2-19-112453/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on Martin Vatteri (hageja) hagi Kristjan Pettai (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus teatab, et asja menetluse käigus on kohtukoosseis vahetunud ja asja arutab kohtunik Heiki Kolki asemel kohtunik Andrus Miilaste. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (rendileandja) ja kostja (rentnik) XX.XX.XXXX rendilepingu, mille esemeks oli sõiduauto registreerimisnumbriga XXX. Hageja palub kostjalt välja mõista nimetatud lepingu rikkumisega tekitatud kahju 2052,08 eurot (sh parandustöödele vajaminevad kulud summas 1782,24 eurot, tühja kütusepaagi täitmise kulud summas 155,55 eurot, saamata jäänud renditasu summas 114,29 eurot), viivise hagi esitamise kuupäeva seisuga summas 31,93 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kostja poolt nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale e-postiga, ning kostja on 26.09.2019 dokumentide saamist ekirjaga kinnitanud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole viivisenõude osas täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus märgib esmalt, et hagiavalduses on ebaõigesti käsitletud kogu nõuet kahju hüvitamise nõudena. Hagist nähtuvalt nõuab hageja kuni lepingu lõppemiseni tasumata jäänud renti, seega saamata jäänud renditasu nõude puhul on tegemist lepingu täitmise, mitte kahju

hüvitamise nõudega. Tühja kütusepaagi täitmise kulude hüvitamise nõude puhul on tegemist aga leppetrahvi nõudega. Eeltoodu ei mõjuta küll nende nõuete rahuldamist, kuid omab tähtsust viivisenõude puhul. Kuigi hageja ei ole seda hagiavalduses selgelt märkinud, võib asja materjalide põhjal aru saada, et hageja on arvestanud viivist kogu nõudelt alates 17.04.2019, mille hageja on lugenud lepingu lõppemise kuupäevaks, kuni hagi esitamiseni 26.06.2019 (2052,08 eurot x 8% aastas : 365 päeva x 71 päeva = 31,93 eurot). VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust arvestades leiab kohus, et hageja viivisenõue hagi esitamise aja seisuga on täielikult põhjendatud üksnes saamata jäänud renditasu nõude puhul. Hagiavaldusest nähtuvalt tuli iganädalane renditasu tasuda ettemaksuna ning seega oli renditasu nõue lepingu lõppemise ajal sissenõutav. Kahju hüvitamise ning leppetrahvi nõuete (kokku 1937,79 eurot) puhul saab lähtudes VÕS § 113 lg-st 2 viivise välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 01.05.2019. Seega on viivisenõue hagi esitamise aja seisuga põhjendatud 25,99 euro ulatuses [(114,29 eurot x 8% aastas : 365 päeva x 71 päeva) + (1937,79 eurot + 8% aastas : 365 päeva x 57 päeva )] ning jääb 5,94 euro (31,93 eurot - 25,99 eurot) ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hagi jäi rahuldamata vähem kui 1% ulatuses), on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud hagiavalduse koostamise ja esitamisega seonduvalt 500 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 550 euro ulatuses – riigilõiv 250 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, 300 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik