Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ FerCon (registrikood 14589775, aadress Liivametsa tn 7, 11216, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli (epost xxx) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Montreco OÜ (registrikood 12204558, aadress Sepise tn 5, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaan Lindmäe (epost:xxx), seaduslik esindaja JL
Istungi toimumise aeg
05.03.2020
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus osas, milles hagi rahuldati suuremas osas kui põhinõue 3 686,20 eurot ja viivisenõue 3 339,7 eurot ja edasiulatuvas viivisenõudes põhivõlalt (3 686,20 eurot), samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Montreco OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista välja Montreco OÜ-lt OÜ FerCon kasuks põhivõlg 3 686,20 eurot.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16691
3.3.Mõista välja Montreco OÜ-lt OÜ FerCon kasuks viivis seisuga 27.03.2020 3339,70 eurot ja viivis edasiulatuvalt alates 28.03.2020 määraga 0,15 % päevas põhivõlalt 3 686,20 eurot, kuni põhivõla tasumiseni.
3.4.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 87 % ulatuses hageja kanda ja 13 % ulatuses kostja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.11.2018.a hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane EM Konstruktor OÜ töövõtjana ning kostja OÜ Montreco tellijana töövõtulepingu Jordi tee 7 asuvale hoonele metallkonstruktsiooni tarnimiseks ja paigaldamiseks. Leping allkirjastati poolte esindajate poolt digitaalselt 24.04.2018 ja 25.04.2018.
2.Sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja hagejale tasuma tarnitud metalli ja selle paigaldamise eest 64 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu sõlmimise aluseks oli OÜ 2iK poolt koostatud projekt, mille kohaselt oli ette nähtud tööde maht ca 28 tonni metalli. Kuigi töövõtulepingus on kohati viidatud hageja hinnapakkumisele, siis tegelikult sellist hinnapakkumist hageja kostjale esitanud ei ole.
3.Töövõtja s.o hageja on lepingu täitnud ja esitas kostjale 31.05.2018.a akti nr 1 summas 47 694,50 eurot, mille kostja on allkirjastanud märkusega töö maksumuse osas. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 alusel esitas hageja kostjale arve nr M18053101 summas 47 694,50 eurot (sisaldab käibemaksu), tasumise tähtajaga kuni 21.06.2018. Esitatud arve tasus kostja osaliselt, tasudes 29.06.2018.a 18 964,80 eurot.
4.Hageja esitas 04.07.2018.a kostjale akti nr 2 2018.a juunis teostatud tööde kohta maksumusega 9057,83 eurot. Kostja aktsepteeris akti märkusega nagu ka akti nr 1, soovides muuta metalli hinda. Akti nr 2 alusel esitas hageja kostjale arve nr M18062801 summas 9057,83 eurot (sisaldab käibemaksu), tasumise tähtajaga kuni 19.07.2018. Kostja tasus 23.07.2018.a hagejale 9622,25 eurot.
5.Hageja esitas kostjale arved kokku summas 56 752,33 eurot, millest kostja on tasunud üksnes 28 587,05 eurot ja kostja võlgnevus hagejale on 28 165,28 eurot.
6.Kostja saatis hagejale 13.06.2018.a kirja milles väitis, et poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud metalli hind ei olegi tegelikult kokku lepitud hind, vaid lähtuma peaks mingist varasemast hageja hinnapakkumise hinnast. Hageja vastas kostjale 14.06.2018.a selgitades, et 05.03.2018.a hinnapakkumine oli jõus 30 päeva ning ei seostu poolte 25.04.2018.a lepinguga.
7.Hageja nõuab kostjalt põhivõla 28 165,28 euro tasumist, 06.11.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4098,25 euro tasumist ning alates 07.11.2018. a viivise 0,15% päevas põhivõlalt 28 165,28 eurot tasumist. Hageja palub menetluskulude kandjaks määrata kostja.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16691
Kostja vastus
8.Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja andnud luba nõude loovutamiseks hagejale, mis on vastuolu poolte vahel sõlmitud lepingu punktiga 18.1.
