Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamise viis
Harju Maakohus Anna Liiv Lii Zerel 12. jaanuar 2024, Tallinna kohtumaja 2-23-6477 P. U. (U.) hagi Delfi Meedia AS-i, AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu isikuandmete töötlemise lõpetamise ja isikuandmete kustutamise nõudes Nõudes kostja I vastu 4313,18 eurot Nõudes kostja II vastu 4313,18 eurot Hageja: P. U. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis Kostja I: Delfi Meedia AS (registrikood 10586863), Kostja II: AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Kohtuistungil 04.10.2023, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada P. U. (U.) hagi Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu osaliselt.
2.Jätta rahuldamata P. U. hagi Delfi Meedia AS-i vastu kustutada järgmised artiklid:
2.1.21.03.1998 artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“;
2.2.27.04.1998 artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“;
2.3.28.05.1998 artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“;
2.4.25.06.1998 artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“;
27.06.1998 artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“;
2.6.01.07.1998 artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“;
2.7.02.07.1998 artikkel „Eesti suurim narkoafäär“;
2.8.28.09.2000 artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“;
2.9.07.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;
2.10.07.05.2009 artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“;
2.11.08.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;
2.12.11.05.2009 artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi minna ei taha“;
2-23-6477
2.13.19.05.2009 artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“;
2.14.01.01.2010 artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ ja
2.15.17.05.2011 artikkel „Tuntud kriminaal P. U. taotleb vanglast vabastamist“.
3.Rahuldada P. U. hagi Delfi Meedia AS-i vastu ja kohustada Delfi Meedia AS-i muutma P. U. isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P. U. pilt järgmistes artiklites:
3.1.21.03.1998 artiklis „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“;
3.2.27.04.1998 artiklis „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“;
3.3.28.05.1998 artiklis „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“;
3.4.25.06.1998 artiklis „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“;
3.5.27.06.1998 artiklis „Värsked tõendid narkoprotsessil“;
3.6.01.07.1998 artiklis „Narkokullerid aastateks vangi“;
3.7.02.07.1998 artiklis „Eesti suurim narkoafäär“ ja
3.8.28.09.2000 artiklis „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“.
4.Jätta rahuldamata P. U. hagi Delfi Meedia AS-i kohustamiseks muutma P. U. isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P. U. pilt järgmistes artiklites:
4.1.07.05.2009 artiklis „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;
4.2.07.05.2009 artiklis „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“;
4.3.08.05.2009 artiklis „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“;
4.4.11.05.2009 artiklis „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi minna ei taha“;
4.5.19.05.2009 artiklis „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“;
4.6.01.01.2010 artiklis „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ ja
4.7.17.05.2011 artiklis „Tuntud kriminaal P. U. taotleb vanglast vabastamist“.
5.Jätta rahuldamata P. U. hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu kustutada järgmised artiklid:
5.1.23.03.1998 artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“;
5.2.29.03.1998 artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“;
5.3.29.05.1998 artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ ja
5.4.01.07.1998 artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“ (dtl 346-347).
6.Rahuldada P. U. hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu ja kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus muutma P. U. isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P. U. pilt järgmistes artiklites:
6.1.23.03.1998 artiklis „Tabatud narkokullerid on seotud“;
6.2.29.03.1998 artiklis „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“;
6.3.29.05.1998 artiklis „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ ja
6.4.01.07.1998 artiklis „Narkokullerid lähevad vangi“ (dtl 346-347).
2 (12)
2-23-6477
7.Jätta rahuldamata P. U. hagi Delfi Meedia AS-i vastu kahjuhüvitise 670,83 eurot ja viiviste väljamõistmiseks.
8.Jätta rahuldamata P. U. hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu kahjuhüvitise 670,83 eurot ja viiviste väljamõistmiseks.
9.Jätta menetluskulud seoses Delfi Meedia AS-i vastu esitatud hagi menetlemisega 49% ulatuses Delfi Meedia AS-i ja 51% ulatuses P. U. kanda.
10.Jätta menetluskulud seoses AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu esitatud hagi menetlemisega 98% ulatuses AS-i Õhtuleht Kirjastus ja 2% ulatuses P. U. kanda.
11.Teha hagejale P. U.le ettekirjutus hagilt tasumata jäetud riigilõivu maksmiseks ja mõista P. U.lt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 280 eurot.
12.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 11 nimetatud riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a EE567700771003819792. Maksekorralduses tuleb selgituseks märkida „riigilõiv 2-23-6477.“ Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P. U. esitas 02.05.2023 Harju Maakohtule hagi Delfi Meedia AS-i ja AS-i Õhtuleht Kirjastus vastu.
2.Hageja palub kohustada kostjaid lõpetama hageja isikuandmete õigustamatu töötlemine, võttes selleks tarvitusele esimese alternatiivina hageja isikuandmeid sisaldavate artiklite kustutamise. Teise alternatiivina palub hageja kohustada kostjaid muutma P. U. isikuandmed anonüümseks, sh eemaldama P. U. pilt.
3.Ühtlasi nõuab hageja kohtueelsete õigusabikulude (kahjuhüvitise) väljamõistmist kummaltki kostjalt summas 670,83 eurot ja viivist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
4.Hagiavalduse kohaselt avaldasid kostja I perioodil 21.03.1998 kuni 04.07.2015 kokku 39 artiklit ja kostja II perioodil 23.03.1998 kuni 10.07.2002 kokku 8 artiklit, mis sisaldavad hageja isikuandmeid. Artiklid käsitlevad nii hageja poolt toime pandud kuritegusid, milliste eest hageja on karistused ära kandnud kui ka andmeid hagejale esitatud süüdistuste ja kohtuprotsesside kohta seoses kuriteoga, milles hageja mõisteti õigeks.
