Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Ahti Kuuseväli
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-6477
Kohtuasi
P.U hagi Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu isikuandmete töötlemise lõpetamise ja isikuandmete kustutamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus ühine apellatsioonkaebus P.U apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Delfi Meedia AS-i apellatsioonkaebus 3500 eurot AS-i Õhtuleht Kirjastus apellatsioonkaebus 3500 eurot P.U apellatsioonkaebus Delfi Meedia AS-i vastu esitatud hagis 4241,27 eurot P.U apellatsioonkaebus AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu esitatud hagis 741,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja P.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Kostja Delfi Meedia AS (registrikood 10586863) Kostja AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Mari Männiko ja vandeadvokaadi abi Annegret Reisi
Menetluse liik
Asja läbivaatamine kohtuistungil 20. märtsil 2025
2-23-6477
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu P.U loobumine apellatsioonkaebusest osas, millega P.U vaidlustas maakohtus kantud menetluskulude jaotust osas, milles tema menetluskulusid ei jäetud Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus kanda, ja lõpetada selles osas apellatsioonkaebuse menetlus.
Võtta vastu Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus loobumine apellatsioonkaebusest osas, millega Delfi Meedia AS ja AS Õhtuleht Kirjastus vaidlustasid maakohtus kantud menetluskulude jaotust osas, milles nende menetluskulusid ei jäetud P.U kanda, ja lõpetada selles osas apellatsioonkaebuse menetlus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024. a otsus osas, millega maakohus:
3.1.rahuldas P.U alternatiivse nõude Delfi Meedia AS-i vastu ja kohustas Delfi Meedia AS-i muutma P.U isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P.U pildi praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.2.1–10.2.8 nimetatud artiklites;
3.2.jättis P.U hagi Delfi Meedia AS-i vastu seoses praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.2.9–10.2.15 nimetatud artiklitega täielikult rahuldamata;
3.3.rahuldas P.U alternatiivse nõude AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu ja kohustas ASi Õhtuleht Kirjastus muutma P.U isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P.U pildi praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.4.1–10.4.4 nimetatud artiklites, ning
3.4.jaotas menetluskulud.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
4.1.rahuldada P.U teine alternatiivne nõue Delfi Meedia AS-i vastu ja kohustada Delfi Meedia AS-i seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.2.1–10.2.15 nimetatud artiklid;
4.2.rahuldada P.U teine alternatiivne nõue AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu ja kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.4.1–10.4.4 nimetatud artiklid, ning
4.3.jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
5.Jätta Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024. a otsuse resolutsioon muus osas muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
6.Rahuldada P.U apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Rahuldada Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus apellatsioonkaebus osaliselt.
8.Harju Maakohtu 12. jaanuari 2024. a otsus on jõustunud osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõuded Delfi Meedia AS-i vastu praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.2.1–10.2.15 nimetatud artiklite kustutamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ja AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu praeguse otsuse tervikresolutsiooni p-des 10.4.1–10.4.4 nimetatud artiklite kustutamiseks (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5) ning mõistis P.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja hagilt tasumata jäetud riigilõivu 280 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 11 ja 12).
9.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
10.1.Rahuldada P.U hagi Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu osaliselt.
10.2.Jätta rahuldamata P.U hagi Delfi Meedia AS-i vastu nõuetes kustutada järgmised artiklid, alternatiivselt kohustada Delfi Meedia AS-i muutma P.U isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P.U pildi järgmistes artiklites:
10.2.1.21.03.1998 artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“;
10.2.2.27.04.1998 artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“;
10.2.3.28.05.1998 artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“;
10.2.4.25.06.1998 artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“;
10.2.5.27.06.1998 artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“;
10.2.6.01.07.1998 artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“;
10.2.7.02.07.1998 artikkel „Eesti suurim narkoafäär“;
10.2.8.28.09.2000 artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“;
10.2.9.07.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;
10.2.10.07.05.2009 artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“;
10.2.11.08.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;
10.2.12.11.05.2009 artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi minna ei taha“;
10.2.13.19.05.2009 artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“;
10.2.14.01.01.2010 artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ ja
10.2.15.17.05.2011 artikkel „Tuntud kriminaal P.U taotleb vanglast vabastamist“.
10.3.Kohustada Delfi Meedia AS-i seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad kohtuotsuse resolutsiooni p-des 10.2.1– 10.2.15 nimetatud artiklid.
10.4.Jätta rahuldamata P.U hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu nõuetes kustutada järgmised artiklid, alternatiivselt kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus muutma P.U isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P.U pildi järgmistes artiklites:
10.4.1.23.03.1998 artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“;
10.4.2.29.03.1998 artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“;
10.4.3.29.05.1998 artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ ja
10.4.4.01.07.1998 artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“.
10.5.Kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad kohtuotsuse resolutsiooni p-des 10.4.1– 10.4.4 nimetatud artiklid.
3
2-23-6477
10.6.Jätta rahuldamata P.U hagi Delfi Meedia AS-i vastu kahjuhüvitise 670,83 euro ja viivise väljamõistmiseks.
10.7.Jätta rahuldamata P.U hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu kahjuhüvitise 670,83 euro ja viivise väljamõistmiseks.
10.8.Jätta nii Delfi Meedia AS-i vastu esitatud hagi kui ka AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu esitatud hagi menetlemisega seoses maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
10.9.Teha P.U-le ettekirjutus hagilt tasumata jäetud riigilõivu maksmiseks ja mõista P.U-lt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 280 eurot.
10.10.Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 10.9 nimetatud riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a EE567700771003819792. Maksekorralduses tuleb selgituseks märkida „riigilõiv 2-23-6477“.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P.U (hageja) esitas 2. mail 2023 Harju Maakohtule hagi Delfi Meedia AS-i (kostja I) ja ASi Õhtuleht Kirjastus (kostja II) (koos kostjad) vastu isikuandmete töötlemise lõpetamiseks, isikuandmete kustutamiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I ajavahemikul 21. märts 1998 kuni 4. juuli 2015 kokku 39 artiklit ja kostja II ajavahemikul 23. märts 1998 kuni 10. juuli 2002 kokku 8 artiklit, mis sisaldavad hageja isikuandmeid. Artiklites käsitatakse nii hageja toime pandud kuritegusid, mille eest hageja on karistused ära kandnud, kui ka andmeid hagejale esitatud süüdistuste ja kohtuprotsesside kohta seoses kuriteoga, milles hageja mõisteti õigeks.
1.2.Kostja I avaldas järgmised vaidlusalused artiklid: 1) 21. märtsi 1998. a artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“ (artikkel 1); 2) 27. aprilli 1998. a artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“ (artikkel 2); 3) 28. mai 1998. a artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“ (artikkel 3); 4
2-23-6477 4) 25. juuni 1998. a artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“ (artikkel 4); 5) 27. juuni 1998. a artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“ (artikkel 5); 6) 1. juuli 1998. a artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“ (artikkel 6); 7) 2. juuli 1998. a artikkel „Eesti suurim narkoafäär“ (artikkel 7); 8) 28. septembri 2000. a artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“ (artikkel 8); 9) 7. mai 2009. a artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (artikkel 9); 10) 7. mai 2009. a artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“(artikkel 10); 11) 8. mai 2009. a artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (artikkel 11); 12) 11. mai 2009. a artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi minna ei taha“ (artikkel 12); 13) 19. mai 2009. a artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“ (artikkel 13); 14) 1. jaanuari 2010. a artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ (artikkel 14); 15) 17. mai 2011. a artikkel „Tuntud kriminaal P.U taotleb vanglast vabastamist“ (artikkel 15).
1.3.Kostja II avaldas järgmised vaidlusalused artiklid: 16) 23. märtsi 1998. a artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“ (artikkel 16); 17) 29. märtsi 1998. a artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“ (artikkel 17); 18) 29. mai 1998. a artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ (artikkel 18); 19) 1. juuli 1998. a artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“ (artikkel 19).
1.4.Kõnealustes artiklites käsitatakse kahte erinevat hageja toime pandud kuritegu. Artiklites 1–8 ja 16–19 kajastatakse narkokuritegu, mis pandi toime 1998. aastal. Soome kohus karistas hagejat vangistusega, mille hageja on ära kandnud. Artiklites 9–15 kajastatakse hageja 2007. aastal alkoholijoobes autoroolis olles noorele naisele otsasõitu, tema lohistamist auto järel ja seeläbi naisele väga raske tervisekahjustuse tekitamist ning sündmuskohalt lahkumist. Ka teise kuriteo eest mõisteti hageja süüdi, hageja on karistuse kandnud ja see on ka karistusregistrist kustunud. Kõnealused artiklid on aga leitavad nii erinevate kolmandatest isikutest otsingumootorite (Google jt) kaudu kui ka kostjate endi veebilehtedel olevate otsingumootorite kaudu.
1.5.Vaidlusalustes artiklites nimetatud hageja karistusandmed on aegunud ning nende andmete jätkuv kajastamine ei ole enam ajakohane. Hageja on toime pandud kuritegude eest kandnud ettenähtud karistuse. Kuna kuriteod ja karistused on aegunud, puudub alus vastavate kuritegude ning nendega seonduvate asjaolude jätkuvaks kajastamiseks meedias. Artiklite avaldamise ajal võisid hageja karistusandmed ja kuriteo kohtuprotsessiga seotud asjaolud olla päevakajalised, kuid enam mitte, sest artiklite avaldamisest on möödunud 12–14 aastat ja kuritegude toimepanemisest 16–30 aastat. Hageja karistusandmete töötlemine pärast karistuse kandmist ja karistusandmete kustutamist registrist on vastuolus põhimõttega, et isik kannab karistust vaid talle karistusega määratud aja jooksul ning andmeid kajastatakse kuni nende aegumiseni. Ka puudub hageja karistusandmete jätkuvaks kajastamiseks ajakirjanduslik eesmärk ja avalik huvi.
1.6.Hageja karistusandmete kajastamine piirab oluliselt tema põhiseaduslikku õigust eraelu 5
2-23-6477 puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Artiklite jätkuv avaldamine piirab ebamõistlikult hageja võimalusi nii tööturul kui ka eraettevõtluses, sest jätab temast põhjendamatult mulje kui kahtlaste tausta ja teguviisidega isikust. Artiklite sisu mõjutab kolmandate isikute suhtumist nii hagejasse kui seeläbi ka tema alaealistesse lastesse, mistõttu kannatavad hageja alaealised lapsed koolikiusamise all. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, mistõttu tema isikuandmete töötlemine peaks olema kaalutletud ja vajaduspõhine ning hageja eraelu puutumatus peaks olema kõrgema väärtusega kui avalik huvi.
1.7.Hageja palus kohustada kostjaid lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemine, kustutades hageja isikuandmeid sisaldavad artiklid. Alternatiivselt artiklite kustutamisele palus hageja kohustada kostjaid muutma hageja isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama hageja pildi. Lisaks palus hageja mõista kummaltki kostjalt välja kahjuhüvitise (kohtueelsete õigusabikulude eest) 670,83 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise alates hagi esitamisest. Seoses nõudeavalduse esitamisega kostjatele ja Eesti Rahvusringhäälingule kandis hageja õigusabikulusid kokku 2012,48 eurot. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostjad ei vaidle vastu, et nad on vaidlusalused artiklid (sh selliste pealkirjadega) avaldanud. Artiklite abil on võimalik tuvastada hageja isik ja siduda hageja isik mõne tema poolt varem toime pandud kuriteoga.
2.2.Artiklite kustutamise nõue ei ole põhjendatud, sest Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) art 17 alusel saab nõuda üksnes isikuandmete kustutamist. Hageja eesmärgi isikuandmete töötlemise lõpetamiseks täidab isikuandmete eemaldamine artiklitest. Põhjendatud ei ole ka artiklites sisalduvate isikuandmete anonüümseks muutmise nõue, sest IKÜM art 17 lg-t 1 ei kohaldata, kui isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks. Õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus.
