Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.11.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-18932
Tsiviilasi
OÜ Fassaadipartner hagi XX vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 3058,49 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): OÜ Fassaadipartner (registrikood 10841195, asukoht Laste 6-41, Jüri alevik, Rae vald, Harju maakond 75301), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Elis Vija
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2019 otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas ning teha tühistatud osas uus otsus.
2.Jätta hagi töövõtulepingust tuleneva tasu ja viivise saamiseks rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Fassaadipartner kanda.
5.Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Fassaadipartner (hageja) esitas 14.12.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu võla ja viivise saamiseks. 18.12.2018 täpsustas hageja oma viivisenõuet.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.05.2018 hinnapakkumise alusel suulise töövõtulepingu Kiili vallas, Kangru alevikus, Karukella 5-2 asuva elamu renoveerimistööde teostamiseks. Hageja teostas töid perioodil 25.05-19.06.2018. Kostja ei ole 27.07.2018 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud ega tööde eest 19.07.2018 esitatud arvet tasunud.
3.Kostja poolt tellitud 12.09.2018 Karukella 5-2 eramu renoveerimistööde auditi (tl 7-14) kokkuvõttes on hageja töödele kolm etteheidet: 1) elamu tagumine fassaad ei ole krohvitud sama struktuurilise ja jämeduse õhekrohviga nagu elamu teised seinad; 2) teostatud ei ole rõdupealse tuulekasti soojustuse tihendamist ning rõdupealse SBS katte servade kinnitamist; 3) selgusetu on, milliseid korratustöid tehti SBS kattele elamu katusel.
4.Eeltoodud etteheidetele vastas hageja 12.09.2018 e-kirjaga (tl 15), milles märkis, et: 1) krohvi tera oli samas suuruses teisel seinal, kuna keegi ei täpsustanud, millist seina tuleb tera suuruse osa järgida, seega ei saa olla tegemist möödalaskmisega töövõtus; 2) tuulekasti ei olegi vaja soojustada ning tihendada, see on normaalne tuulutus ja selleta jääks tuulekast umbseks; 3) katuse puhastamine samblast ei olnud töövõtu osaks. Hageja hinnangul ei ole kostja poolt tellitud auditis ühtki sellist etteheidet, mis annaks aluse arve tasumisest keeldumiseks.
5.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõla 6712,13 eurot, viivise perioodi 26.07.2018 - 14.12.2018 eest 208,21 eurot ning viivise alates 14.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,02% päevas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja viitas oma nõude alusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-le 1 ja § 635 lg-le 1. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja tellis hagejalt Karukella 5-2 eramu tagumise fassaadi üle krohvimise, rõdupealse tuulekasti soojustamise, seonduvad plekitööd ja SBS katusekatte korrastamise. Pärast töö lõpetamist tuvastas kostja esmasel visuaalsel ülevaatusel, et tööd on teostatud ebakvaliteetselt ning puudulikult, mistõttu ei nõustunud kostja töid vastu võtma ja allkirjastama tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.
8.Kuivõrd kostja ei ole ise ehitusspetsialist, pöördus ta riiklikult tunnustatud eksperdi PP poole, kes kohapealse ülevaatuse järgselt vormistas tööde puuduste kohta kirjaliku auditi. Auditi kohaselt ei ole elamu tagumine fassaad krohvitud sama struktuurilise ja jämeduse õhekrohviga nagu elamu teised seinad. Teostatud ei ole rõdupealse tuulekasti soojustuse tihendamist ega rõdupealse SBS katte servade kinnitamist. Selgusetu on, milliseid korrastustöid tehti SBS kattele elamu katusel.
9.Seega ei ole hageja teostanud mitmeid enda poolt vormistatud üleandmise-vastuvõtmise aktis loetletud renoveerimistöid ning tehtud tööd olid ebakvaliteetsed ning vajasid ümbertegemist. Hageja poolt kostjale tasumiseks esitatud arve oli põhjendamatu ja sisaldas ebaõigeid töömahtusid ning tasu ebakvaliteetse töö eest.
