Hageja OÜ FerCon (registrikood 14589775; asukoht Seedermänni tee 19, 74008 Laiaküla küla, Viimsi vald, Harjumaa). Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli (Advokaadibüroo Laus ja Partnerid; e-post [email protected]; [email protected]). Kostja Montreco OÜ (registrikood 12204558; asukoht Sepise t 5, 11415 Tallinn; e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 13.02.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja taotlus tunnistajate J. S. ja K. L. tunnistajatena üle kuulamiseks rahuldamata.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista Montreco OÜ-lt (registrikood 12204558) FerCon OÜ (registrikood 14589775) kasuks põhivõlg 28 165,28 eurot.
4.Välja mõista Montreco OÜ-lt (registrikood 12204558) FerCon OÜ (registrikood 14589775) kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 06.11.2018.a seisuga summas 4098,25 eurot;
5.Välja mõista Montreco OÜ-lt (registrikood 12204558) FerCon OÜ (registrikood 14589775) kasuks viivis 0,15% põhivõlalt 28 165,28 eurolt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 07.11.2018.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni;
6.Välja mõista Montreco OÜ-lt (registrikood 12204558) FerCon OÜ (registrikood 1(7)
2-18-16691 14589775) kasuks menetluskulud summas 5132,80 eurot;
7.Montreco OÜ (registrikood 12204558) on kohustatud FerCon OÜ (registrikood 14589775) menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1.06.11.2018.a hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane X OÜ töövõtjana ning kostja OÜ Montreco tellijana töövõtulepingu xxx asuvale hoonele metallkonstruktsiooni tarnimiseks ja paigaldamiseks. Leping allkirjastati poolte esindajate poolt digitaalselt 24.04.2018 ja 25.04.2018. Sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja hagejale tasuma tarnitud metalli ja selle paigaldamise eest 64 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu sõlmimise aluseks oli OÜ X poolt koostatud projekt, mille kohaselt oli ette nähtud tööde maht ca 28 tonni metalli. Kuigi töövõtulepingus on kohati viidatud hageja hinnapakkumisele, siis tegelikult sellist hinnapakkumist hageja kostjale esitanud ei ole. Töövõtja s.o hageja on lepingu täitnud ja esitas kostjale 31.05.2018.a akti nr 1 summas 47 694,50 eurot, mille kostja on allkirjastanud märkusega töö maksumuse osas. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 alusel esitas hageja kostjale arve nr M18053101 summas 47 694,50 eurot (sisaldab käibemaksu), tasumise tähtajaga kuni 21.06.2018. Esitatud arve tasus kostja osaliselt, tasudes 29.06.2018.a 18 964,80 eurot. Hageja esitas 04.07.2018.a kostjale akti nr 2 2018.a juunis teostatud tööde kohta maksumusega 9057,83 eurot. Kostja aktsepteeris akti märkusega nagu ka akti nr 1, soovides muuta metalli hinda. Akti nr 2 alusel esitas hageja kostjale arve nr M18062801 summas 9057,83 eurot (sisaldab käibemaksu), tasumise tähtajaga kuni 19.07.2018. Kostja tasus 23.07.2018.a hagejale 9622,25 eurot. Hageja esitas kostjale arved kokku summas 56 752,33 eurot, millest kostja on tasunud üksnes 28 587,05 eurot ja kostja võlgnevus hagejale on 28 165,28 eurot. Kostja saatis hagejale 13.06.2018.a kirja milles väitis, et poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud metalli hind ei olegi tegelikult kokku lepitud hind, vaid lähtuma peaks mingist varasemast hageja hinnapakkumise hinnast. Hageja vastas kostjale 14.06.2018.a selgitades, et 05.03.2018.a hinnapakkumine oli jõus 30 päeva ning ei seostu poolte 25.04.2018.a lepinguga. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 28 165,28 euro tasumist, 06.11.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4098,25 euro tasumist ning alates 07.11.2018. a viivise 0,15% päevas põhivõlalt 28 165,28 eurot tasumist. Hageja palub menetluskulude kandjaks määrata kostja. 2(7)
2-18-16691
2.Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 26.11.2018.a. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja andnud luba nõude loovutamiseks hagejale, mis on vastuolu poolte vahel sõlmitud lepingu punktiga 18.1. Kostja vastuse kohaselt tegi hageja kostjale hinnapakkumise, mida on poolte vahel arutatud ning mis on ehituses tavaks, et vältida hilisemaid vaidlusi hinna osas. Poolte vahel lepiti kokku hageja poolt metallitööd hinnaga 1,6 eurot kilo kohta (lisandub käibemaks), kostja ei ole kunagi aktsepteerinud hageja arveid, kus metalli kilohinnaks on 2,3 eurot. Lepingusse märgiti orienteeruv maksumus 64 000 eurot kuna lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada tööde tegelik maht ja maksumus. Kuigi lepingu kohaselt pidi tööde teostamiseks vajaliku metalli tarnima hageja, siis tegelikult tasusid tarnitud metalli eest osaliselt kostja ning ehituse peatöövõtja Nordecon. Kostja ei ole aktsepteerinud teostatud metallitöid 27 845 kilogrammi ulatuses hinnaga 2,30 eurot kilo eest vaid üksnes samas mahus metalli kilohinnaga 1,60 eurot kilogrammi eest. Kostja on hageja esitatud arvetele vastu vaielnud nii suuliselt kui ka kirjalikult.