2.3.Artiklite kustutamine või anonüümimine meediaarhiivis ei ole proportsionaalne, sest hageja tegelik eesmärk on artiklite eemaldamine otsingumootoritest. Kostjate õiguste piiramine otsingumootori haldaja tegevuse tõttu ei ole õigustatud. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et artiklite anonüümimine võib teatud juhtudel olla sisuliselt samaväärne nende kustutamisega. Artiklite ajakirjanduslik väärtus seisnebki suuresti selles, et kirjutatakse mingist sündmusest, mis omakorda seotakse päevasündmusega seotud isikuga. Kui seos isikuga eemaldada, puudub artiklil sisuline uudisväärtus (nii päevakajaline kui ka ajalooline).
2.4.Artiklite kustutamisel või anonüümimisel tuleb arvestada ka kõnealuse süüteo raskust ja laadi. Hageja on pannud toime tegusid, mis ründavad üldisemaid õigushüvesid. Isikuvastaste kuritegude puhul on olemas avalik huvi ja esineb vajadus hoida isikuandmed avalikkusele kättesaadavana. Pärast naisele autoga otsa sõitmist lohistas hageja naist 22,5 meetrit autoga kaasas, keerates rooli vasakule ja paremale, et auto külge jäänud naisest vabaneda. Lõpuks jättis hageja naise teele lebama ning põgenes. Selline teguviis näitab, et hageja pani kuriteo toime julmal ja küünilisel viisil, näitas üles hoolimatust tagajärgede suhtes ega kahetsenud 6
2-23-6477 oma tegu. Hageja käitumisest ei tulene selliseid kaalutlusi, mis õigustaksid artiklite kustutamist ja kaaluksid üles kostjate ja üldsuse õiguse sõna- ja teabevabadusele.
2.5.Kostjate avaldatud info hageja kohta on faktiliselt õige. Hageja õigus eraelu puutumatusele ei saa kaaluda üles õigust sõna- ja teabevabadusele osas, milles see õigus väljendub uudistes sisalduva faktiliselt õige informatsiooni arhiveerimises. Hageja saavutaks taotletava eesmärgi ka kostjaid ja üldist teabevabadust vähem koormaval viisil, nõudes otsingumootori haldajalt artiklite kustutamist otsingutulemustest.
2.6.Hageja ei ole tõendanud, kuidas artiklid on tema töö- ja ettevõtlusalaseid võimalusi negatiivselt mõjutanud. Kuigi asjaolu, et hageja lapsed võivad kannatada koolikiusamise all, on kurb ja kahetsusväärne, ei ole hageja seda väidet tõendanud ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 235 tähenduses põhistanud. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas artiklite tagantjärele kustutamine või anonüümimine hoiaks koolikiusamise ära, kui see juba aset leiab.
2.7.Kuivõrd kostjad on seisukohal, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 12. jaanuari 2024. a otsusega hageja hagid kostjate vastu osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja I vastu artiklite 1–15 kustutamise ja artiklites 9–15 hageja isikuandmete anonüümseks muutmise nõuetes ning kostja II vastu artiklite 16–19 kustutamise nõudes. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja I vastu artiklites 1–8 hageja isikuandmete ananüümseks muutmise nõudes, kohustades kostjat I muutma artiklites hageja isikuandmed anonüümseks (sh eemaldama hageja pildi), ja kostja II vastu artiklites 9–15 hageja isikuandmete ananüümseks muutmise nõudes, kohustades kostjat II muutma artiklites hageja isikuandmed anonüümseks (sh eemaldama hageja pildi). Maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõuded kostjate vastu. Maakohus jättis kostja I vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud 49% ulatuses kostja I kanda ja 51% ulatuses hageja kanda ning kostja II vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud 98% ulatuses kostja II kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. Maakohus tegi hagejale ettekirjutuse hagilt tasumata jäetud riigilõivu maksmiseks ja mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 280 eurot.
3.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle: -
kostja I avaldas artiklid 1–15 ja kostja II avaldas artiklid 16–19; artiklite abil saab tuvastada hageja isiku ja siduda selle ühel või teisel moel mõne tema poolt varem toime pandud kuriteoga; hageja on artiklites kajastatud kurteod toime pannud, saanud nende eest karistada ja karistused ära kandnud; uusi kuritegusid ei ole hageja toime pannud, hageja karistusandmed on karistusregistrist kustunud.
3.2.Hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1. Viidatud sättes nimetatud õiguste rikkumine võib seisneda isikuandmete lubamatus avaldamises VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) alusel. Isikuandmeid ja nende töötlemise õiguslikke aluseid reguleerib nii IKÜM kui ka täiendavalt siseriiklikult IKS ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab IKÜMi sätteid.
7
2-23-6477
3.3.Vaidlust pole selle üle, et vaidlusalused artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid (sh tema ees- ja perekonnanime; pilti (isikukujutis); samuti infot ja teavet tema varasema karistatuse ja vanglas kinnipidamise kohta). Maakohus viitas IKÜM art 4 p-le 2 ja Euroopa Kohtu praktikale ning asus seisukohale, et kuivõrd vaidlusalused artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid ja need on jätkuvalt internetis kättesaadavad, on tegemist hageja isikundmete töötlemisega.
3.4.Maakohus viitas IKÜM art-le 17 ja art 14 p-le 1 ning Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16 ja asus seisukohale, et hageja ei ole välja toonud, millisel viisil iga artiklis sisalduv väide tema õigusi rikub. Kuna artiklite kustutamise nõue on ebaproportsionaalne meede hageja IKÜM art-st 17 tulenevate õiguste teostamiseks, jättis maakohus selle nõude rahuldamata.
3.5.Järgmisena hindas maakohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjate avaldatud artiklites sisalduvate hageja isikuandmete anonüümseks muutmist. Maakohus viitas IKÜM art 17 lg 1 p-dele a ja c ning nõustus hagejaga, et artiklite jätkuva avaldamise ning hageja isikuandmete töötlemisega rikutakse oluliselt hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. On eluliselt usutav, et hageja isikuandmete jätkuv avaldamine olemuslikult negatiivsetes kuritegusid puudutavates artiklites võib mõjutada hageja võimalusi ka ettevõtluses, sest jätab temast mulje kui kahtlase tausta ja teguviisiga isikust. Välistada ei saa, et hageja isikuandmete jätkuv avaldamine võib mõjutada ka hageja alaealisi lapsi. Samas nõustus kohus kostjatega, et artiklites isikuandmete anonüümseks muutmine piirab kostjate põhiõigust sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks.
3.6.Maakohus kaalus hageja ja kostjate õiguste vahel ning pidas põhjendatuks rahuldada hageja alternatiivne nõue narkokuritegu kajastavates artiklites hageja isikuandmete anonüümseks muutmiseks, kohustades kostjat I muutma hageja isikuandmed anonüümseks artiklites 1–8 ja kostjat II artiklites 16–19. Viidatud artiklid kajastavad narkokuritegu, mis pandi toime 1998. aastal Soomes. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 25 aasta. Uusi narkokuritegusid ei ole hageja pärast 1998. aastat toime pannud. Artiklites kajastatu valguses liikus hageja narkootikumidega Eestisse, kuid ta tabati Soomes, mistõttu narkokuritegu ei pandud toime Eestis. Kriminaalmenetlus toimus Soomes, hageja kandis karistust Soomes ning ainus Eestiga seotud uudisväärtus näib olevat see, et hageja kuriteo toimepanijana on eestlane. Kuigi narkokuriteod on rasked kuriteod ja nende avastamine ja ärahoidmine on vajalik ja oluline, ei oma veerand sajandit tagasi välisriigis eestlase poolt toime pandud narkokuriteo kohta avaldatud artiklid koos hageja isikuandmetega sellist üldpreventiivset tähtsust, et õigustada hageja isikuandmete jätkuvat avalikkusele kättesaadavana hoidmist.
3.7.Artiklid 9–15 kajastavad hageja poolt 2007. a detsembris alkoholijoobes autoroolis olles noorele naisele otsa sõitmist, tema lohistamist auto järel ja seeläbi naisele väga raske tervisekahjustuse tekitamist ning sündmuskohalt lahkumist. Maakohus leidis, et juba üksnes alkoholijoobes autojuhtimine on väga tõsine kuritegu, kuid alkoholijoobes liiklusõnnetuse ja seeläbi teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine on sedavõrd raske kuritegu, et selliste kuritegude ärahoidmiseks tuleb hageja isikuandmed endiselt avalikkusele kättesaadavana hoida. Joobes juhtimine on Eestis kahetsusväärselt jätkuvalt probleem ning on üldteada, et igal aastal juhtub joobes autojuhtide süül raskeid liiklusõnnetusi, millega kaasnevad nii kannatanute surmad kui ka rasked tervisekahjustused. Kohus arvestas ka hageja toime pandud kuriteo eriti rasket ja hoolimatut viisi, mille kohaselt hageja ei peatunud kannatanule otsa sõites, vaid lohistas teda auto järel, proovides teda auto alt lahti raputada, ning seejärel jättis kannatanu teele lebama ja põgenes sündmuskohalt. Kirjeldatud tervisekahjustused on püsiva ja jäädava iseloomuga ning neist ei ole füüsiliselt võimalik 8
2-23-6477 täielikult paraneda. Selliselt ei ole hageja ohvril võimalust unustamisele ning on eluliselt usutav, et hageja toime pandud kuritegu mõjutab kannatanut igapäevaselt tema elu lõpuni. Eeltoodud kaalutlusi arvestades asus maakohus seisukohale, et hageja õigus eraelu kaitsele ei kaalu üles avalikkuse jätkuvat huvi hageja toime pandud äärmiselt tõsise õigusrikkumise vastu ning sellest teavitamine on jätkuvalt üldsuse huvides selliste õigusrikkumiste ärahoidmiseks tulevikus. Seega jättis maakohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I muutma anonüümseks hageja isikuandmed artiklites 9–15.
3.8.Lõpetuseks hindas maakohus hageja varalise kahju hüvitamise nõuet. Maakohus viitas, et Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud kahjuna hüvitatavad VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel. Advokaadibüroo DEM arve nr 621 on väljastatud /ettevõttele/ seoses „jooksvate õiguslike küsimustega.“ Maakohus ei tuvastanud, et hagejale oleks kohtueelsete õigusabikulude näol mistahes kahju tekkinud, sest hagile lisatud tõendite kohaselt on õigusteenuse arve esitatud /ettevõttele/, mitte hagejale. Sellega seonduvalt on teadvalt ebaõige hagiavalduse p-s 1.13 märgitu, mille kohaselt on hageja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid 2012,48 eurot. Kohtule valeandmete esitamine ei ole lubatud. Maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
3.9.Kuna maakohus oli varasemalt eksinud hagihinna määramisel, muutis kohus hagihinda ja määras uueks hagihinnaks mõlema kostja osas 4313,18 eurot. Sellelt hagihinnalt tuleb tasuda riigilõivu 490 eurot mõlema kostja osas. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 700 eurot, mis on 280 eurot ettenähtust vähem. Juhindudes riigilõivuseaduse §-st 16 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg-st 1, tegi maakohus hagejale ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks ja mõistis hagejalt riigi kasuks välja vähem tasutud riigilõivu 280 eurot.