10.Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt kajastab muuhulgas selgesõnaliselt tuulekasti avamist ja liitekoha läbipuhke kontrollimist, kuigi selliseid töid hageja poolt ei tehtud. Jääb arusaamatuks, kuidas saab töömahu ja hinna mõistes võrrelda telefoniga pildi tegemist tegeliku tuulekasti avamise, soojustuse kontrollimise ning selle läbipuhke tihendamisega. Üksnes telefonipildi alusel töö tegemata jätmine ei olnud põhjendatud.
11.SBS servade kinnitamise ja katusekatte korrastamise osas on tunnistaja VP andnud tõele mittevastavaid ütlusi. Nimelt on ta väitnud, et SBS katte servad kinnitati mehaaniliselt alusvineeri külge (20.03.2019 istungi protokoll lk 4 alt 17-18 rida) ning ülejäänud katust katvat SBS katet lapiti osaliselt (20.03.2019 istungi protokoll lk 4 alt 24-25 rida). Tegelikkuses nimetatud töid ei tehtud. Seda kinnitab nii kostja poolt tellitud audit, kui ka tunnistaja RV. Mis puudutab sambla eemaldamist, siis otsesõnu seda tõepoolest pakkumises ei kajastunud, kuid samblakatte olemasolu SBS katuse kattel tõendab, et hageja ei kinnitanud rõdupealse SBS katte servasid ega teostanud sellega seonduvaid korrastustöid. Kohapealse objektiga tutvumise järgselt kinnitas ekspert, et SBS katte servad ei ole kinnitatud. Tunnistaja RV selgitas, et SBS katet ei korrastatud ning üldjuhul seda ei saagi korrastada, vaid see asendatakse uuega (20.03.2019 istungi protokoll lk 8 ülevalt 28-29 rida).
12.Arvestades, et kostja on korduvalt pakkunud hagejale võimalust oma töid lõpuni viia ja ebakvaliteetselt tehtut korda teha, kuid hageja on sellest keeldunud, siis ei soovi kostja hagejaga vaidlusalust töövõtulepingulist suhet jätkata. Seepärast tuginedes VÕS § 116 lg-le 1, VÕS § 116 lg 2 p-le 4 ja VÕS § 647 lg-le 3, teavitas kostja 14.01.2019 vastuses hagiavaldusele, et ta taganeb töövõtulepingust. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohtu 10.05.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2752,13 eurot ja viivis 0,022% päevas põhivõlalt alates 27.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2752,13 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
14.Poolte vahel on vaidlus selle üle, milliseid töid pidi hageja töövõtulepingu alusel teostama ning kas kõik kokku lepitud tööd on kvaliteetselt teostatud.
15.Poolte kokkuleppe sisu tõendab hageja 07.05.2018 e-kiri (tl 4), mis sisaldab renoveerimistööde pakkumust järgmiste tööde teostamiseks: 1) kogu parapeti pleki ja aluskonstruktsiooni eemaldus, vineerist kandepinna ehitus, soojustamine, uue laiema parapetipleki paigaldus, SBS katusekatte korrastamine – maht 26 jm; 2) tagaseina mehaaniline kinnitamine, armeeritud krohvikihiga tasandamine, dekoratiivkrohviga katmine, laudise värvimine – maht 60 m2; 3) rõdupealse tuulekasti avamine, soojustuse läbipuhke tihendamine, veetoru vahetus, SBS ülespöörde servade kinnitamine - maht 5 + 5 m; 4) ettenägematud abitööd, katmine, koristamine jne. Kostja pakkumuse sisule vastu vaielnud ei ole (tl 31 pöördel, p 1.3).
16.Kostja hinnangul on hageja krohvinud maja tagumise fassaadi peenemateralise krohviga kui maja teised seinad. Kohtu hinnangul on hoone ühe seina krohvimine teistsuguse struktuuriga krohviga, kui hoone ülejäänud seinad, käsitletav mittekvaliteetse tööna, mis ei vasta keskmisele kvaliteedile. Seega on põhjendatud kostja keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kuna seina krohvimine ei vasta keskmisele kvaliteedile.