9.Kostja vastuse kohaselt tegi hageja kostjale hinnapakkumise, mida on poolte vahel arutatud ning mis on ehituses tavaks, et vältida hilisemaid vaidlusi hinna osas.
10.Poolte vahel lepiti kokku hageja poolt metallitööd hinnaga 1,6 eurot kilo kohta (lisandub käibemaks), kostja ei ole kunagi aktsepteerinud hageja arveid, kus metalli kilohinnaks on 2,3 eurot. Lepingusse märgiti orienteeruv maksumus 64 000 eurot, kuna lepingu sõlmimise ajal ei olnud teada tööde tegelik maht ja maksumus. Kuigi lepingu kohaselt pidi tööde teostamiseks vajaliku metalli tarnima hageja, siis tegelikult tasusid tarnitud metalli eest osaliselt kostja ning ehituse peatöövõtja Nordecon. Kostja ei ole aktsepteerinud teostatud metallitöid 27 845 kilogrammi ulatuses hinnaga 2,30 eurot kilo eest, vaid üksnes samas mahus metalli kilohinnaga 1,60 eurot kilogrammi eest. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 28 165,28 eurot ja viivise seisuga 06.11.2018 4098,25 eurot, viivise põhinõudelt (28 165,28 eurot) alates 07.11.2018 kuni põhinõude täitumiseni 0,15% päevas ning jättis menetluskulud kostja kanda.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel sõlmitud lepingus sõnaselge kokkulepe metalli kilohinna maksumuse või kasutatava metalli koguse osas. Küll aga sisaldub lepingus viide hinnapakkumisele.
13.Hageja väidet, mille kohaselt maksid Jordi tee 7 metallitööd 2,30 eurot kilogrammi kohta, tõendavad poolte vahel sõlmitud leping ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid.
14.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 8.1 kohaselt leppisid pooled tööde maksumuseks kokku 64 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 76 800 eurot. Kui korrutada teostatud metallitööde maht 27 845 kilogrammi maksumusega 2,30 eurot kilogrammi kohta, siis kujuneb teostatud tööde maksumuseks 64 043,50 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 8.1 tõlgendades tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud teostatud tööde mahuga, on eluliselt usutav, et poolte vahel lepiti kokku metallitööde maksumuses 2,30 eurot kilogrammi kohta.
15.Eelpoolkirjeldatud seisukohta kinnitab kaudselt ka asjaolu, et väidetavalt kostja poolt 24.04.2018.a tehtud hinnapakkumist ei ole lisatud allkirjastatud lepingule.
16.Kostja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe Jordi tee 7 objektil metallitööde tegemiseks hinnaga 1,60 eurot kilogrammi kohta.
17.Kostja vastusele lisatud 24.04.2018.a hinnapakkumine (tl. 34) ei tõenda, et sellesisuline kokkulepe oleks poolte poolt allkirjastatud. Lepingule nimetatud hinnapakkumist lisatud ei ole ja seda pole poolte esindajate poolt ka allkirjastatud.
18.Kohtu jaoks ei ole usutav, et samal päeval lepingu allkirjastamisega teeb hageja hinnapakkumise, milles objektile tarnitava metalli kogus erineb praktiliselt 2 korda (hinnapakkumises 52 869 kg vs reaalselt teostatud 27 845 kg). Eluliselt usutav ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku käitumine, kes teeb enne lepingu allkirjastamist hinnapakkumise 102 720, 63-le eurole ja seejärel allkirjastab lepingu, milles nimetab tööde maksumuseks 64 000 eurot ilma käibemaksuta. Ehitustegevuses
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16691 on tavaks enne pakkumiste tegemist tutvuda ehitusprojektiga, millest nähtuvad vajalike materjalide maht ja eeldatava töö maht ning muu hinnapakkumise tegemiseks vajalik. Ei ole eluliselt usutav teha samal päeval hinnapakkumine tunduvalt mahukama töö tegemiseks, kui tegelikult samal päeval lepingus kokku lepitakse.