3.10.Maakohus viitas TsMS § 163 lg-le 1 ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus hindas kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude mahuks mitte üle 2% vaidlusest kummagi kostjaga. Maakohus asus seisukohale, et 49% kostja I menetluskuludest on seotud vaidlusega narkokuritegu puudutavate artiklite üle, 49% vaidlusega purjuspäi autojuhtimist ja tervisekahjustuse tekitamist puudutavate artiklite üle ja 2% vaidlusega õigusabikulude hüvitamise nõude üle. Kuivõrd hageja nõue narkokuritegu puudutavates artiklites isikuandmete anonüümseks muutmiseks rahuldati, jättis maakohus kostja I vastu esitatud hagiga seotud kulud 49% ulatuses kostja I ja 51% ulatuses hageja kanda. Kuivõrd kohus menetles kostja II vastu ühe kuriteoga seotud artiklites isikuandmete anonüümiseks muutmise vaidlust, moodustavad sellega seotud menetluskulud 98% ja õigusabikulude hüvitamise vaidlusega seotud menetluskulud 2%. Kuivõrd hageja nõue kostja II vastu artiklites isikuandmete anonüümseks muutmiseks rahuldati, jättis maakohus kostja II vastu esitatud hagiga seotud kulud 98% ulatuses kostja II ja 2% ulatuses hageja kanda. Kostjate apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hageja hagid rahuldas ja jättis menetluskulud osaliselt kostjate kanda. Kostjad paluvad teha asjas uue otsuse, millega jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust.
4.2.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1055 lg 1 järgi, jättes samas tuvastamata selle sätte eeldused. Vaidlustatud otsusest ei selgu, milline kostjate tegevus on õigusvastane ja 9
2-23-6477 mis põhjusel see on õigusvastane. Kostjad avaldasid hageja kohta artiklid, milles kajastati hageja toime pandud kuritegusid. Maakohtu põhjendustest ei selgu, mis hetkest muutus kostjate tegevus õigusvastaseks, st mis hetkest on tegemist VÕS § 1055 lg 1 järgse kestva rikkumisega ja mida tähendab praegusel juhul hageja õiguste kestev rikkumine. Maakohus on otsuse rajanud hageja ja kostjate põhiõiguste kaalumisele, kuid samas ei ole tuvastanud, et kostjate tegevus oleks õigusvastane delikti üldkoosseisu tähenduses.
4.3.Maakohus tegi kaalutlusvea ja järeldas vääralt, et narkokuriteoga seotud artiklite anonüümseks muutmine on põhjendatud. Seejuures ei ole maakohtu otsus hageja toime pandud narkokuriteo hindamisel jälgitav (otsuse p 50). Maakohus leidis, et narkokuriteod on rasked kuriteod ning nende avastamine ja ärahoidmine on oluline, kuid vaatamata sellele tegi järelduse, et hageja toime pandud narkokuriteo kohta avaldatud artiklitel puudub üldpreventiivne eesmärk. Seejuures jättis maakohus Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt eraelu puutumatuse ja ajakirjandusvabaduse kaalumiseks ette nähtud kriteeriumid kaalumata ning järeldas põhjendusteta, et hageja toime pandud narkokuriteoga seotud artiklites sisalduvad hageja isikuandmed tuleb muuta anonüümseks. Hageja toime pandud narkokuritegu on raske kuritegu ning see on peamine asjaolu, mida maakohus pidi üldsuse huvi hindamisel arvestama. Kostjate hinnangul omistas maakohus põhjendamatult suurt kaalu asjaolule, et hageja pani teo toime välismaal. Ka jättis maakohus tähelepanuta kostjate väite, et hageja ei ole tõendanud oma õiguste rikkumist.
4.4.Kuigi kostjad ei nõustu sellega, et hageja õigusi VÕS § 1055 lg 1 tähenduses rikutakse, peavad kostjad vajalikuks esitada maakohtu nõude kvalifikatsiooni tõttu aegumise vastuväide. VÕS § 1055 lg 1 järgse nõude aegumisele tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 150. TsÜS § 150 lg 3 sätestab VÕS § 1055 lg-s 1 sisalduvale nõudele absoluutse aegumistähtaja, mille järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata TsÜS § 150 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kuna kohus tuvastas puudulikult VÕS § 1055 lg 1 kohustuslikud eeldused, siis ei ole maakohtu otsusest võimalik järeldada, millal hageja õiguste rikkumine algas. Kostjate hinnangul tuleb selleks ajahetkeks pidada hageja kohta kõnealuste artiklite avaldamist, sest pärast seda pole kostjad hageja isikuandmeid töödelnud. Artiklid, mille anonüümseks muutmist hageja nõuab ja mille osas maakohus hageja nõuded rahuldas, on avaldatud aastatel 1998 ja 2000. Hagiavalduse esitas hageja 2. mail 2023. Kuna hageja peab tema kohta artiklite avaldamist tema õiguste rikkumiseks ning artiklite avaldamisest oli hagiavalduse esitamise seisuga möödas enam kui 20 aastat, siis on hageja nõuded TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud.
4.5.Ka on maakohus vääralt jaotanud menetluskulud. Kuna hageja nõuded tuleks jätta tervikuna rahuldamata, tuleb ka menetluskulud jätta hageja kanda. Ka juhul, kui ringkonnakohus peaks hagid osaliselt rahuldama, tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Õiguskirjanduses on märgitud, et alternatiivsete nõuete mõju menetluskulude jaotusele ei ole TsMS-is otseselt reguleeritud. Olukorras, kus mitmest alternatiivist rahuldatakse üks, on võimalik lähtuda loogikast, et alternatiivnõuetega hagi on ühtne tervik. Praegusel juhul on hageja kaks alternatiivset nõuet oma eesmärgi ja kvaliteedi poolest erinevad, mida oleks TsMS § 162 lg 4 alusel pidanud arvestama. Kostja I hinnangul tuleks menetluskulude jaotamisel lähtuda järgmistest osakaaludest: artiklite kustutamise nõue 49%, artiklite anonüümseks muutmise nõue 49% ja varalise kahju hüvitamise nõue 2%. Olukorras, kus teine nõue rahuldatakse osaliselt (sisuliselt pooles ulatuses), langeks kostja I enda kanda sellest pool ehk 24,5% menetluskuludest. Hageja kanda jääks seega 75,5% (49% + 2% + 24,5%). Kostja II hinnangul tuleks menetluskulude jaotamisel lähtuda järgmistest osakaaludest: artiklite kustutamise nõue 49%, artiklite anonüümseks muutmise nõue 49% ja 10
2-23-6477 varalise kahju hüvitamise nõue 2%. Olukorras, kus teine nõue rahuldatakse tervikuna, langeks kostja II enda kanda 49% menetluskuludest. Hageja kanda jääks seega 51% (49% + 2%). Hageja apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud osaliselt hageja kanda.
5.1.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust.
5.2.Vaidlustatud otsuses esitatud maakohtu seisukohad selle kohta, miks hageja nõuet ei tule rahuldada detsembris 2007 toime pandud teoga seotud artiklite osas, on hagejale üllatuslikud. Pooled ei vaielnud selle üle, kas artiklites avaldatud väited on õiged või mitte, sh ei andnud maakohus menetlusosalistele võimalust esitada omapoolseid selgitusi artiklite sisu osas. Menetluse jooksul ei olnud kordagi arutluse all, et hageja peaks tõendama, et detsembris 2007 toime pandud teoga seotud artiklid sisaldavad ebaõigeid andmeid. Nii jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded TsMS § 392 mõttes ja rikkus TsMS § 351 lg 1 mõttes selgitamiskohustust.
5.3.Hagejal on õigus nõuda IKÜM art 21 lg 1 alusel oma isikuandmete anonüümseks muutmist. Kostja I ei ole tõendanud, millisel mõjuval õiguspärasel põhjusel tal on õigus jätkata artiklites 9–15 hageja isikuandmete töötlemist. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest mitte ühtegi viidet tõenditele. Ka ei nähtu vaidlustatud otsusest põhjendust, milline on avalikkuse põhjendatud huvi enam kui 16 aastat tagasi toime pandud teo vastu. Seda veel olukorras, kus vaidlusalustes artiklites nimetatud hageja karistusandmed on aegunud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on hageja andmete jätkuv kajastamine asjakohane.
5.4.Maakohus tugines ajaloolisele huvile, mis oleks tagatud ka siis, kui hageja nimi asendatakse initsiaalidega ja pilt kustutatakse. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, milline on vaidlusaluste artiklite jätkuva kajastamise puhul ajalooline huvi hageja isikuandmete vastu. Samuti ei nähtu otsuse põhjendustest, milline on hageja roll avalikus elus (hageja ei ole avaliku elu tegelane). Maakohus ei ole hageja vastuväiteid arvestanud ega põhjendatud nende arvestamata jätmist.
5.5.Ka jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude. Maakohus jättis tähelepanuta, et kuigi /ettevõte/ on tasunud hagejaga seotud õigusabikulude arve, ei vabasta see hagejat kulude hüvitamisest /ettevõttele/. Kuivõrd hageja on kohustatud kulud /ettevõttele/ hüvitama, on kohtueelse menetluse õigusabikulude arve hageja kahju, mille hüvitamist tal on õigus kostjatelt nõuda. Vastustajate seisukohad ja menetluse edasine käik
6.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
7.Ringkonnakohtus läbivaatamiseks.
toimus
märtsil
2025
kohtuistung
apellatsioonkaebuste
8.Hageja esitas 31. märtsil 2025 taotluse hagi muutmiseks, millega kostjad 3. aprilli 2025. a seisukohas nõustusid.
11
2-23-6477
9.Ringkonnakohus uuendas 14. aprilli 2025. a määrusega asja arutamise ja otsustas jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus lubas hagejal hagi muuta, täiendades tema isikuandmete töötlemise lõpetamise nõuet kummagi kostja osas alternatiivse nõudega vastavalt hageja 31. märtsi 2025. a avaldusele. Ringkonnakohus määras menetleda hageja hagi apellatsioonimenetluses vaidluse all olevas osas järgmistes nõuetes: -
-
-
-
kohustada kostjat I muutma hageja isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama hageja pilt artiklites 1–15, alternatiivselt kohustada kostjat I seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad hagejaga seotud artiklid 1–15; kohustada kostjat II muutma hageja isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama hageja pilt artiklites 16–19, alternatiivselt kohustada kostjat II seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad hagejaga seotud artiklid 16–19; mõista kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitis 670,83 eurot (kohtueelsed õigusabikulud) ja seaduses sätestatud määras viivis kahjuhüvitise nõudelt (670,83 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (2. mail 2023) kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitis 670,83 eurot (kohtueelsed õigusabikulud) ja seaduses sätestatud määras viivis kahjuhüvitise nõudelt (670,83 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (2. mail 2023) kuni põhinõude täitmiseni.
