alusel tasumata 131,55 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,05% tasumata põhivõlalt päevas. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 89,64 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudest.

3 (7)

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et kostja on sõlminud hagejaga (endine ärinimi AS Starman) 28.08.2013. a teenuste osutamise ja seadmete rendilepingu nr x-xxxxxx, mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada Kodu ZUUMtv teenuseid ja andis kostja kasutusse seadmed (ZUUMboxi ja ZUUMtv kaardi). Lepingu alusel kohustus kostja tasuma teenuste ja seadmete kasutamise eest hagejale kokkulepitud tasu vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Lepingu lõppemisel kohustus kostja tagastama hagejale tema kasutusse antud seadmed või nende mittetagastamisel hüvitama seadmete väärtuse. Lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus kostja arvete tasumisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on hageja esitatud arvete alusel hagejale teenuste ja üle antud seadmete eest tähtaegselt tasumata kokku 131,55 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud määras alates summade sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt ka õiguse ja muu eseme müügile, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega.

4 (7)

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb see täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 võib võlausaldaja võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda õiguskaitsevahendina selle kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lubab esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja on hagile esitatud vastuses märkinud, et tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib võlgnik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest, mistõttu kostja keeldub hageja poolt esitatud nõude tasumisest. Kohus leiab, et kostja aegumise vastuväide ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 näeb ette, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub 5 (7)

sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagiavaldusest nähtub ja poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja poolt tasumata arved, mille tasumist hageja hagis nõuab, on sissenõutavaks muutunud perioodil 30.04.2015. a kuni 28.08.2015. a. Tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 1 algas seega nõuete aegumistähtaeg 01.01.2016. a ja TsÜS § 146 lg 1 alusel lõppeb aegumistähtaeg kolme aasta jooksul päras seda, s.o 01.01.2019. a. Hageja on esitanud kohtule nõude 21.12.2018. a ehk enne nõuete aegumistähtaja lõppemist. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 131,55 eurot ja viivise 0,05% tasumata summadelt päevas alates sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Hageja on arvestanud, et 22.04.2019. a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 89,64 eurot. Kohus arvestas, et kohtuotsuse tegemise aja, s.o 07.11.2019. a seisuga kujuneb viivise suuruseks 102,66 eurot (89,64 eurot + 13,02 eurot, s.o 131,55 x 0,05% x 198 päeva). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 4.11.2019. a 0,05% põhivõlalt päevas kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 315 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud.

6 (7)

Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja, kes on koostanud hageja nimel kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse, samuti hageja lõpliku seisukoha. Kohus hindab, et arvestades tehtud toimingutele ja nende ettevalmistamisele eeldatavalt kulunud aega, on tasu taotletud määras mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 315 eurot, millest 75 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.