3.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 07.12.2018.a. Hageja selgitab, mis on poolte vahel sõlmitud lepingu p 18.1 vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga ning miks oli hageja õiguseellasel õigus loovutada nõue kostja vastu hagejale.
4.13.02.2019.a kohtuistungil jäid pooled oma nõuete ja vastuväidete juurde.
5.19.03.2019.a esitas kostja täiendavad tõendid ja seisukohad, mille kohaselt oli hageja hinnapakkumine xxx objekti peatöövõtjale metallitööde teostamiseks 1,62 eurot kilo kohta. Analoogse kilohinnaga, 1,68 eurot kilo eest, tegi hageja hinnapakkumise kostjale xxx objektil 2018.a. Seega ei ole põhjust eeldada, et kostja oleks hagejaga kokku leppinud hinnas 2,3 eurot kilo kohta. Lepingus näidatud eeldatav hind 64 000 eurot oli vajalik hagejale suhtluseks XMetalliga ja lepingu punkti 8.1 alusel oli tööde hinnaks reaalselt paigaldatud kilogrammide hind.
6.Hageja asus 19.03.2019.a taotluses täiendavate tõendite lisamiseks seisukohale, et kostja viide hageja hinnapakkumisele nr. 180228 025 ei ole absoluutselt asjakohane, seda ei ole lepingule lisatud ja, veelgi enam, see pakkumine oli tehtud vastavalt teisele projektile (projekteerija OÜ D., töö nr. xxx PK, tööde maht 52 869 kg), mis töösse ei läinud. Nimetatud hinnapakkumine tehti kostjale 05.03.2018 ja pakkumise tingimuste kohaselt oli selle kehtivusaeg 30 päeva ehk see pakkumine kaotas kehtivuse 04.04.2018. Hageja ei ole pakkumise kehtivust pikendanud. Pakkumises toodud hinda (85 600,53€ + käibemaks) ei ole lepingusse ka pandud. Seetõttu ei ole tõene ka kostja väide, et tööde käigus metalli maht vähenes 52 869 kilolt 27 845 kilole. Tegemist ei olnud tööde käigus mahu vähenemisega, vaid leping sõlmiti juba teadmisega, et tööde maht on ca 28 000 kg. Seega kostja üritab tagantjärgi alusetult vähendada lepingu hinda, viidates asjakohatule ja mittekehtivale hinnapakkumisele.
7.Kostja esitas 29.03.2019.a seisukoha hageja 19.03.2019.a taotlusele. Kostja on seisukohal, et puudub vajadus xxx objekti erinevate projektide lisamiseks toimikusse, sest poolte vahel 3(7)
2-18-16691 puudub vaidlus selles osas. Poolte vahel on vaidlus, millise pakkumuse ja millal hageja esitas kostjale ning miks ei kirjutatud lepingusse metallitööde kilohinda. Metallitööde tegelik maht polnud selge lepingu sõlmimise ajal. Metalli materjali ettetellimise vajaduse pärast lepiti kokku, et tööde orienteeruvaks mahuks on ainult sel põhjusel 40 000 kg, et kuna esialgse projekti maht oli 52 000 kg ning tellija sooviks oli jõuda metallitööde mahuni 30 000 kg, valiti mahu osas keskmine näit. Milliseks kujuneb metallitööde maht, selgus alles tööde käigus. Sel põhjusel märgiti ka lepingusse täpsustus, mille kohaselt „tööde lõplik maksumus vastavalt reaalselt paigaldatud kilogrammidele vastavalt hinnapakkumise maksumusele.“ Hageja esindaja J. esitas viimast korda hinnapakkumise oma e-kirjaga 24.03.2018, mistõttu hageja väide pakkumise 30-päevase jõusoleku kohta ei pea samuti paika, kuna leping sõlmiti 28.04. 2018. Pole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks pidi kostja 1,6 euro asemel maksma (või kokku leppima) 2,3 eurost kilohinda metallitööde eest, kui hageja poolt esitati korduvalt pakkumisi kilohinnaga 1,6 eurot ning lepingus viidati nii pakkumisele kui töö tegelikule mahule. Kostja esitas taotluse tunnistajatena üle kuulata xxx objekti eelarvestaja J. S. ja peatöövõtja N. esindaja K. L., kes saavad anda tunnistusi, kuidas ja millal kujunes vaidlusaluste metallitööde kogus ja hind.
8.Hageja vaidles 08.04.2019.a seisukohas vastu kostja taotlusele tunnistajate ülekuulamiseks kuna taotlus on sisult ebaselge ning esitatud hilinenult.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja õiguseellase ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi. Hageja on töövõtulepingu regulatsioonile tuginenud hagiavalduses (tl. 1-4), kostja sellele oma vastuses (tl. 32-33) vastu vaielnud ei ole ning selle üle puudus vaidlus ka 13.02.2019.a istungil (tl. 50 pöördel). Vaidlus puudub ka selles, et hageja on lepingu alusel esitanud kostjale 31.05.2018.a ja 04.07.2018.a tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 1 ja nr 2 (tl. 10 ja 14), mille kohaselt on teostatud teraskonstruktsioonide töid 27 845 kilogrammi eest. Vaidlust pole ka selles, et aktides on teraskonstruktsioonide kilohinnaks märgitud 2,30 eurot kilogrammi kohta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline on poolte vahel kokku lepitud metalli kilogrammi maksumus. Hageja hinnangul on see 2,30 eurot kilogrammi kohta, kostja hinnangul 1,60 eurot kilogrammi kohta.
2.VÕS § 636 lõike 1 järgi, kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja poolt teostatud töö vastu võtnud aga seda märkusega metalli kilohinna kohta.
3.Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt välja selgitada poolte kokkuleppe sisu metalli hinna osas. Hagiavalduse lisaks nr 1 oleva ehituse alltöövõtulepingu nr 0288 (tl. 5-8) p-s 8.1. on pooled kokku leppinud, et: „Käesoleva Lepinguga määratud tööde eest tasub Tellija Tööettevõtjale 64 000 eurot, millele lisandub vastavalt EV seadustele kehtiv käibemaks 20%. Töövõtja tasub 4(7)
2-18-16691 ise materjalide eest, mis arvestatakse maha lõppaktist. Tööde lõplik maksumus vastavalt reaalsetele paigaldatud kilogrammidele vastavalt hinnapakkumise maksumusele.“ Seega puudub poolte vahel sõlmitud lepingus sõnaselge kokkulepe metalli kilohinna maksumuse või kasutatava metalli koguse osas. Küll aga sisaldub lepingus viide hinnapakkumisele.
7.Hagiavalduse punkti 1.1.2. kohaselt (tl. 1 pöördel), ei olnud lepingu lisaks hinnapakkumist. Kostja väidab oma 25.11.2018.a vastuses hagiavaldusele (tl. 32), et kostja esitas hagejale 24.04.2018.a hinnapakkumise (tl. 34), mis seondub poolte vahel sõlmitud lepinguga ja milles lepiti kokku metalli kilohind 1,60 eurot kilogrammi kohta. Hageja esitas hagiavalduse lisas nr 13 (tl. 22) vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja viidatud hinnapakkumine lepingu osa ja seostub hoopis teise ehitusprojektiga, kui see, mille alusel tegelikult tööd teostati. Sama seisukohta kordab hageja 19.03.2019.a taotluses (tl. 71-72).
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väidet, mille kohaselt maksid xxx metallitööd 2,30 eurot kilogrammi kohta, tõendavad poolte vahel sõlmitud leping ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 8.1 kohaselt leppisid pooled tööde maksumuseks kokku 64 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 76 800 eurot. Kui korrutada teostatud metallitööde maht 27 845 kilogrammi maksumusega 2,30 eurot kilogrammi kohta, siis kujuneb teostatud tööde maksumuseks 64 043,50 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 8.1 tõlgendades tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud teostatud tööde mahuga, on eluliselt usutav, et poolte vahel lepiti kokku metallitööde maksumuses 2,30 eurot kilogrammi kohta. Eelpoolkirjeldatud seisukohta kinnitab kaudselt ka asjaolu, et väidetavalt kostja poolt 24.04.2018.a tehtud hinnapakkumist ei ole lisatud allkirjastatud lepingule.
