2-19-117183
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtujurist:
Jekaterina Pavlenko
Määruse tegemise aeg:
06.11.2019, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number:
2-19-117183
Tsiviilasi, hageja nõue:
Sillamäe linn, Mere pst 1 korteriühistu avaldus M T ja A T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming:
Kompromissi kinnitamine, kirjalikus menetluses, istungi tühistamine
Menetlusosalised:
Avaldaja: Sillamäe linn, Mere pst 1 korteriühistu (RK 80441572; asukoht Mere pst 1, 40231 Sillamäe) Avaldaja lepinguline esindaja: Paul Paas (e-post: XXX) Puudutatud isikud (võlgnikud): M T (IK XXX; elukoht: XXX) A T (IK XXX; elukoht: XXX)
I. Kinnitada Sillamäe linn, Mere pst 1 korteriühistu ja M T ja A T vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
viivise sissenõudmiseks ühistu liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Avalduse kohaselt on avaldaja avalduse esitamisel tasunud õigusabi eest tulundusühistule Soter 240 eurot ja riigilõivu 50 eurot.
10-ks novembriks 2019 ja 125 eurot 10-ks detsembriks 2019. Tasuda võib ennetähtaegselt.
2-19-117183
isikutel kanda avaldaja Sillamäe linn, Mere pst 1 korteriühistu arvele nr XXX Swedbank, märkides maksekorralduse selgituste lahtrisse: „XXX kohtukulud”. II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-19-117183 seoses kompromissi kinnitamisega. III. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. IV. Tagastada määruse jõustumisel NAP-i kaudu avaldajale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot avaldaja arvele nr XXX Swedbank. IV. Tühistada tsiviilasjas 19.11.2019 kella 13:00 määratud istung.
Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
Asjaolud Viru Maakohtule on esitatud Sillamäe linn, Mere pst 1 korteriühistu avaldus M T ja A T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 01.11.2019 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kokkuleppe. 05.11.2019 allkirjastatud dokumendiga parandasid pooled kokkuleppe teksti ja esitasid kohtule uue kokkuleppe teksti. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab ka, et juhul, kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et loobuvad õigusest esitada määruskaebus. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada.
2-19-117183 TsMS § 352 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada ja istungi edasi lükata. Tulenevalt sellest, et pooled on sõlminud kokkuleppe puudub vajadus istungi pidamiseks. Eeltoodu alusel tühistab kohus 19.11.2019 kella 13:00 määratud kohtuistungi.
Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kompromissis menetluskulude jaotuses kokku. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kompromissis nimetamata ja hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, seetõttu kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks ei määra. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Menetlusosalised taotlesid kompromissis avaldajale avalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Seega tuleb kohtul tagastada avaldajale pool tasutud riigilõivust.
/allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.