19.Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et töö on valminud, sest kostja on väljendanud oma valmisolekut aktid allkirjastada kui sellel kajastataks metallitööde hinnaks 1,6 eurot kilogrammi kohta.
20.Tööde valmimist ja selle vastuvõtmist kostja poolt kinnitab hageja esitatud arve nr M18053101 osaline tasumine kostja poolt summas 28 587,05 eurot.
21.Isegi kui lähtuda kostja positsioonist, et metallitööde hinnaks oli poolte vahel kokku lepitud 1,60 eurot, siis peaks kostja tasuma hagejale 44 552 eurot ilma käibemaksuta aga kostja ei ole isegi nimetatud summat täies ulatuses tasunud. Kui aktsepteerida kostja positsiooni metallitööde hinna osas, siis moodustab kostja võlg hagejale vähemalt 15 964,95 (44 552 – 28 587,05) eurot.
22.Asjakohatud on kostja väited selle kohta, et kostja ja peatöövõtja Nordecon on tasunud osaliselt kasutatud metalli eest, sest nimetatud summad on tööde üleandmisevastuvõtmise aktide nr 1 ja 2 kohaselt hageja nõudest maha arvatud. Kostja apellatsioonkaebus
23.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
24.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, kuigi maakohus menetles asja kirjalikus menetluses. Maakohus on kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks lahendanud alles otsusega, jättes kostja taotluse tunnistajate üle kuulamiseks rahuldamata. Samas puuduvad kohtuotsuse põhjendavas osas mistahes selgitused, millest tulenevalt kohus kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata jätab. Kohus on TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust rikkunud ka sellega, et jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kostja väite selle kohta, et kostja ei ole andnud luba nõude loovutamiseks hagejale, milline oli nõutav tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 18.1. sätestatust tulenevalt. Sisuliselt on kostja sellega kahtluse alla seadnud loovutuse kehtivuse ning vaidlustanud nõude kuuluvuse hagejale, kuid kohus nimetatule hinnangut andnud ei ole.
25.Kohus on tõendeid hinnanud ebaõigesti, jätnud osa tõendeid hindamata ning andnud kokkuvõttes väära hinnangu ka poolte kokkuleppe sisule metalli hinna osas. Kohus on vaidlustatud otsuse p-s 8 märkinud, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 8.1. tõlgendades on eluliselt usutav, et poolte vahel lepiti kokku metallitööde maksumuses 2,30 eurot. Kostja leiab, et kohtuotsust ei saa rajada üksnes elulisele usutavusele ja kaudsetele kinnitustele nagu maakohus antud juhul seda teinud on. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Hageja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi rahuldati suuremas osas kui põhinõue 3 686,20 eurot ja viivisenõue 3 339,7 eurot ja edasiulatuvas viivisenõudes põhivõlalt 3 686,20 eurot,
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16691 samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
28.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -25.04.2018 jõustus kostja ja EM Konstruktor OÜ vahel sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr 0288, mille objektiks oli Jordi tee 7 hoone metallkonstruktsioonide tarne- ja paigaldustööd. -EM Konstruktor OÜ teostas lepingujärgsed tööd teraskonstruktsioonidega ja täiendavad lisatööd. -Kostja tasus tööde eest 28 587,05 eurot. -Kostjale saadeti teade nõude loovutamise kohta hagejale (tlk 24).
29.Kostja heidab maakohtule ette kõigepealt seda, et tähelepanuta on jäetud kostja väide selle kohta, et kostja ei ole andnud luba nõude loovutamiseks hagejale. Ringkonnakohus nõustub apellandi etteheitega, kuid leiab, et apellandi väide, et nõude loovutamine hagejale ei ole kehtiv, kuna lepingu p 18.1 sätestas, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, ei ole põhjendatud. VÕS § 166 lg 2 järgi võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on imperatiivse normiga, mistõttu ei välista viidatud sättest tulenevalt töövõtulepingu p-s 18.1 kokkulepitu kehtivat nõude loovutamist töövõtja poolt hagejale. Käesolevas asjas on hageja esitanud teate nõude loovutamise kohta (tlk 24), mistõttu kooskõlas VÕS § 170 sätestatuga tuleb lugeda, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
30.Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus töövõtulepingu järgse töövõtja tasunõude suuruse osas. Vaidlus on konkreetselt selles, kas töövõtja tasu kujunemise aluseks on teraskonstruktsioonidega seotud tööd 1,6 eurot kg või 2,3 eurot kg. Hageja on käesolevas asjas läbivalt tuginenud sellele, et töövõtulepinguga lepiti kokku tööde maksumuses 64 000 eurot, mille järgi kujuneb tasu suuruseks 2,3 eurot kg eest. Maakohus nõustus hageja seisukohaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta selle, et kuigi töövõtulepingu p-i 8.1. esimeses lauses on pooled fikseerinud lepingu maksumuseks 64 000 eurot, millele lisandub käibemaks, siis sama lepingupunkti kolmandas lauses sisaldub ka poolte kokkulepe, et tööde lõplik maksumus kujuneb vastavalt reaalsetele paigaldatud kilogrammidele vastavalt hinnapakkumise maksumusele. Ringkonnakohus leiab, et sellest tulenevalt on lepingu p 8.1 kokkulepitu vastuoluline, sest esimeses lauses fikseeritakse konkreetne töövõtutasu summa, kuid hiljem jäetakse siiski summa lahtiseks. Miks pooled selliselt kokku leppisid ja kuidas pidi kujunema töövõtja tasunõude suurus, tuli asjas tuvastada tõlgendamise teel.
31.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel (antud juhul pidi ühise tahte tuvastamiseks hageja tõendama, et lepingu järgi tuli tasuda 2,3 eurot kg eest ja kostja, et 1,6 eurot kg eest), kes sellele tugineb, kuid ringkonnakohtu arvates on see jäänud käesolevas asjas tõendamata. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16691 positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lgs 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (vt Riigikohtu 26. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-15, p 15).
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult tasunõude suuruse kokkuleppe tuvastamisel arvestamata jätnud töövõtja poolt kostjale enne lepingu sõlmimist esitatud hinnapakkumise. Nimelt sisalduvad lepingus korduvalt viited hinnapakkumisele. Nii on töövõtulepingu p.-i 2.1 kohaselt lepingu objektiks Jordi tee 7 hoone metallkonstruktsiooni tarnija paigaldustööd vastavalt projektile ja olemas olevale olukorrale ja Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumisele (Lisa 1), samuti nimetatud töödega seotud ning nendest tulenevad tööd ja toimingud (edaspidi Ehitustööd)“. Lepingu p 2.16.2 järgi oli töövõtulepingu p.-i 3.1. kohaselt töövõtja kohustuseks, et Ehitustööd teostatakse vastavalt hinnapakkumisele. Lepingu p.-i 5.9. kohaselt oli tellijal õigus vähendada lepingu summat juhul, kui tegelikult teostatud tööde maht on väiksem hinnapakkumises näidatust“.