17.Kostja etteheited rõdupealse tuulekasti soojustuse tihendamise küsimuses hagejale on alusetud ning seega puudus kostjal alus keelduda selles osas üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Kostja kinnitas 25.02.2019 istungil, et vahet seina ja katuse vahel ei olnud. Tuulekast oli ühendatud katuse raamiga ja seal peabki olema vahe tuulutuse jaoks. Tunnistaja VP avaldas 20.03.2019 istungil, et tuulekasti avamine näeb välja selline, et võetakse ära üks tuulekasti laud, visuaalselt vaadatakse katuse ja seina liitekohta, kas seal on vahe. Töötaja RV võttis tuulekasti lahti ja saatis VP-le fotod, millelt ta nägi, et soojustuse plaadid on tihedalt koos ja mingit pragu seal ei ole (tl 59 pöördel). Fotode tegemist tuulekastist ja selle saatmist VP-le kinnitab ka tunnistaja RV (tl 61 pöördel). Poolte poolt avaldatust ja tunnistajate öeldust teeb kohus järelduse, et hageja kontrollis tuulekastis soojustuse olemasolu ja hindas selle piisavaks ning nõuetekohaseks, mistõttu ei olnud vaja seal täiendavaid töid teha. Kostja ei ole tõendanud, et maja soojustuses esineksid puudused, mis seostuksid hageja 07.05.2018 hinnapakkumises toodud töödega. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud või tõendanud, et tuulutusava katuse all ei ole ette nähtud või see ei vasta nõuetele, mida hageja oleks pidanud märkama või likvideerima.
18.Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei teostanud rõdupealse SBS katte servade kinnitamist ja SBS katte korrastustöid elamu katusel. Kostjal puudus alus keelduda selles osas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Tunnistaja VP avaldas, et tugimüüri SBS katusekatte ülekeere sai mehhaaniliselt kinnitatud alusvineeri külge ja maja vasakus nurgas, kus oli läbijooks, pandi kattele lapp peale ja tegid servad kinni (tl 59 pöördel). Tunnistaja RV kinnitas, et tugimüüri parapeti plekk vahetati ära. Hinnates tunnistajate ütlusi koosmõjus on kohtu hinnangul tõendatud, et muude tööde käigus teostati ka SBS katusekattega seotud töid, mille mittetegemist kostja hagejale ette heidab. Seega on kostja vastuväited SBS katusekattega seotud tööde osas alusetud. Hageja hinnapakkumisest ega tööde üleandmise-vastuvõtmise akti projektist ei nähtu, et hageja oleks pidanud katusekattelt eemaldama sammalt.
19.Eeltoodust tulenevalt on kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest muus osas, kui seina krohvimistööd, alusetud ja kostjal on kohustus nimetatud tööde eest tasuda. 07.05.2018 hinnapakkumises ja 27.07.2018 tööde üleandmis-vastuvõtuaktis ei ole tööde hindu tööde kaupa eraldi välja toodud. Seega ei ole selge, kui suure osa teostatud töödest rahalises vääringus moodustas seina krohvimine. Hageja 19.07.2018 arves on seina ja parapeti renoveerimise maksumuseks nimetatud ilma käibemaksuta 5500 eurot. Kostja esitas M-Fassaadid OÜ hinnapakkumise Karukella 5-2 renoveerimistööde ümbertegemiseks (tl 43). Nimetatud hinnapakkumises on parapeti ümberehituse maksumuseks toodud 2340 eurot ja vale struktuuriga krohvi mahapesu ja õige krohvi pealekandmise kuluks 3600 eurot. Seega on alternatiivses hinnapakkumises parapeti ja seina renoveerimise kuluks kokku 5940 eurot (lisandub käibemaks). Seina krohvimise kulu moodustab M-Fassaadid OÜ hinnapakkumises 60,60% seina krohvimise ja parapeti renoveerimise kogukulust ilma käibemaksuta. Lähtudes analoogiast on kohus seisukohal, et hageja hinnapakkumises peaks krohvimise osakaal olema sama suur, ca 60% parapeti renoveerimise ja seina krohvimise kogumaksumusest. Kuna hageja on kahe nimetatud töö maksumuseks toonud ilma käibemaksuta 5500 eurot, siis seina krohvimise maksumus moodustab sellest 3300 eurot (5500 x 60%).
20.Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma 2293,44 eurot, millele lisandub käibemaks 458,69 eurot, kokku 2752,13 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja kohustab kostjat tasuma põhivõlalt 2752,13 eurolt viivist 0,022% päevas alates 27.07.2018, aga mitte rohkem kui 2752,13 eurot.