10.Muudetud hagi kohta märkis hageja 31. märtsi 2025. a menetlusdokumendis, et hagis esitatud nõuete eesmärk oli saavutada olukord, kus hagejaga seotud artiklid ei oleks otsingumootorites leitavad ja kostjad lõpetaksid hageja isikuandmete töötlemise („õigus olla unustatud“). 20. märtsil 2025 toimunud kohtuistungil avaldasid kostjad, et neil on võimalik hagejaga seotud artiklid deindekseerida, mille tulemusel säiliks kostjate arhiiv, kuid kolmandad isikud ei leiaks hagejaga seotud artikleid. Pärast istungit selgitas hageja välja, et deindekseerimine on veebilehe või veebisaidi eemaldamine otsingumootori tulemuste lehekülgedelt (SERP) ning hagejal on võimalik saavutada hagiga soovitud eesmärk, kui kostjad seadistavad oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad hagejaga seotud artiklid. Deindekseerimine tagab, et kolmandatel isikutel puudub võimalus (nt Google’i, Bingi jms kaudu) vaidlusaluseid artikleid leida. See on sama eesmärgi (hageja privaatsuse kaitse ja isikuandmete töötlemise lõpetamine) saavutamise alternatiivne viis, mis säilitab kostjate meediaarhiivid, kuid takistab otsingumootoril konkreetsete artiklite kuvamist. Seega aitab see lahendus hagejal saavutada oma eesmärgi kostjatele vähem koormaval viisil. Oma 31. märtsi 2025. a menetlusdokumendis palus hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. 15. aprillil 2025 teatas hageja ringkonnakohtule, et vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele jäävad kõik seni, s.o 15. aprilli 2025. a seisuga kantud maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Seega loobub hageja apellatsioonkaebusest osas, mis on seotud maakohtu menetluskulude jaotusega ja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
11.Kostjad avaldasid 3. aprilli 2025. a seisukohas hagi muutmise kohta, et nende hinnangul on deindekseerimine kohane abinõu selleks, et tagada hageja õiguse privaatsusele kaitse ja lõpetada tema isikuandmete töötlemine. Siiski ei võtnud kostjad selle nõude osas hagi õigeks. Kostjad märkisid, et nad endiselt ei pea hageja nõudeid põhjendatuks ning leiavad, et hageja isikuandmete töötlemine on ajakirjanduslikul eesmärgil õigustatud ja hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
12
2-23-6477 Oma 17. aprilli 2025. a seisukohas muudetud hagi kohta märkisid kostjad, et jäävad oma seni esitatud asjaolude, põhjenduste ja taotluste juurde ning vaidlevad hageja kõikidele nõuetele vastu. Deindekseerimise olemuse ja tehnilise võimalikkuse kohta selgitasid kostjad, et deindekseerimine tähendab protsessi, mis seisneb konkreetse sisu või linkide eemaldamises otsingumootori indeksist, hoides ära nende ilmumist otsingutulemustes. Deindekseerimine ei eemalda veebilehelt, kus konkreetne sisu avaldati, informatsiooni, vaid tagab, et konkreetse informatsiooni kättesaadavus otsingumootorite kaudu on piiratud. Deindekseerimise kaudu on võimalik piirata ligipääsu konkreetsetele artiklitele, välistades nende leidmise erinevate otsingumootorite kaudu. Kostjatel on tehniliselt võimalik hageja esile toodud artiklid seadistada selliselt, et konkreetsed artiklid ei oleks otsingumootorite abil leitavad, st artiklid deindekseerida. Sel juhul jäävad aga kostjate avaldatud artiklid kostjate veebiväljaannete arhiivi alles, st soovi korral on neid võimalik leida, kasutades kostjate veebiväljaannete artiklite otsingu tööriista. Kostjad palusid 17. aprilli 2025. a seisukohas jätta seni maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kostjad lisasid, et nad ei vaidle vastu hageja 31. märtsi 2025. a avalduses esitatud taotlusele jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuid täpsustasid, et nõustuvad üksnes seni, s.o kuni ringkonnakohtu otsuseni, maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude poolte endi kanda jätmisega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude kostja I vastu ja kohustas kostjat I muutma hageja isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama hageja pildi artiklites 1–8; jättis hageja hagi kostja I vastu seoses artiklitega 9–15 täielikult rahuldamata; rahuldas hageja alternatiivse nõude kostja II vastu ja kohustas kostjat II muutma hageja isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama hageja pildi artiklites 16–19, ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja teise alternatiivse nõude kostja I vastu ja kohustab kostjat I seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad artiklid 1–15; rahuldab hageja teise alternatiivse nõude kostja II vastu ja kohustab kostjat II seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse (deindekseerima), millel paiknevad artiklid 16–19, ning jätab maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 1 järgi jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
13.Ringkonnakohus lahendab kõigepealt poolte taotlused apellatsioonkaebustest osaliselt loobumiseks.
13.1.Oma 31. märtsi 2025. a hagi muutmise avalduses, mida hageja täpsustas 15. aprillil 2025, loobus hageja apellatsioonkaebusest osas, milles hageja oli vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus ei jätnud tema menetluskulusid kostjate kanda. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Oma 17. aprilli 2025. a seisukohas muutsid ka kostjad oma apellatsioonkaebuse taotlusi selliselt, et palusid jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus mõistab seda nii, et ka kostjad loobusid apellatsioonkaebusest osas, milles kostjad olid vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus ei jätnud nende menetluskulusid hageja kanda. 13
2-23-6477
13.2.TsMS § 644 lg 1 järgi võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitatakse apellatsioonkaebusest loobumise avaldus ringkonnakohtule. Arvestades, et ringkonnakohus uuendas 14. aprilli 2025. a määrusega asja arutamise, on poolte taotlused lubatavad ja ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebustest osalised loobumised vastu. Vastavalt TsMS § 644 lg-le 5 lõpetab ringkonnakohus menetluse osas, milles pooled apellatsioonkaebustest loobusid. Muus osas jätkatakse apellatsioonkaebuste osas menetlust.
13.3.Kolleegium selgitab, et TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
14.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, v.a osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude vaidlusaluste artiklite kustutamiseks (vt ka
20.märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:07:42). Samuti ei vaidlustanud hageja maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis temalt Eesti Vabariigi kasuks välja hagilt tasumata jäetud riigilõivu. Kostjad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Eelnevat arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude vaidlusaluste artiklite kustutamiseks ja mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja hagilt tasumata jäetud riigilõivu 280 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2, 5, 11 ja 12). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus (a) lahendas hageja alternatiivsed nõuded kostjate kohustamiseks muutma tema isikuandmed vaidlusalustes artiklites anonüümseks, sh eemaldama hageja pildi, võttes seejuures arvesse hagi muutmist apellatsioonimenetluses teise alternatiivse nõude lisamise näol; (b) lahendas hageja nõuded kostjate vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks ning (c) jaotas menetluskulud (v.a osas, milles pooled apellatsioonkaebustest loobusid).
15.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks.
16.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled ka järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:07:38–00:09:41, 00:19:01– 00:19:13, 01:03:02–01:04:23, 01:11:07–01:11:13, 01:46:06): -
-
-
artiklid 1–8 ja 16–19 sisaldavad hageja isikuandmeid (nimi, mõnel juhul pilt) ja neist nähtub, et hageja on pannud 1998. aastal toime narkokuriteo; ta liikus 1,3 kg kokaiiniga Eestisse, kuid ta tabati Soomes; kriminaalmenetlus toimus Soomes; hageja mõisteti süüdi ja ta kandis karistust Soomes; artiklid 9–15 sisaldavad hageja isikuandmeid (nimi, mõnel juhul pilt) ja neist nähtub, et 2007. aastal sõitis hageja joobeseisundis autoroolis olles otsa noorele naisele, lohistas teda 22,5 m auto järel kaasa, püüdes teda auto alt lahti raputada; jättis kannatanu lebama ja lahkus sündmuskohalt; põhjustas kannatanule eelnevaga väga raske tervisekahjustuse ning hageja mõisteti selle teo eest süüdi; vaidlusalused artiklid on juurdepääsetavad tasuta; hageja esitas mõlemale kostjale nõude kõigis vaidlusalustes artiklites isikuandmete 14
2-23-6477 -
kustutamiseks (töötlemise lõpetamiseks) 21. veebruaril 2023; hageja ei ole avaliku elu tegelane ega ole seda kunagi olnud; hagejal on kokku kolm kriminaalkaristust – lisaks vaidlusalustes artiklites kajastatule mõisteti ta 1990. aastate alguses USA-s süüdi ebaseaduslikus relvaäris; Rootsis oli hageja 11 kuud vahi all, kuid mõisteti õigeks. Hageja viimase karistuse kandmine lõppes 2011. a mais.
17.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude oma isikuandmete töötlemise lõpetamiseks õigesti VÕS § 1055 lg 1 (koosmõjus VÕS § 1045 (vaidlustatud otsuses selgelt ekslikult märgitud § 1047) lg 1 p-ga 7 ning IKS-i ja IKÜM-iga) ja IKÜM art 17 alusel.
17.1.Ringkonnakohus selgitab, et isikuandmete töötlemine peab vastama IKÜM art-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustele. IKÜM art 5 lg 1 kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et töötlemine oleks seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. Seaduslikkuse nõue tähendab, et täidetud peab olema üks art 6 lg-s 1 märgitud tingimustest. Viidatud lõike p f kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps. Kooskõlas IKÜM art-ga 85 on Eestis kehtestatud erireeglid isikuandmete töötlemiseks ajakirjanduslikel eesmärkidel, mille eesmärk on kaitsta sõna- ja teabevabadust. Kehtiva, 15. jaanuaril 2019 jõustunud IKS § 4 (isikuandmete töötlemine ajakirjanduslikul eesmärgil) kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Enne seda kehtinud, 1. jaanuaril 2008 jõustunud IKS § 11 lg 2 sätestas, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. IKÜM art 17 sätestab õiguse andmete kustutamisele („õigus olla unustatud“). Selle artikli 1. lõike kohaselt on andmesubjektil õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, mh kui isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud (p a), või kui andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes art 21 lg 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid või andmesubjekt esitab vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes art 21 lg 2 kohaselt. IKÜM art 21 lg 1 sätestab, et andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub art 6 lg 1 p e või f alusel. Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil. IKÜM art 17 lg 3 p a kohaselt ei kohaldata art 17 lg-t 1 sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik mh sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks.
17.2.Isikuandmete töötlemine IKÜM art 4 p 2 mõttes hõlmab ka isikuandmete säilitamist ning edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamist. 15
2-23-6477 Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kuna hageja isikuandmeid sisaldavad artiklid on jätkuvalt kostjate arhiivides ja seeläbi internetis kättesaadavad, on tegemist hageja isikuandmete kestva (jätkuva) töötlemisega IKÜM art 4 p 2 mõttes (sarnasele seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus ka 9. septembri 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-18596, p 54). Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et igasugune isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik kogu aja jooksul, mille kestel see toimub (vt nt EKo 14.05.2014, C-131/12, Google Spain ja Google, p 95). Juhul, kui hageja on IKÜM art 17 alusel õigustatult nõudnud oma isikuandmete töötlemise lõpetamist ja kostjad on sellest keeldunud ilma, et neil oleks selleks IKÜM art 17 lg 3 p a kohaselt alust, on hageja isikuandmete jätkuv töötlemine IKÜM art 6 lg 1 mõttes ebaseaduslik ja seega VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses õigusvastane. Sel juhul on hagejal õigus nõuda VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1055 lg 1 järgi koosmõjus IKÜM art-ga 17 oma isikuandmete töötlemise lõpetamist.
18.Pooled ei vaidle siinsel juhul selle üle, et artiklite avaldamise ajal oli neis hageja isikuandmete avalikustamine õiguspärane, täpsemalt toimus see nn ajakirjanduserandi alusel (vt ka 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:10:46). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja isikuandmete jätkuv kättesaadavaks tegemine vaidlusalustes artiklites kostjate veebiarhiivides on õiguspärane ning kas hagejal on IKÜM art 17 lg 1 p a või c järgi õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist, sh kas nn ajakirjanduserand laieneb ka avaldatud artiklite säilitamisele pressiarhiivis ning kas konkreetsel juhul on hageja isikuandmete töötlemine nn ajakirjanduserandi alusel endiselt õigustatud, sh kas isikuandmete jätkuva töötlemise vastu on avalik huvi ja kas hageja isikuandmete sel viisil avalikustamine kahjustab ülemäära hageja õigusi.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega (vt kostjate apellatsioonkaebuse vastus, p-d 19 ja 20), et olukorras, kus isikuandmeid on töödeldud sõna- ja teabevabaduse kaitseks ette nähtud erandi alusel, on IKÜM art 17 lg-st 1 tulenev õigus nõuda isikuandmete kustutamist välistatud. IKÜM art 17 lg 3 p a ei välista sel juhul isikuandmete kustutamise nõuet täielikult, vaid üksnes sel määral, mil isikuandmete töötlemine on vajalik mh sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks. Seega tuleb olukorras, kus andmesubjekt taotleb aja möödudes selliste isikuandmete kustutamist, mille algne töötlemine oli ajakirjanduslikul eesmärgil õiguspärane, hinnata, kas isikuandmete töötlemine (sh nende jätkuv internetis kättesaadavaks tegemine) on nn ajakirjanduserandi alusel jätkuvalt põhjendatud või mitte. Ringkonnakohtu istungil möönsid kostjad ka ise, et IKÜM art-st 17 tulenev nõue on võimalik ka juhul, kui isikuandmeid on algselt töödeldud õiguspäraselt nn ajakirjanduserandi alusel, kuid leidsid, et need juhtumid on väga erandlikud (20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:31:27).
20.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuses hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõudele aegumise vastuväite. TsMS § 651 lg 2 järgi on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjate aegumise vastuväide põhjendatud.
20.1.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude puhul on tegemist absoluutse õigusega, mis ei allu aegumisele. Ehkki aegumisele ei allu hageja õigus oma isikuandmete kaitsele, võivad aeguda sellest õigusest tulenevad või sellega seotud nõuded. Seega on põhimõtteliselt võimalik, et IKÜM art 17 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõue isikuandmete töötlemise lõpetamiseks võib aeguda.
20.2.VÕS § 1055 lg 1 järgne nõue aegub TsÜS § 150 järgi. Selle sätte 1. lõike kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil 16
2-23-6477 õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Lõikest 3 tuleneb, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest.
20.3.Kostjad on apellatsioonimenetluses seisukohal, et hageja nõuded hakkasid aeguma alates andmete avaldamisest, mis toimus aastatel 1998–2011, mistõttu hagi esitamise ajaks (2. mail 2023) oli TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Pooled ei vaidle siinsel juhul selle üle, et avaldamise ajal oli kõigi vaidlusaluste artiklite puhul hageja isikuandmete töötlemine õiguspärane, vastates IKS-s sätestatud nn ajakirjanduserandile. Hageja isikuandmete töötlemine võis muutuda põhjendamatuks aja möödudes. Seega ei saa hageja nõude aegumistähtaja alguseks lugeda artiklite avaldamise aega, kuna sel ajal ei olnud hagejal veel õigust nõuda oma isikuandmete töötlemise lõpetamist. Kostjate seisukohta ei toeta ka Riigikohtu 6. detsembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-1081, kus Riigikohus leidis, et isiku kohta valeandmete avaldamise korral on tegemist ühekordse avaldamisega, mitte kestva rikkumisega, mille lõpetamist saaks nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel (vt viidatud otsuse p 12). Nagu kolleegium eespool märkis (vt praeguse otsuse p 17.2), on vaidlusalustes artiklites hageja isikuandmete kättesaadavaks tegemine käsitatav jätkuva isikuandmete töötlemisena ja seega potentsiaalselt kestva rikkumisena, mille lõpetamist võib hagejal olla õigus VÕS § 1055 lg 1 esimese lause ja IKÜM art 17 lg 1 alusel nõuda.
20.4.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja IKÜM art 17 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõude aegumist tuleb arvestada ajast, mil möödus mõistlik aeg sellest, kui hageja esitas kostjatele IKÜM art 17 lg 1 p c alusel vastuväite oma isikuandmete töötlemise suhtes ja nõude nende andmete kustutamiseks. Sellekohase vastuväite ja nõude saamisel tekkis kostjatel kohustus uuesti hinnata, kas hageja isikuandmete jätkuv töötlemine on õigustatud, ja nende töötlemine vajadusel lõpetada. Kui hageja isikuandmete töötlemiseks ei olnud enam seaduslikku alust, rikkus nende andmete jätkuv töötlemine hageja õigusi ja hagejal tekkis õigus nõuda VÕS § 1055 lg 1 alusel rikkumise lõpetamist. Seega sisuliselt nõustub kolleegium hagejaga, et kostjate õigusrikkumine leidis aset hetkel, mil kostjad keeldusid hageja isikuandmeid kustutamast või anonüümimast (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:14:02 ja 00:14.13).
20.5.Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostjatele IKÜM art 17 järgi nõude oma isikuandmete kustutamiseks (nende töötlemise lõpetamiseks) esmalt 21. veebruaril 2023 ja korduvalt 8. märtsil 2023, nõudes vaidlusaluste artiklite kustutamist või alternatiivselt tema andmete muutmist artiklites selliselt, et hageja isik ei oleks tuvastatav. Kostjad said nõudekirjad kätte (dtl-d 180 ja 191, 293 ja 424), kuid ei täitnud hageja nõudeid. Hageja väitel, mida kostja I ei vaidlustanud, ei vastanud kostja I hageja nõudekirjadele; kostja II saatis 9. märtsil 2023 vastuse, milles keeldus vaidlusaluste artiklite oas hageja nõude täitmisest (dtl-d 317–320). Arvestades, et hageja esitas hagi 2. mail 2023, ei saanud tema IKÜM art 17 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõude 3-aastane aegumistähtaeg mingil juhul olla möödunud.
21.Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et ajakirjanduslik eesmärk IKS § 4 tähenduses hõlmab ka avaldatud artiklite säilitamist pressiarhiivis.
21.1.Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et EIÕK art 10 tagab mitte ainult ajakirjanduse õiguse teavet levitada, vaid ka avalikkuse õiguse seda saada. Sel viisil täidab ajakirjandus oma olulist rolli „avaliku valvekoerana“. Kohus on korduvalt rõhutanud ajakirjanduse olulist rolli demokraatlikus ühiskonnas, mh selle veebisaitide ja digitaalsete arhiivide loomise kaudu, mis soodustavad oluliselt avalikkuse juurdepääsu teabele ja selle levitamist. EIK on selgitanud, et 17
2-23-6477 teabe ja ideede edastaja rolli kõrval on ajakirjandusel teisene, kuid samuti väärtuslik roll säilitada varem avaldatud uudiste arhiive ja muuta need avalikkusele kättesaadavaks. Avalikkusel ei ole huvi mitte üksnes olla informeeritud päevakajalistest sündmustest, vaid ka saada uurida mineviku sündmusi. Selleks on meedia ülesanne teha vanad uudislood, mida hoitakse nende arhiivides, üldsusele kättesaadavaks. Kohus on rõhutanud internetiarhiivide tähtsust uudiste ja teabe säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel ning lisanud, et sellised arhiivid on ka oluline hariduse ja ajaloouuringute allikas, eriti kuna need on avalikkusele lihtsasti kättesaadavad ja üldjuhul tasuta. Kohus on märkinud, et avalikkuse legitiimne huvi pääseda ligi avalikele pressiarhiividele internetis on kaitstud EIÕK art-ga 10, s.o sellised arhiivid kuuluvad art-ga 10 pakutava kaitse alla (vt nt EIKo 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p-d 89, 90, 101 ja 102; EIKo 10.03.2009, 3002/03 ja 23676/03, Times Newspapers LTD vs Ühendkuningriik (nr 1 ja nr 2), p-d 27, 40 ja 45; EIKo 26.04.1979, 6538/74, The Sunday Times vs Ühendkuningriik (nr 1), p 65; EIKo 16.07.2013, 33846/07, Wegrzynowski, Smolczewski vs Poola, p 59).
21.2.EIK praktikale, mille kohaselt avalikkusel on huvi mitte ainult saada teavet päevakajaliste sündmuste kohta, vaid ka uurida varasemaid sündmusi, on viidanud ka Euroopa Kohus (nt EKo 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 76). Ka Tallinna Ringkonnakohus on varasemas praktikas leidnud, et meediaorganisatsioonil on kohustus meediaarhiivis hoida uudiseid kättesaadavana ja seda lisaks päevakajalisele huvile ka ajaloolisest huvist lähtudes (vt 9. septembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18596, p 60).
21.3.Seega on pressiarhiivil ja selle säilitamisel oluline osa ajakirjanduse rollis ühiskonna informeerimisel ning uudiste ja teabe säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel, mistõttu see on kaitstud sõna- ja teabevabaduse põhiõigusega, mille tagamiseks IKS § 4 on kehtestatud.
22.Maakohus märkis õigesti, et artiklite jätkuva avaldamise ning hageja isikuandmete töötlemisega riivatakse hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mida kaitsevad EL põhiõiguste harta art-d 7 ja 8 ning EIÕK art 8; seevastu artiklites isikuandmete anonüümseks muutmine piirab põhiõigust sõna- ja teabevabadusele, mida kaitsevad EL põhiõiguste harta art 11 ja EIÕK art 10. Seega tuleb hageja nõude lahendamisel neid õigusi omavahel kaaluda (vt ka EKo 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 59; EIKo 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 89). Seejuures on Euroopa Kohus selgitanud, et IKÜM art 17 lg 3 p-s a ette nähtu väljendab seda, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid nagu määruse põhjenduses 4 on rõhutatud, tuleb seda käsitleda lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ning kaaluda võrreldes muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele (vt EKo 24.09.2019, C-136/17, GC jt, p 57 ja seal viidatud varasem praktika).
23.Kolleegium määratleb esmalt kriteeriumid, millest siinsel juhul tuleb konkureerivate põhiõiguste kaalumisel lähtuda, täiendades selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
23.1.EIK selgitas 4. juuli 2023. a suurkoja otsuses Hurbain vs Belgia, et EIÕK art-tes 8 ja 10 sätestatud põhiõiguste konflikti lahendamisel olukorras, kus taotletakse veebis arhiveeritud ajakirjandusliku sisu muutmist, on olulised järgmised kriteeriumid (vt viidatud otsuse p-d 205, 214–254): 1) arhiivis sisalduva teabe olemus; 2) aeg, mis on möödunud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest; 3) praegune huvi teabe vastu; 4) kas hageja on tuntud isik ning tema käitumine pärast sündmusi; 18
2-23-6477 5) andmete jätkuva kättesaadavuse negatiivsed mõjud hagejale; 6) digitaalsetes arhiivides oleva teabe juurdepääsetavus; 7) hageja taotletud meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. Nende kriteeriumide asjakohasusega praeguse hagi lahendamisel nõustusid ringkonnakohtu istungil ka pooled (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:38:56 ja 00:41:59).
23.2.Euroopa Kohtu 13. mai 2014. a otsusest asjas nr C-131/12, Google Spain ja Google tulenevalt on olulised mh järgmised kriteeriumid: (a) kas andmeid ei ole enam vaja eesmärkidel, milleks neid koguti või töödeldi, eelkõige kui need andmed ei ole adekvaatsed, ei ole või ei ole enam asjakohased või kui andmed on neid eesmärke ja möödunud aega arvestades ülemäärased (p 93); (b) kas konkreetsetel põhjustel, nt isiku rolli tõttu avalikus elus, õigustab tema põhiõiguste riivet ülekaalukas üldsuse huvi pääseda kõnesolevale teabele ligi (p 97); (c) teabe delikaatsus isiku eraelu seisukohalt ja (d) aeg, mis teabe esmakordsest avaldamisest on möödunud (p 98). Kolleegiumi hinnangul kattuvad need kriteeriumid sisult eespool viidatud EIK lahendist asjas Hurbain vs Belgia tulenevate kriteeriumidega, pidades oluliseks teabe olemust, selle avaldamisest möödunud aega ja jätkuvat huvi teabe vastu, hageja tuntust ja rolli avalikus elus ning hageja eraellu sekkumise ulatust.
23.3.Kolleegiumi nõustub kostjatega, et EIK ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on oluline hinnata ka isikuandmete kustutamise nõude proportsionaalsust, sh kas see on hageja eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja kitsamas mõttes proportsionaalne meede (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:42:37–00:46:48). Meetme proportsionaalsuse kontrollimiseks tuleb hinnata, kas eesmärk, mida edendatakse sõna- ja teabevabadust piirates, ja ulatus, milles riive abil seda eesmärki edendatakse, on tekkivat kahju väärt. Juhul, kui hageja eesmärgi saavutamiseks on ka muid viise, mis kahjustaksid sõna- ja teabevabadust vähem, tuleks ka neid kaaluda.
23.4.Tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 on Riigikohus 1. jaanuaril 2008 jõustunud IKS § 11 lg 2 kohta leidnud, et avalikkuse huvi võiks jaatada vaid juhul, kui isik on toime pannud tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 15 ja seal viidatud varasem praktika). Tallinna Ringkonnakohus on varasemas praktikas leidnud, et see Riigikohtu seisukoht on asjakohane ka kehtiva IKS § 4 sisustamisel (vt 9. septembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18596, p 56). Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja leiab, et nimetatud üldpreventiivse eesmärgiga on asjakohane arvestada ka pressiarhiivis sisalduva teabe olemuse ja kustutamise hindamisel.
23.5.Kokkuvõttes saab eeltoodud kriteeriumidest järeldada, et algselt õiguspäraselt avaldatud isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude lahendamisel tuleb konkreetsel juhul hinnata, kas jätkuvalt esineb ülekaalukas üldsuse huvi hageja isikuandmetele juurde pääseda, mis õigustaks hageja eraelu puutumatuse õiguse riivet ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi hagejale, ning kas hageja taotletud meede on proportsionaalne, arvestades hageja huvide kõrval ka selle meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. EIK lahendis Hurbain vs Belgia toodud kriteeriumid ning nendega sisuliselt hõlmatud Euroopa Kohtu lahendist Google Spain ja Google ja Riigikohtu otsusest asjas nr 3-2-1-159-14 tulenevad kriteeriumid on selle analüüsi läbiviimisel abiks.
24.Maakohus arvestas hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõuete lahendamisel vaidlusalustes artiklites kajastatud kuritegude raskust, nende toimepanemisest möödunud aega 19
2-23-6477 ning seda, kas hageja isikuandmete jätkuv avaldamine on selliste kuritegude avastamiseks ja tulevikus ärahoidmiseks vajalik (vt maakohtu otsuse p 50 jj). Need kaalutlused seonduvad EIK lahendis Hurbain vs Belgia toodud kahe esimese kriteeriumiga. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud ka ülejäänud kriteeriumidega, sh andmete jätkuva kättesaadavuse negatiivsete mõjudega hagejale, kostjate digitaalsetes arhiivides oleva teabe juurdepääsetavusega, hageja taotletud meetme mõjuga sõna- ja ajakirjandusvabadusele ning selle proportsionaalsusega hageja eesmärgi saavutamiseks. Ühtlasi omistas maakohus hageja 1998. aastal toime pandud narkokuriteo raskuse ja selle kajastamise üldpreventiivse tähtsuse hindamisel põhjendamatult suurt kaalu sellele, et hageja tabati Soomes ning kriminaalmenetlus ja karistuse kandmine toimusid Soomes, ning märkis ekslikult, et pärast seda ei ole hageja uusi kuritegusid toime pannud. Samuti jättis maakohus hageja nõude lahendamisel põhjendamatult arvestamata selle, et lisaks kostjate endi veebilehtedel olevatele otsingumootoritele on vaidlusalused artiklid leitavad ka kolmandate isikute otsingumootorite kaudu, ehkki viimane omab tähtsust hagejale vaidlusaluste artiklite kättesaadavusega tekkivate negatiivsete mõjude hindamisel. Eelnevat arvestades on maakohus poolte huvide kaalumisel diskretsiooni piire rikkunud, mis annab ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda.
25.Ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul ei ole hageja alternatiivne nõue tema isikuandmete vaidlustatud artiklites anonüümseks muutmiseks põhjendatud. Põhjendatud on hageja teine alternatiivne nõue vaidlusaluste artiklite deindekseerimiseks. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgnevaga.
25.1.Arhiivis sisalduva teabe olemus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlusalustes artiklites kajastatud hageja toime pandud kuriteod on rasked ning nende avastamine ja ärahoidmine on vajalik ja oluline (vt maakohtu otsuse p-d 53 ja 56). Narkokuriteod on karistusseadustiku (KarS) järgi rahvatervisevastased süüteod (12. ptk) ja raske tervisekahjustuse põhjustamine isikuvastane süütegu (9. ptk), sh joobes juhtimine liiklussüütegu, mis samuti seab ohtu teiste inimeste elu ja tervise. Hageja kuritegude raskust ilmestavad ka nende eest KarS-is ette nähtud karistuste määrad: 1,3 kilo kokaiini käitlemise eest võib isikule mõista ühe- kuni kümneaastase vangistuse või kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, kui tegu pandi toime grupi poolt (KarS § 184) (asjas esitatud artiklist nähtuvalt mõisteti hagejale Soomes narkokuriteo eest karistuseks 5-aastane vangistus (dtl 42)); purjuspäi autot juhtides inimese allaajamisega talle tervisekahjustuse tekitamise eest võib isikule sõltuvalt kvalifikatsioonist (KarS § 118 ja § 121) mõista kuni kaheteistaastase vangistuse. Seejuures iseloomustas hageja toime pandud liikluskuritegu selle eriti julm laad (vt maakohtu otsuse p 56, millega ringkonnakohus nõustub). Kolleegium on seisukohal, et nii narkokuritegude kui ka isikuvastaste kuritegude, sh joobes juhtimisega toime pandute, puhul on nende ajakirjanduses kajastamisel oluline üldpreventiivne eesmärk. Teave narkokuritegudega vahele jäämise ja selle eest mõistetud karistuste kohta võib heidutada teisi inimesi enda sidumisest narkokaubandusega. Seejuures ei ole oluline, kas vahele jäädi Eestis või välismaal. Teave selle kohta, millised võivad olla joobes juhtimise tagajärjed ja sellele järgnev karistus, mõjub hoiatavalt kõigile teistele, kel võib tekkida kiusatus alkoholijoobes autot juhtida. Seeläbi aitab vastav kajastus neid rikkumisi edaspidi ära hoida. Asjaolu, et hagejat on erinevates süütegudes süüdi mõistetud kolmel korral ning vaidlusalusalustes artiklites kajastatud narkokuriteo ja liikluskuriteo ajaline vahe oli ligi 10 aastat, viitab sellele, et kuritegelik käitumine ei olnud hageja puhul ühekordne, vaid iseloomustas teda laiemalt. Ka korduv kriminaalne käitumine õigustas siinsel juhul hageja 20
2-23-6477 kohta vaidlusaluste artiklite avaldamist, teavitamaks ja hoiatamaks üldsust tema eest. Euroopa Kohus on EIK praktikale tuginedes leidnud, et seoses andmete avaldamisega tuleb eraelu puutumatuse õiguse ning sõna- ja teabevabaduse õiguse kaalumisel arvesse võtta mh avaldatud teabe sisu, vormi ning teabe saamise asjaolusid ja teabe paikapidavust (vt EKo 08.12.2022, C-460/20, Google (Déréférencement d’un contenu prétendument inexact), p 60 ja seal viidatud EIK praktika). Siinsel juhul ei ole hageja väitnud, et artiklites avaldatud teave oleks saadud õigusvastaselt (kostjate väitel on see saadud peamiselt kohtuotsustest või kohtuistungil avaldatust (vt 1. juuni 2023. a vastus hagile, p 46)) või et see oleks faktiliselt ebaõige. Kostjad ei ole avaldanud hageja kohta eriliigilisi isikuandmeid IKÜM art 9 lg 1 tähenduses ega eraelulisi andmeid, mille avaldamine võiks tugevalt riivata hageja eraelu puutumatust.
25.2.Aeg, mis on möödunud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest. Vaidlusaluste artiklite avaldamisest on praeguseks möödunud u 14–27 aastat ja neis kajastatud kuritegude toimepanemisest u 18–27 aastat. Hageja väitel vabanes ta viimase kuriteo eest vanglast 2011. a mais (20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:46:06), mis tähendab, et karistuse kandmisest on möödunud u 14 aastat. Seega on nii kuritegude toimepanemisest, karistuse kandmisest kui ka artiklite algsest avaldamisest möödunud pikk aeg. Vaidlusalused artiklid on avaldatud vahetult või lühikese aja jooksul pärast kuritegude toimepanemist, seondudes nende tegudega, järgnenud kohtumenetlustega või karistuse kandmisega. Hiljem (pärast 2011. aastat) ei ole kostjad neil teemadel hageja kohta artikleid avaldanud (vähemalt ei ole sellised artiklid siinse menetluse esemeks).
25.3.Praegune huvi teabe vastu. Riigikohus on märkinud, et ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Seejuures ei tähenda IKS §-s 4 nimetatud avalik huvi seda, et see huvi peaks kuuluma mingisse eriliselt kaitstud huvide kataloogi. Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt RKHKo 23.03.2016, 3-3-1-85-15, p 23). Ringkonnakohus leiab, et siinsel juhul oli hageja kuritegude raskust ja korduvust arvestades vaidlusaluste artiklite ja neis hageja isikuandmete avaldamise vastu avalik huvi olemas. Kolleegiumi hinnangul omistas maakohus hageja narkokuritegu puudutavates artiklites sisalduva teabe vastu avaliku huvi olemasolu hindamisel põhjendamatult suurt kaalu sellele, et kuritegu pandi toime Soomes. Ehkki Eesti inimestel, kellele artiklid on suunatud, on suurem huvi Eestis kui välismaal toimuvate kuritegude vastu, oli siinsel juhul hageja tegu otseselt seotud Eestiga. Nimelt on hageja eestlane ning pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli narkootikumidega teel Eestisse. See, et ta jäi vahele ja mõisteti süüdi Soomes, ei muuda seda, et ka Eestis esines avalik huvi teada, et eestlane jäi naaberriigis kõnealuse rikkumisega vahele ning et narkootikumid olid mõeldud Eestisse toomiseks. Narkootikume tuuaksegi Eestisse üldjuhul välisriikidest, mistõttu seda kuritegu iseloomustabki oht jääda vahele mõnes muus riigis kui Eestis. Seejuures loetakse KarS § 7 lg 1 p 2 järgi ka Eestis karistatavaks mh kuritegu, mis on pandud toime väljaspool Eesti territooriumi, kui see on Eesti KarS-i järgi kuritegu, teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav ning teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et avalik huvi teatud sündmuste ja asjaolude kajastamise vastu võib ajas väheneda ja muutuda. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalustes artiklites kajastatud kuritegude eest määratud karistused ära kandnud ja need on karistusregistrist kustutatud. Sellest ei saa aga automaatselt järeldada avaliku huvi puudumist nende kuritegude kajastamise vastu. Arvestades nende toimepanemisest möödunud aega, on 21
2-23-6477 avalik huvi hageja toime pandud kuritegude ja nende eest mõistetud karistuste vastu tänaseks kindlasti vähenenud. Võttes aga arvesse kõnealuste kuritegude raskust, iseloomu (sh kahjustatud õigushüvesid) ja korduvust, ei nõustu kolleegium hagejaga selles, et avalik huvi nende kuritegude jätkuva kajastamise ja selle käigus hageja isikuandmete avaldamise vastu puudub tänaseks täielikult. Seejuures täidavad need artiklid ka tänase seisuga üldpreventiivset eesmärki.
25.4.Kas hageja on tuntud isik ning tema käitumine pärast sündmusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole avaliku elu tegelane. Samas tuleneb avalikkuse huvi hageja toime pandud kuritegude vastu sellest, et hagejat on erinevates tõsistes süütegudes süüdi mõistetud kolmel korral erinevatel aegadel, mis tähendab, et hagejat iseloomustas kuritegelik käitumine. Eelnevaga kaasnes avalikkuse suurendatud huvi hageja vastu just seoses tema kuritegeliku käitumisega. Muu hulgas võimaldasid vaidlusalused artiklid avalikkust hageja eest hoiatada.
25.5.Andmete jätkuva kättesaadavuse negatiivsed mõjud hagejale. Kolleegium jagab Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta 9. septembri 2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-18596, mille kohaselt kuritegude toimepanemise kohta andmete avaldamine omab eelduslikult sellele isikule negatiivset mõju eri eluvaldkondades, sh ettevõtluses. Samuti saab eeldada andmete avaldamise teatavat negatiivset mõju tema pereliikmetele, sh lastele (vt viidatud otsuse p 61). See negatiivne mõju, mille tekkimist saab eeldada, seondub peamiselt kuritegusid toime pannud isiku mainekahjuga. Ka hageja ise on välja toonud, et artiklid on talle kahjulikud seetõttu, et jätavad temast mulje kui kahtlase tausta ja teguviisiga isikust (vt nt hageja 14. juuli 2023. a seisukoht, p 2.3.2). EIK on aga leidnud, et kuritegusid toime pannud isik ei saa EIÕK art 8 alusel tugineda reputatsiooni rikkumisele, sest kuriteo toimepanemisel on reputatsiooni kadu ettenähtav tagajärg (EIKo 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa, p 88; EIKo 07.02.2012, 39954/08, Axel Springer AG vs Saksamaa, p 83). Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et vaidlusaluste artiklite negatiivne mõju temale oleks tavapärasest mainekahjust suurem, sh et artiklite jätkuv kättesaadavus oleks mõjutanud tema konkreetseid töö- ja ettevõtlusalaseid võimalusi või kahjustanud eriliselt tema lapsi. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et ta on ettevõtluses tegutsedes saanud projekte Eestis, kuid mitte välismaal, sh katkes tema äri Dubais (20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:09:10–01:09:40). Sellest ei saa siiski järeldada, et välisprojektide mittesaamine oleks seotud just hagejast avaldatud artiklitega, eriti kuna artiklid on eesti keeles ja kogu ulatuses leitavad eelkõige kostjate endi veebiarhiivides tehtava otsinguga, mida välismaalased ei pruugi kasutada. Kolleegium leiab, et hageja karistusandmete kustutamisest ei saa järeldada, et vaidlusaluste artiklite jätkuv kättesaadavus koos hageja isikuandmetega oleks õigusvastane. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul on õiguslik tähendus ka registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel. Seega on karistusregistrisse kantud karistusandmetel ja nende säilitamisel kindlad eesmärgid. Nende andmete säilitamise ajast ei saa teha vahetuid järeldusi IKÜM art 17 alusel esitatud nõude põhjendatuse kohta. Samuti ei oma IKÜM art 17 kohaldamisel otsest tähtsust see, kas ja millise aja möödumisel on hagejal võimalik taotleda oma isikuandmete anonümiseerimist kohtulahendites. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tema kuritegusid kajastavate artiklite jätkuv kättesaadavus koos hageja isikuandmetega tähendab hageja nn topeltkaristamist. Vaidlusaluste artiklite ajakirjanduses avaldamine ja pressiarhiivides kättesaadavana hoidmine ei täida hageja karistamise eesmärki, vaid sellel on eelkõige avalikkuse teavitamise ja üldpreventiivsed eesmärgid. 22
2-23-6477 Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kuna tema karistusandmed on kustutatud, tuleks teda käsitleda isikuna, kellel ei ole ühtegi karistust, ning talle ei tohi omistada kuritegeliku isiku omadusi (vt nt hageja 14. juuli 2023. a seisukoht, p 2.3.3). Vaatamata karistuste ärakandmisele ja karistusandmete kustutamisele jäävad hageja minevikus tehtud teod teda iseloomustama ka edaspidi. Karistusandmete kustutamine ei tähenda, et hageja ei oleks kõnealuseid kuritegusid toime pannud. Ka Riigikohus on märkinud, et eristada tuleb karistatust ja karistamise fakti: karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise või kustutamiseni. Seevastu karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega (RKÜKo 11.10.2001, 3-4-1-7-01, p 18). EIK hinnangul võib ka kustutatud ja ära kantud karistustele tuginedes hinnata inimese moraalset väärikust (ing k moral character) (EIKo 27.06.2017, 50446/09, Jankauskas vs Leedu nr 2). Ringkonnakohus siiski nõustub hagejaga selles, et arvestades artiklites kajastatud kuritegude toimepanemisest möödunud aega, karistuste ärakandmist ja sellele järgnenud õiguskuulekat käitumist juba u 14 aasta jooksul, on hagejal oluline ja kaitsmist vääriv huvi oma eluga edasi minna. Hageja minevikus toime pandud tegusid kajastavate artiklite laialdane kättesaadavus võib aga oma stigmatiseeriva mõju tõttu seda oluliselt takistada, halvendades hageja võimalusi mh tööelus, ettevõtluses ja sotsiaalses suhtluses.
25.6.Digitaalsetes arhiivides oleva teabe juurdepääsetavus. Hageja väitel on artiklid kättesaadavad interneti otsingumootorite (nt Google, Microsoft Bing, Yahoo!) kaudu, kui esitada päring, kasutades hageja nime (hagiavalduse p 1.2). Seda, et otsingusõnadega „otsingusõna 1“, „otsingusõna 2“ ja „otsingusõna 3“ tulevad artiklid erinevates otsingumootorites välja, kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (dtl-d 157–160, 281–282, 361– 374, 400–423). Täiendavalt on artiklid kättesaadavad kostjate uudisteportaalides, sisestades otsingumootorisse hageja nime (hagiavalduse p 1.2; dtl-d 161–166, 283–284). Arvestades interneti rolli tänapäeva ühiskonnas, on viidatud teave seega laialdaselt kättesaadav.
25.7.Hageja taotletud meetme mõju sõna- ja ajakirjandusvabadusele. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, on pressiarhiivide säilitamisel demokraatlikus ühiskonnas oluline roll (vt praeguse otsuse p-d 21–21.3). Oma funktsioonide täitmiseks ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad need arhiivid olema ka terviklikud ja täpsed. EIK on leidnud, et kohtuvõimu ülesanne ei ole tegeleda ajaloo ümberkirjutamisega (EIKo 16.07.2013, 33846/07, Wegrzynowski, Smolczewski vs Poola, p 65). Ehkki endistel kurjategijatel on oluline huvi, et neid ei saaks enam vastandada süüdimõistvate otsustega, siis on avalikkusel huvi uurida ka minevikus toimunud juhtumite kohta (EIKo 28.09.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs. Saksamaa p-d 101–102). Seejuures on EIK märkinud, et meediaorganisatsioonidele esitatud andmesubjekti taotlused enda andmete kustutamiseks võivad omada halvavat mõju (ingl k chilling effect) sõnavabaduse teostamisele, kuna meediaväljaanded võivad hakata hoiduma pressiarhiivide digitaalsest säilitamisest ja jätma uudistest välja andmeid tuvastatavate isikute kohta (vt samas, p-d 103 ja 104). Lisaks pole välistatud, et pressiarhiivis sisalduva teabe, sh isikuandmete vastu võib tulevikus uuesti tekkida avalik huvi, nt kui hagejast peaks tulevikus saama avaliku elu tegelane või ta peaks panema toime uusi kuritegusid. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et igasugune andmete muutmise või kustutamise nõudmine veebipõhisest pressiarhiivist kahjustab sõna- ja ajakirjandusvabadust ning peab olema mingi ülekaaluka eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne meede. Algselt õiguspäraselt avaldatud artikli veebiarhiivis tagantjärele muutmist ei õigusta üksnes see, et artikkel ise jääb (muudetud kujul) alles.
25.8.Taotletud meetme proportsionaalsus. Hageja selgituste kohaselt oli tema eesmärk hagi esitamisel, et vaidlusalused artiklid ei oleks internetis enam üldse üleval või kättesaadavad, sh 23
2-23-6477 ka kostjate veebilehtedel olevate otsingumootorite kaudu (vt hageja 14. juuli 2023. a seisukoht, p 2.2.1). Seega ei ole õige kostjate väide, et hageja eesmärk on üksnes see, et artiklid ei oleks leitavad kolmandate isikute otsingumootorite kaudu. Samas nähtub hageja esile toodust, et just asjaolu, et artiklid tulevad välja tema kohta otsingu tegemisel Google, Bing, Yahoo! jm otsingumootorites, oluliselt võimendab hagejale artiklite jätkuva kättesaadavusega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Kui vaidlusalused artiklid oleksid leitavad üksnes kostjate endi veebilehel tehtava otsinguga, oleks inimeste hulk, kes nendeni reaalselt jõuavad, eelduslikult oluliselt väiksem, sh ei pruugiks neid leida välismaal elavad isikud, kes eesti keelt ei kõnele ja kes pole konkreetsetest Eesti meediaväljaannetest teadlikud. Võimaliku alternatiivse lahendusena poolte konkureerivate põhiõiguste tasakaalustamiseks tulevad siinsel juhul lisaks vaidlusaluste artiklite kustutamisele või anonümiseerimisele kõne alla nõude esitamine otsingumootorite haldajate vastu, et välistada vaidlusaluste artiklite kuvamine otsingutulemustes, ja artiklite deindekseerimine kostjate poolt, mis saavutaks sisuliselt sama tulemuse. Neist esimese osas nõustub kolleegium hagejaga, et võimalik nõue otsingumootorite haldajate kui iseseisvate andmetöötlejate vastu ei välista hageja nõudeid kostjate kui tema isikuandmete esmaste töötlejate vastu. Seejuures võimaldab nõude esitamine kostjate vastu hagejal oma eesmärgi saavutada tõhusamalt, kuna kolmandast isikust otsingumootorite haldajaid, kelle vastu hageja peaks nõuetega pöörduma, on mitmeid. Deindekseerimine tähendab poolte seletuste kohaselt konkreetse sisu või linkide eemaldamist otsingumootori indeksist, mis hoiab ära nende ilmumise otsingutulemustes. Sel juhul seadistaksid kostjad ise oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks veebiaadresse, millel paiknevad hagejaga seotud artiklid, mistõttu kolmandad isikud ei leiaks vaidlusaluseid artikleid Google’i, Bingi jms otsingumootorite kaudu üles. Kostjate veebiväljaannete arhiivi jääksid artiklid aga alles, st soovi korral oleks neid võimalik leida, kasutades kostjate veebiväljaannete artiklite otsingu tööriista. Kostjad kinnitasid apellatsioonimenetluses, et neil on tehniliselt võimalik hageja esile toodud artiklid seadistada selliselt, et konkreetsed artiklid ei oleks otsingumootorite abil leitavad, st artiklid deindekseerida.
25.9.Ringkonnakohtu järeldused. Kokkuvõttes on ringkonnakohus ülal toodud analüüsi põhjal seisukohal, et arvestades hageja toime pandud kuritegude olemust, raskust ja korduvust, üldpreventiivseid eesmärke ning ajakirjandusväljaannete veebipõhiste pressiarhiivide tähtsust demokraatlikus ühiskonnas, on vaidlusaluste artiklite ja neis sisalduvate hageja isikuandmete jätkuvaks kättesaadavaks tegemiseks kostjate veebiarhiivides endiselt avalik huvi. Artiklites kajastatud sündmustest ja artiklite algsest avaldamisest möödunud aja tõttu on see avalik huvi aga väiksem, kui see oli artiklite algse avaldamise ajal. Arvestades asjaolu, et hageja on talle kuritegude eest mõistetud karistused ära kandnud ja pole pärast 2011. aastal vanglast vabanemist uusi kuritegusid toime pannud, väärib kaitset ka hageja huvi oma eluga edasi minna ja mitte olla igapäevaelus pidevalt vastandatud minevikus toime pandud kuritegudega. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei õigusta hageja eelviidatud huvi siinsel juhul siiski õiguspäraselt avaldatud artiklite tagantjärgi muutmist kostjate pressiarhiivides ja sellega kaasnevaid kahjulikke mõjusid nende arhiivide terviklikkusele ja usaldusväärsusele ning taoliste taotluste rahuldamisega potentsiaalselt kaasnevat halvavat mõju ajakirjandusvabaduse teostamisele. Olukorras, kus hageja isikuandmete jätkuv kättesaadavaks tegemine kostjate pressiarhiivides mõjutab hagejat negatiivselt peamiselt selle kaudu, et need andmed on lihtsasti leitavad ja seega laialdaselt kättesaadavad erinevate kolmandate isikute hallatavate interneti otsingumootorite kaudu, on siinsel juhul proportsionaalne meede hageja eraelu kaitseks see, kui kohustada kostjaid vaidlusaluseid artikleid deindekseerima, s.o seadistama oma veebilehed selliselt, et automatiseeritud otsingumootorid ei indekseeriks neid veebiaadresse, millel hagejaga seotud artiklid 24
2-23-6477 paiknevad. See lahendus oluliselt leevendaks hagejale tema isikuandmete jätkuva kättesaadavusega vaidlusalustes artiklites kaasnevaid negatiivseid tagajärgi ja tema eraellu sekkumise ulatust, kuid samas säilitaks kostjate pressiarhiivi terviklikkuse ega kahjustaks kostjate sõnavabadust ega ülemäära ka avalikkuse teabevabadust. Deindekseerimisega kaasnev vaidlusaluste artiklite kättesaadavuse oluline vähenemine tagab, et hageja isikuandmete töötlemise jätkamine vaidlusalustes artiklites kostjate pressiarhiivides ei kahjusta ülemäära hageja õigusi, mistõttu see vastab jätkuvalt IKS §-s 4 sätestatud nn ajakirjanduserandile ning on IKÜM art 5 lg 1 ja art 6 lg 1 mõttes seaduslik.
26.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõuete osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hageja apellatsioonimenetluses lisatud teise alternatiivse nõude kohustada kostjaid vaidlusalused artiklid deindekseerima.
27.Maakohus jättis hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise ja viivise nõuded rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud kahju tekkimist tõendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, kuid täiendab kohtuotsuse põhjendusi ja vastab hageja apellatsioonkaebuse väidetele.
27.1.Hageja väitel kandis ta kohtueelseid õigusabikulusid 2012,48 eurot seoses nõudeavalduse esitamisega kostjatele ja ERR-le. Kuivõrd õigusabikulud on seotud kolme nõudeavaldusega, jagas hageja nimetatud kulu kolmeks, nõudes kostjalt I nende hüvitamist 670,83 euro ulatuses ja kostjalt II 670,83 euro ulatuses (vt hagiavalduse p 1.13).
27.2.Õigusabikulude tõendamiseks esitas hageja Advokaadibüroo DEM OÜ poolt esitatud
28.veebruari 2023. a arve nr 621 koos selle juurde kuuluva spetsifikatsiooniga (dtl-d 323– 324) ja arve tasumist kinnitava maksekorralduse (dtl 326). Maakohus tuvastas, et õigusteenuse arve on esitatud /ettevõttele/, mitte hagejale, ning kumbki pool selle asjaolu tuvastamist apellatsioonimenetluses ei vaidlustanud.
27.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kolmanda isiku (siinsel juhul /ettevõte/) kantud kulu ei saa üldjuhul lugeda hagejale tekkinud kahjuks. See võib olla võimalik juhul, kui hagejal on tekkinud kohustus see kulu kolmandale isikule hüvitada, kuna sel juhul oleks hageja vara (TsÜS § 66 tähenduses) selle kohustuse võrra vähenenud (VÕS § 127 lg 1).
27.4.Hageja väitel täitis /ettevõte/ õigusabikulude kandmisel hageja kohustuse, mistõttu tal on õigus nõuda nende kulude hüvitamist hagejalt VÕS § 78 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. 27.4.1.Siinsel juhul ei võimalda asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid järeldada, et /ettevõte/ oleks täitnud õigusabiteenuse arvet tasudes hageja kohustuse. Arve on adresseeritud /ettevõttele/, mitte hagejale. Juhul, kui /ettevõte/ sõlmis Advokaadibüroo DEM OÜ-ga lepingu hageja huvides, võis tegemist olla lepinguga kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 mõttes. Sel juhul oleks lepingu pooleks ja selle alusel kohustatud isikuks /ettevõte/, mitte hageja. Oma väidet, et leping oli sõlmitud hageja ja advokaadibüroo vahel (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:21:50), ei ole hageja tõendanud. 27.4.2.Isegi kui õigusabiteenuse osutamise leping oleks olnud sõlmitud hageja ja advokaadibüroo vahel ning teenuse eest tasumine oleks olnud hageja kohustus, mille 25
2-23-6477 /ettevõte/ tema eest täitis, ei ole hageja tõendanud, et tal on kohustus kulud /ettevõttele/ hüvitada. Ringkonnakohus palus hagejal 20. märtsi 2025. a kohtuistungil täpsustada, kust tuleneb tema kohustus /ettevõttele/ õigusabikulud hüvitada. Hageja selgitas, et see kohustus tuleb nende omavahelisest kokkuleppest (vt kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:29:15 ja 01:29:22). Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole hageja aga menetluses tõendanud. Kostjad hageja väiteid omaks ei võtnud, vaid leidsid, et tagasimaksmise kohustust peab tõendama, seda ei saa eeldada (vt samas, ajamärk 01:32:42). Samuti ei ole hageja toonud kohtu ette ega põhistanud asjaolusid, millest nähtuvalt /ettevõttel/ võiks olla hageja vastu mõnest muust õigussuhtest tulenev nõue kõnealuste kulude hüvitamiseks.
27.5.Kuna tõendatud ei ole hagejale õigusabikulude näol kahju tekkimine, ei pidanud maakohus hindama, kas arvel nr 621 ja selle spetsifikatsioonil kajastatud toimingud olid siinse vaidluse puhul vajalikud ja põhjendatud, sh seotud kostjatele kohtuväliselt esitatud nõudeavaldustega. Isegi kui maakohus rikkus hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel eelmenetluse ülesandeid ja tegi üllatusliku lahendi, nagu leiab apellatsioonkaebuses hageja, oli hagejal võimalik esitada kõik asjaolud ja tõendid kahju tekkimise kohta koos apellatsioonkaebusega, mida hageja ei teinud. Menetluskulude jaotus
28.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb see TsMS § 173 lg 1 järgi üle vaadata ka menetluskulude jaotuse osas, arvestades seejuures poolte osalist loobumist apellatsioonkaebustest osas, millega maakohus jättis nende enda menetluskulud vastaspoole kanda (st pooled endiselt vaidlustavad maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis vastaspoole menetluskulud osaliselt nende kanda). Maakohtu menetluskulude jaotust tuleb muuta ka seetõttu, et maakohus jättis menetluskulude jaotamisel põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et suur osa vaidlusest oli lahenenud enne vaidlustatud otsuse tegemist kinnitatud kompromissiga. Samuti ei arvestanud maakohus hagi rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel sellega, et hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude puhul ei rahuldanud kohus hageja esmast nõuet vaidlusaluste artiklite kustutamiseks, vaid rahuldas osaliselt hageja alternatiivse ning ulatuselt kitsama nõude artiklite anonümiseerimiseks. Lisaks maakohtu menetluses kantud kulude jaotuse lahendamisele tuleb kolleegiumil TsMS § 173 lg 1 kohaselt jaotada ka apellatsioonimenetluse kulud.
29.Ehkki pooled lahendasid siinses asjas vaidluse osaliselt kompromissiga, ei sisaldanud kompromiss kokkulepet menetluskulude jaotuse kohta. Poolte kohtule esitatud 30. oktoobri 2023. a kompromissilepingus sisaldub taotluste p 8 järgmises sõnastuses: „Sõltumata kompromissi sõlmimisest paluvad pooled kohtul kogu tsiviilasja nr 2-23-6477 menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse kindlaks määrata menetlust lõpetavas kohtulahendis“. Maakohus kinnitas kompromissi 31. oktoobril 2023, märkides määruse p-s 1.8, et „Pooled on kokku leppinud, et kogu tsiviilasja nr 2-23-6477 menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suurus määratakse kindlaks menetlust lõpetavas kohtulahendis“ (vt ka sama määruse põhjenduste p 10). Pooled selgitasid ringkonnakohtu istungil, et nad ei jõudnud menetluskulude jaotuse osas omavahel kokkuleppele (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgi 01:38:57 ja 01:39:02). Seega tuleb menetluskulud osas, milles vaidlus lõppes kompromissiga, jätta TsMS § 168 lg 3 järgi poolte endi kanda.
30.Pooled olid ühel meelel selle osas, et hagi rahuldamise ulatuse hindamisel tuleks lähtuda kuriteoepisoodide arvust, mida hageja vaidlustatud artiklid puudutasid, mitte vaidlustatud artiklite arvust. Samuti olid pooled ühel meelel selles, et kokku puudutasid hagi aluseks olnud artiklid kolme episoodi (narkokuritegu, liikluskuritegu ja Rootsis toimunud sündmused), 26
2-23-6477 millest kompromiss puudutas Rootsis toimunud sündmuseid kajastavaid artikleid ja pooles ulatuses narkokuritegu kajastavaid artikleid (vt 20. märtsi 2025. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 01:41:24–01:44:59). Arvestades, et kostja I avaldatud artiklid puudutasid nii narkokuritegu, liikluskuritegu kui ka Rootsis toimunud sündmusi ning kostja II avaldatud artiklid puudutasid narkokuritegu ja Rootsis toimunud sündmusi, lahenes kompromissiga umbes pool kostja I vastu esitatud hagist ja 75% kostja II vastu esitatud hagist osas, mis puudutas isikuandmete töötlemise lõpetamise nõuet.
31.Ülejäänud osas rahuldatakse hagi isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude osas ringkonnakohtu otsusega hageja teises alternatiivses nõudes kohustada kostjaid vaidlusalused artiklid deindekseerima. Võttes arvesse, et hageja esmane nõue oli suunatud artiklite kustutamisele, alternatiivselt artiklites tema isikuandmete anonümiseerimisele, on artiklite deindekseerimine – millega ei kaasne artiklite muutmist, vaid üksnes nende avalikkusele kättesaadavuse piiramine –, käsitatav hageja nõude osalise rahuldamisena. Arvestades ulatust, milles hageja oma eesmärgi saavutab, saab nõude rahuldamise ulatuseks kummagi kostja vastu pidada ligikaudu 50%. Arvestades hageja rahalise nõude võrdlemisi väikest suurust ja osatähtsust siinses asjas, sh selle nõude üle vaidlemise mahtu poolte menetlusdokumentides, ei mõjuta selle nõude rahuldamata jätmine ringkonnakohtu järeldust, et hagi rahuldatakse kummagi kostja vastu u 50% ulatuses. Eelnevat arvestades on ka osas, milles menetlus pärast
31.oktoobril 2023 kompromissi kinnitamist jätkus, põhjendatud jätta poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.
32.Kolleegium märgib, et siinsel juhul on maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude poolte endi kanda jätmine õigustatud ka seetõttu, et mõlemad pooled seda oma ringkonnakohtus esitatud menetlusdokumentides taotlesid (vt hageja 31. märtsi 2025. a seisukoht ja 15. aprilli 2025. a täpsustus, kostjate 17. aprilli 2025. a seisukoht). Olukorras, kus pooled on menetluskulude endi kanda jätmise osas sisuliselt kokku leppinud, oleks vaatamata sellele, et nad ei sõlminud sellekohast kompromissi ega esitanud seda kohtule kinnitamiseks, TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik jätta kummagi poole menetluskulud osaliselt või täielikult teise poole kanda.
33.Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja kindlaks määrata poolte menetluskulude rahalist suurust.
34.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
27
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.