33.Õige on küll see, et koos lepinguga hinnapakkumist ei allkirjastatud, kuid see ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et töövõtja poolt tellijale esitatud hinnapakkumist ei saa töövõtja tasunõude väljaselgitamisel üldse arvestada. Asjast nähtub, et töövõtja, saates tagasi tellijale lepinguprojekti, lisas sinna ka hinnapakkumise (tlk 34 ja pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus, et hinnapakkumine oli tehtud arvestades OÜ Directspace poolt koostatud põhiprojekti (tlk 76jj), kuid selle projekti järgi töövõttu ei teostatud. Töövõtt teostati teise joonise järgi (tlk 9), milles teraskonstruktsioonide kogukaal oli tunduvalt vähenenud. Puudub vaidlus, et konstruktsioonide uued joonised valmisid 23.03.2018. Seega oli lepingu allkirjastamise ajal (allkirjastati 24 ja 25.03.2018) teada, et konstruktsioonide kogukaal on võrreldes OÜ Directspace põhiprojektis tooduga vähenenud. Hageja väidete järgi sõlmiti töövõtuleping teadmisega, et tööde kogumaht on vastavalt uutele põhiprojekti joonistele 27 845 kg. Samas ei ole hageja selgitanud, miks lepinguga tutvumise järgselt saatis töövõtja koos lepinguprojektiga kostjale tagasi järjekordselt juba varem esitatud hinnapakkumise ja millisel põhjusel lepiti poolte vahel kokku lepingu p 8.1. kolmanda lause sõnastuses. Kostja väidete järgi ei olnud lepingu allkirjastamise hetkel täpselt veel teada konstruktsioonide täpne kogukaal, sest see võis tegeliku töö käigus muutuda, mistõttu lepiti kokku töövõtutasu eeldatavas summas ja täpsustati, et töövõtu tasu suurus selgub hiljem, kui konstruktsioonide täpne kogukaal on selgunud. Nagu töövõtja poolt esitatud aktist selgub, suureneski tööde koguhulk võrreldes uue põhiprojektiga, sest töövõtja on märkinud akti lisatööd ja nõudis ka nende eest tasumist. Kostja on lisatööd aktsepteerinud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades töövõtulepingus kokkulepitut, sh viiteid lepingu osaks olevatele hinnapakkumistele ning lepingu p-s 8.1 kolmandas lauses kokkulepitut ning seda, et hageja avaldatu alusel kanti lepingusse summa 64 000 eurot kostja ettepanekul (tlk 72, hageja seisukoht p 1.2), millest võib järeldada kostja asjas esitatud väidete õigsust, et töövõtu lõplik hind pidi kujunema töö käigus sõltuvalt mahust, tuleb asuda seisukohale, et töövõtja poolt saadetud hinnapakkumine on käsitletav lepingu osana ning kuigi hinnapakkumises toodud tööde maht ja sellelt tulenevalt ka tasu kogusuurus muutus, on hinnapakkumises toodud tööde kg hind töövõtja jaoks siduv.
34.Nõustuda ei saa hageja väitega, et hinnapakkumisega ei saa arvestada seetõttu, et tellijale esitati see algselt 05.03.2018 ja selle kehtivusaeg oli 30 päeva, mistõttu lepingu sõlmimise ajal oli pakkumus kaotanud kehtivuse. Ringkonnakohus osutab, et
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16691 kuivõrd pärast lepinguga tutvumist saatis töövõtja tellijale hinnapakkumise uuesti, tuleb lugeda, et selle kehtivusaega pikendati.
35.Seega tuleb töövõtutasu arvestamise aluseks võtta reaalselt paigaldatud teraskonstruktsioonide kilogrammid ja hinnapakkumises esitatud maksumus, so 1,6 eurot kg eest.
36.Maakohus leidis otsuse põhjendava osa p-s 11, et isegi kui lähtuda, et metallitööde hinnaks oli poolte vahel kokku lepitud 1,60 eurot, siis moodustab kostja võlg hagejale vähemalt 15964,95 eurot (44952-28587,05), ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga kostja võlgnevuse suuruse osas ei nõustu. Kostjal on hageja ees võlgnevus, kuid mitte sellises ulatuses. Ringkonnakohus arvestab sellega, et kostja on mõlemad töövõtja poolt esitatud aktid aktsepteerinud tingimusel, et metalli kg hind on 1,6 eurot, st töövõtja lisatööde ja kolmandatele isikutele tasumisele kuuluvate summade mahaarvamisi aktides kostja ei vaidlusta. Samuti lähtub ringkonnakohus tasunõude suuruse väljaselgitamisel töövõtja aktides märgitud arvestusest, va teraskonstruktsioonide kg hinna osas. Selles osas tuleb töövõtja arvestus 2,3 eurot kg kohta asendada 1,6 eurot kg kohta. Sellest tulenevalt kujuneb töövõtja tasunõue järgmiselt.
