Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kohtule teadaolevatel kostja aadressidel kätte toimetada, ega ühendust saada ka kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Politseil ega kohalikul omavalitsusel ei ole kostja elu- ega viibimiskoha kohta täiendavaid andmeid. Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 13. septembri 2019. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13. septembril 2019. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 29. septembril 2019. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt on IM Arvutid AS ja kostja sõlminud XX.XX.XXXX. a osamaksetega tasumise müügilepingu. IM Arvutid AS on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud faktoorile Inbank AS-ile. Kostja sai lepingu alusel telefoni ostmiseks laenu 669 eurot. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama ajavahemikul 12. juuni 2017 kuni 12. mai 2019. Lepingu sõlmimise hetkest oli intressimäär 7,9 % aastas. Kostja ei maksnud ühtegi osamakset. Inbank AS ütles lepingu 27. oktoobril 2017. a üles. Inbank AS loovutas 26. aprillil 2018. a nõuded hagejale. Hageja võib lepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt krediidi tagastamist summas 669 eurot ning intress 39,72 eurot, haldustasu 3,60 senti ja lepingutasu 15 eurot tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Võlgnik peab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi seega tasuma viivist samas määras, mis on lepingus kokku lepitud intressimäär, ent siiski mitte vähem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määr. Lepingust tulenev intressimäär on eelpool toodust tulenevalt 7,9% aastas. Lepingust tulenev viivisemäär on 13,43% aastas. Lepingus on kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast madalamas intressimääras. Hageja võib VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi seega nõuda lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivise määras. Viivise nõue on alates 28. oktoobrist 2017 kuni 4. novembrini 2019 seega põhjendatud summas 108,21 (669 * 8* 738/365 / 100) euro ulatuses. Hageja viivisenõue on TsMS § 367 järgi alates 4. novembrist 2019 samuti põhjendatud üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivise määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja esindajakulud 420 eurot , kokku 595 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa hagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, on hageja esindajakulu põhjendatud 150 euro ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega 325 eurot (175 + 150). Hagi on rahuldatud ligikaudu 91% ulatuses. Kuna hageja oleks pidanud tasuma hagi rahuldatud osalt riigilõivu sama palju kui ta on seda tasunud, tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv jätta TsMS § 163 lg 1 alusel tervikuna kostja kanda. Hageja ülejäänud menetluskuludest tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 91%, so 136,5 eurot, kostja kanda ja 9%, so 13,50 eurot hageja enda kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa tal olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab kostja menetluskulud seega kostja kanda. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 311,50 (175 + 136,50) eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostja elu- ja viibimiskoht ei ole kohtule teada. Hagimaterjalid on temale kätte toimetatud avalikult teate avaldamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb Tamara Starostinale kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.