21.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kostja keeldumise tööde vastuvõtmiseks põhjustas hageja ebakvaliteetne töö seina krohvimisel. Hageja kohtusse pöördumise tingis kostja osaliselt alusetu keeldumine tasuda saadud töö eest. Seega on mõlemad pooled tinginud vaidluse tekkimise ja selle jõudmise kohtulahendini. Kohus peab õiglaseks sellises olukorras jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
22.Kostja palub 04.06.2019 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palus jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
23.Hageja poolt tasu nõudmise eelduseks oli asjaolu, et kõik pakkumises kirjeldatud tööd pidid olema nõuetekohaselt lõpule viidud. Maakohus on jätnud kogumis hulga tõendeid (sh tunnistaja ütlused; M-Fassaadid OÜ hinnapakkumine, tl 43) analüüsimata ja arvestamata ning leidnud üllatavalt otsuse p-s 16, et kostja ei ole esile toonud ühtegi lepingust või seadusest tulenevat kohustust, millele hageja poolt teostatud töö ei vastaks.
24.Tasu nõudmine rõdupealse tuulekasti avamise ja soojustuse läbipuhke tihendamise eest on alusetu, kuna mingit tihendamist ei toimunud. Üksnes mobiiliga pildi tegemine (20.03.2018 istungi protokolli lk 8 ülevalt 17-18 rida) ei ole samastatav tuulekasti avamise ja soojustuse läbipuhke tihendamisega ning juhul, kui kohus leidis, et tegemist siiski on samaväärse toiminguga, siis oleks kohus pidanud taolist järeldust põhjendama. Töid teostanud tunnistaja kinnitas, et tuulekasti ei avatud (20.03.2018 istungi protokolli lk 8 ülevalt 15. rida). Seepärast jääb kostjale ebaselgeks, mille põhjal jõudis kohus järeldusele, et soojustust kontrolliti ja puudusi ei esinenud. Kostja poolt tellitud auditis tuvastati, et pakkumises märgitud tuulekastiga seonduvad tööd on jäetud tegemata. Kohtuotsusest ei nähtu, miks jättis kohus kõnealuse tõendi analüüsimata ja arvestamata.
25.Asjas kogutud tõenditega ning tunnistaja ütlustega vastuolus on kohtu järeldus, et SBS katusekattega seonduvat tööd said nõuetekohaselt tehtud. Kostja tellitud audit kinnitab, et rõdupealsed SBS katte servad olid kinnitamata ning samblakate viitas sellele, et mingeid korrastustöid katusel ei teostatud. Ka tunnistaja RV selgitas, et SBS katet ei saagi korrastada, vaid see asendatakse vajadusel uuega (20.03.2018 istungi protokolli lk 8 alt 18-19 rida). Kostja ei ole väitnud, et samblatõrje oleks eraldi töövõtt, vaid on selgitanud, et sambla olemasolu on tõenduseks, et SBS katusekatet ei korrastatud. Seda väidet kinnitab ka tunnistaja RV ütlus (20.03.2018 istungi protokolli lk 8 alt 18-19 rida). Vastustaja seisukoht
26.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus hagi rahuldas ning menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.
29.Hageja nõuab töövõtulepingu järgi tasu maksmist. Hageja põhinõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks.
30.VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustaud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
31.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et töö tuli tellija poolt vastu võtta, töövõtja on töö vastuvõtmiseks pakkunud, kuid tellija on keeldunud töö vastuvõtmisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas töö saab lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause alusel. Hageja leiab, et töö tuleb lugeda vastuvõetuks, aga kostja vaidleb vastu ja leiab, et vaidlusalused tööd on tegemata.
32.Tuvastamaks, milliseid töid pidi hageja töövõtulepingu alusel tegema, lähtus maakohus hageja 07.05.2018 renoveerimistööde pakkumusest, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Apellatsiooniastmes on pooltel vaidlus kolme pakkumuses nimetatud töö osas. 1) SBS katusekatte korrastamine; 2) SBS ülespöörde servade kinnitamine ja 3) rõdupealse tuulekasti avamine ja soojustuse läbipuhke tihendamine.