37.Asja materjalidest nähtuvalt esitas töövõtja kostjale akti nr 1 (tlk 10) summas 47 694,50 eurot arvestusega, et teostatud on teraskonstruktsioonide tööd 90 % kokku summas 69 120 eurot, millest kuulub mahaarvamisele kolmandate isikute poolt tehtud lisatööd/materjal kokku summas 21 425,50 eurot. Nimetatud akti ja selle alusel koostatud arve (tlk 12) aluseks oli teraskonstruktsioonidega seotud tööd summaga 2,30 eurot kg eest. Kuivõrd tuvastatud on, et töövõtja tasunõue kujunemise aluseks pidi olema teraskonstruktsioonidega seotud tööd kilogrammihinnaga 1,6 eurot, siis arvestades töövõtja akti 1 ja selle alusel arvestatut kujuneb töövõtja tasuhinnaks 26 690,66 eurot (1,6 eurot kilogrammi eest 90 % tehtud tööde eest 40 096,8 eurot, lisatud käibemaks 8019,36 eurot ja mahaarvestatud lisatööd 21 425,50 eurot). Akti nr 2 järgi (tlk 14) oli töövõtja poolt arvestatud teraskonstruktsioonidega seotud tööd 7 680 eurot, millest on maha arvestatud kolmandate isikute poolt tehtud tööd ja juurde lisatud töövõtja poolt tehtud lisatööd arvestusega teraskonstruktsioonide kg eest 2,3 eurot ja lisatöö 83 eurot. Vastavalt sellele esitas töövõtja kostjale ka arve (tlk 16). Töövõtjal, arvestades töö hinda 1,6 eurot kg eest oli õigus esitada arve põhitööde eest summas 5 346,24 eurot, millele lisandusid lisatööd 1 363 kg eest 2180,80 ja lisatöö summas 83 eurot, millele lisandub käibemaks ning millest on maha arvestatud metalli maksumus 2066,84 eurot. Seega akti 2 järgi oli töövõtja põhjendatud tasunõude suuruseks 5 582,59 eurot. Kokku oli töövõtjal õigus saada kostjalt tehtud töö eest 32 273,25 eurot. Kuna kostja tasus töövõtjale 28 587,05 eurot, moodustab kostja võlgnevus 3 686,20 eurot ning selles osas on hageja põhinõue põhjendatud.
38.Kostja on võlgnevust töövõtja ees arvestanud väiksemana, võttes aluseks, et töövõtja teostas teraskonstruktsioonide töid 27845 euro ulatuses, jättes tähelepanuta, et akti 2 järgi on töövõtja arvestanud täiendavaid lisatöid ja kostja on nimetatud osas töid aktsepteerinud (tlk 15) vaieldes vastu vaid aktis tasunõude aluseks võetud kg hinnale.
39.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise sh edasiulatuvalt. Töövõtulepingu p 12.1 järgi tuleb kostjal tasuda viivist 0,15 % päevas. Hageja arvestab viivist alates 02.08.2018 kuigi arvete järgi oli arvete tasumiskohustus varasema kuupäevaga. Seisuga 27.03.2020 moodustab viivis 3 339,7 eurot, mis tuleb VÕS § 113 lg-st 1 juhindudes kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS §-is 367 sätestatuga tuleb rahuldada ka hageja edasiulatuv viivisenõue põhivõlalt.
40.Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väidetega osas, milles maakohtule heidetakse ette asja kirjalikku menetlemist peale korraldava istungi toimumist, kuigi pooled selleks
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-18-16691 nõusolekut ei andnud ning osas, milles heidetakse ette tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmist otsustust põhjendamata. Ringkonnakohus aga kõrvaldas nimetatud osas menetluslikud puudused, arvestades kostja esitatud taotlusi ringkonnakohtus. Menetluskulude jaotus
41.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldatud ja rahuldamata osa tuleb hageja kanda jätta 87 % ja kostja kanda jätta 13% poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud kuludest. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st
2./allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.