9.Kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe xxx objektil metallitööde tegemiseks hinnaga 1,60 eurot kilogrammi kohta. Kostja vastusele lisatud 24.04.2018.a hinnapakkumine (tl. 34) ei tõenda, et sellesisuline kokkulepe oleks poolte poolt allkirjastatud. Lepingule nimetatud hinnapakkumist lisatud ei ole ja seda pole poolte esindajate poolt ka allkirjastatud. Kohtu jaoks ei ole usutav, et samal päeval lepingu allkirjastamisega teeb hageja hinnapakkumise, milles objektile tarnitava metalli kogus erineb praktiliselt 2 korda (hinnapakkumises 52 869 kg vs reaalselt teostatud 27 845 kg). Eluliselt usutav ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku käitumine, kes teeb enne lepingu allkirjastamist hinnapakkumise 102 720, 63-le eurole (tl. 34) ja seejärel allkirjastab lepingu, milles nimetab tööde maksumuseks 64 000 eurot ilma käibemaksuta (töövõtulepingu punkt 8.1, tl. 6). Ehitustegevuses on tavaks enne pakkumiste tegemist tutvuda ehitusprojektiga, millest nähtuvad vajalike materjalide maht ja eeldatava töö maht ning muu hinnapakkumise tegemiseks vajalik. Ei ole eluliselt usutav teha samal päeval hinnapakkumine tunduvalt mahukama töö tegemiseks, kui tegelikult samal päeval lepingus kokku lepitakse.
5(7)
2-18-16691
10.Asjakohatud on kostja 19.03.2019.a menetlusdokumendile (tl. 53-54) lisatud 08.03.2018.a hinnapakkumine AS-le N. (tl. 56-59), tööde üleandmise akt ja hinnapakkumine, mis seonduvad xxx kooliga (tl. 62 ja 63). Samuti ei tõenda poolte vahel kokku lepitut X OÜ hinnapakkumised N. ja poolte vahel vahetatud lepingu projekt (tl-d. 64-70). Nimetatud tõendid ei seostu käesoleva vaidlusega ja kohus jätab need tähelepanuta. Vaidluse all ei ole samade poolte vahel muudel ehitusobjektidel toimunu, vaid üksnes xxx ehitusel metallitööde suhtes kokku lepitud hind.
11.VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valminud töö vastu võtma. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasu sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et töö on valminud, sest kostja on väljendanud oma valmisolekut aktid allkirjastada kui sellel kajastataks metallitööde hinnaks 1,6 eurot kilogrammi kohta (käsikirjaline märkus aktil nr 1, tl. 11 ja 04.07.2018 e-kirjas tl. 15). Tööde valmimist ja selle vastuvõtmist kostja poolt kinnitab hageja esitatud arve nr M18053101 osaline tasumine kostja poolt summas 28 587,05 eurot (tl. 12 ja 13). Isegi kui lähtuda kostja positsioonist, et metallitööde hinnaks oli poolte vahel kokku lepitud 1,60 eurot, siis peaks kostja tasuma hagejale 44 552 eurot ilma käibemaksuta aga kostja ei ole isegi nimetatud summat täies ulatuses tasunud. Kui aktsepteerida kostja positsiooni metallitööde hinna osas, siis moodustab kostja võlg hagejale vähemalt 15 964,95 (44 552 – 28 587,05) eurot. Asjakohatud on kostja väited selle kohta, et kostja ja peatöövõtja N. on tasunud osaliselt kasutatud metalli eest, sest nimetatud summad on tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 1 ja 2 kohaselt hageja nõudest maha arvatud. Kostja võimalikule töö puudusele või muule oma kohustuse täitmise keeldumise alusele tuginenud ei ole. Seega on kostjal tekkinud kohustus töö eest hagejale tasuda VÕS § 76 ja § 637 alusel.
12.Ülaltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et poolte vahel sõlmiti kokkuleppe xxx ehitusobjektil metallitööde teostamiseks hinnaga 2,30 eurot metalli kilogrammi kohta. Kooskõlas on nii tehtud tööde kogus, lepingus nimetatud lepingu maksumus kui ka töö hind metalli kilogrammi kohta. Kostja ei ole suutnud veenvalt tõendada, et poolte vahel oli muu kokkulepe töö hinna kohta.
13.Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve nr M18053101 summas 47 694,50 eurot (koos käibemaksuga) ning arve nr M18062801 summas 9057,83 eurot (koos käibemaksuga). Kokku arved summas 56 752,33 eurot koos käibemaksuga. Kostja on esitatud arvetest tasunud üksnes 28 587,05 eurot ehk kostja põhivõlg hageja ees on 28 165,28 eurot.
14.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 12.1 on kostja kohustatud tasuma hagejale arvete mitteõigeaegse tasumise korral 0,15% võlgnetavalt summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist alates 02.08.2018.a. 6(7)
2-18-16691 VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral viivist. Kohus rahuldab hageja viivisenõude nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise nõudes TsMS § 367 alusel.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hageja menetluskulude nõude, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1000 eurot ning lepingulise esindaja kulu 4132,80 eurot koos käibemaksuga. Arvestades töömahtu ning vaidluse keerukust, peab kohus põhjendatuks hageja esindajakulu 24,6 tunni ulatuses, mis on osutatud tunnitasuga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.