33.Maakohus leidis, et nimetatud tööd on hageja poolt nõuetekohaselt teostatud ning kostjal puudus alus keelduda nende tööde osas üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu.
34.Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18).
35.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja leiab, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluste tööde lepingukohast tegemist.
36.Maakohus luges vaidlusalused tööd nõuetekohaselt teostatuks hageja töötajate VP ja Raul RV ütlustega. VP avaldas 20.03.2019 istungil, et tuulekasti avamine näeb välja selline, et võetakse ära üks tuulekasti laud, visuaalselt vaadatakse katuse ja seina liitekohta, kas seal on vahe. Töötaja RV võttis tuulekasti lahti ja saatis VP-le fotod, millelt ta nägi, et soojustuse plaadid on tihedalt koos ja mingit pragu seal ei ole. Maakohus märkis, et fotode tegemist tuulekastist ja selle saatmist VP-le kinnitab ka tunnistaja RV. Tegelikult kinnitas tunnistaja RV kohtuistungil, et tuulekasti ei avatud. Kohtu küsimusele, mille alusel järeldati, et tuulekasti ei pea soojustama, vastas RV „ tegin pildi mobiiltelefoniga tuulekastist ja saatsin Veikole. Ma ei saanud aru, mida peab seal tegema“ (tl 61 pöördel“). Kolleegium nõustub kostja väitega, et üksnes mobiiliga pildi tegemine ei ole samastatav tuulekasti avamise ja soojustuse läbipuhke tihendamisega. VP avaldas, et tugimüüri SBS katusekatte ülekeere sai mehhaaniliselt kinnitatud alusvineeri külge ja maja vasakus nurgas, kus oli läbijooks, pandi kattele lapp peale ja tegid servad kinni. RV märkis, et tugimüüri parapeti plekk vahetati ära.
37.Maakohus on jätnud aga täielikult hindamata hageja poolt hagiavaldusele lisatud volitatud ehitusinsener PP poolt 12.09.2018 koostatud eramu renoveerimise auditi (tl 714), mis ringkonnakohtu hinnangul lükkab ümber maakohtu poolt tunnistajate ütlustest tehtud järeldused. Auditi eesmärk oli selgitada välja, kas hageja 27.07.2018 tööde
üleandmis-vastuvõtmisaktis kirjeldatud tööd on teostatud. PP omab volitatud ehitusinsener, tase 8 pädevust ja vastab sellega ehitusseadustiku § 18 lg-tes 3 ja 4 audit teostajale esitatud nõuetele. Auditi teostamiseks teostas ekspert 05.09.2018 paikvaatluse. Eksperdi hinnangul ei ole teostatud rõdupealse tuulekasti soojustuse tihendamist ja rõdupealse SBS katte servade kinnitamist ning selgusetu on, milliseid korrastustöid tehti SBS kattele elamu katusel. Auditis sisalduvatelt fotodelt nähtub, et tuulekastis asuva välisseina ja katusekonstruktsiooni vahel on 50-80 mm vahe, kus käega katsudes on tunda välisseina plokki ( tl 12 pöördel ja 13). Samuti nähtub fotodelt, et rõdupealse SBS katte servad on kinnitamata ning SBS kattel on näha sammal, mida uuel kattel ei tohiks olla (tl 13 ja 13 pöördel). Asjakohatu on maakohtu väide, et hageja hinnapakkumisest ega tööde üleandmise-vastuvõtmise akti projektist ei nähtu, et hageja oleks pidanud katusekattelt eemaldama sammalt. Kostja ei ole väitnud, et samblatõrje oleks eraldi töövõtt, vaid on selgitanud, et sambla olemasolu on tõenduseks, et SBS katusekatet ei korrastatud.
38.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt tsiteeritud tunnistajate ütlused ei lükka ümber auditi järeldusi. Hageja tõendamiskoormis oli tõendada vaidlusaluste tööde nõuetekohast tegemist, mida hageja ei ole teinud. Seega ei ole alust lugeda neid töid VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks ning hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
39.Kuna hageja põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud seoses hagi osalise rahuldamisega menetlusosaliste endi kanda. Kuna hagi jääb täielikult rahuldamata, jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
41.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lgs 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.