5.Pooled sõlmisid 30.10.2023 kompromissi, mille kohaselt saavutasid kokkuleppe osade artiklite kustutamises või artiklites hageja isikuandmete anonüümseks muutmiseks, sh piltide eemaldamiseks. Vastavas osas kinnitas kohus kompromissi ja lõpetas menetluse. 3 (12)
2-23-6477
6.Menetlus jätkub järgmiste Delfi Meedia AS-i poolt avaldatud artiklite osas:
21.03.1998 artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“ (dtl 26-29);
27.04.1998 artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“ (dtl 30-32);
28.05.1998 artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“ (dtl 33-35);
25.06.1998 artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“ (dtl 36-38);
27.06.1998 artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“ (dtl 39-41);
01.07.1998 artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“ (dtl 42-44);
02.07.1998 artikkel „Eesti suurim narkoafäär“ (dtl 45-47);
28.09.2000 artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“ (dtl 68-70);
07.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (dtl 108-111);
6.10.07.05.2009 artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“(dtl 112-114);
6.11.08.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (dtl 115-118);
6.12.11.05.2009 artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi minna ei taha“ (dtl 338-340);
6.13.19.05.2009 artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“ (dtl 128-131);
6.14.01.01.2010 artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ (dtl 132-137);
6.15.17.05.2011 artikkel „Tuntud kriminaal P. U. taotleb vanglast vabastamist“ (dtl 138-140).
7.Menetlus jätkub järgmiste AS-i Õhtuleht Kirjastus poolt avaldatud artiklite osas:
23.03.1998 artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“ (dtl 194);
29.03.1998 artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“ (dtl 195);
29.05.1998 artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ (dtl 345);
01.07.1998 artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“ (dtl 346-347).
8.Kõnealused artiklid käsitlevad kahte erinevat hageja poolt toime pandud kuritegu. Kohtuotsuse punktides 6.1 kuni 6.8 ja 7.1 kuni 7.4 nimetatud artiklid kajastavad narkokuritegu, milline oli toime pandud aastal 1998, millise eest Soome kohus karistas hagejat vangistusega ja millise karistuse on hageja ära kandnud. Kohtuotsuse punktides 6.9 kuni 6.15 nimetatud artiklid kajastavad hageja poolt aastal 2007 alkoholijoobes autoroolis olles noorele naisele otsasõitu, tema lohistamist auto järel ja seeläbi naisele väga raske tervisekahjustuse tekitamist ning sündmuskohalt lahkumist. Ka teise kuriteo eest on hageja süüdi mõistetud ja karistuse ära kandnud ning karistus on karistusregistrist kustunud.
9.Hageja selgitab, et viidatud artiklid on leitavad nii erinevate kolmandatest isikutest otsingumootorite (Google jt) kaudu kui ka kostjate endi veebilehtedel olevate otsingumootorite kaudu.
10.Hageja on seisukohal, et artiklite jätkuv avaldamine piirab ebamõistlikult hageja võimalusi nii tööturul kui ka eraettevõtluses, sest jätab temast põhjendamatult mulje kui kahtlase tausta ja teguviisidega isikust. Täiendavalt mõjutab see hageja alaealisi lapsi, kuivõrd artikli sisu mõjutab kolmandate isikute suhtumist nii hagejasse kui ka seeläbi tema alaealistesse lastesse, mistõttu kannatavad hageja alaealised lapsed ka koolikiusamise all.
11.Hageja on seisukohal, et vaidlusalustes artiklites nimetatud hageja karistusandmed on aegunud ning vastavate andmete jätkuv kajastamine ei ole enam ajakohane. Hageja on toimepandud kuritegude eest kandnud karistust ettenähtud ulatuses. Kuna kuriteod ja karistused 4 (12)
2-23-6477 on aegunud, puudub vastavate kuritegude ning nendega seonduvate asjaolude jätkuvaks kajastamiseks ajakohane alus, mis peaks rakenduma analoogiliselt ka meediale.
12.Hageja möönab, et artiklite 1-39 ja 40-47 avaldamise hetkel võisid hageja karistusandmed ja kuriteo kohtuprotsessiga seotud asjaolud olla päevakajalised, ent käesoleval ajal ei ole vastavad andmed enam aktuaalsed, kuna artiklite avaldamisest on möödunud 12 kuni 14 aastat ning kuritegude toimepanemisest 16 kuni 30 aastat. Hageja karistusandmete töötlemine (andmete jätkuva kajastamise puhul meedias) pärast karistuse kandmist ja karistusandmete kustutamist registrist on seega vastuolus põhimõttega, mille kohaselt kannab isik karistust vaid talle karistusega määratud aja jooksul ning andmeid kajastatakse kuni nende aegumiseni.
13.Hageja on samuti seisukohal, et hageja karistusandmete jätkuvaks kajastamiseks puudub ajakirjanduslik eesmärk ning avalik huvi. Esitatud andmed ei oma tänaseks muud väärtust kui eesmärki endistviisi hagejat avalikult karistada varasemas eluetapis tehtud vigade eest, mille eest on hageja juba kandnud karistust. Sisuliselt omab sellisel viisil aegunud andmete säilitamine nn topelt-karistamise iseloomu, mis riivab hageja õiglustunnet ning õigusrahu põhimõtet.
14.Kolmandaks piirab hageja karistusandmete kajastamine oluliselt tema põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Hageja jaoks on põhjendamatult ja ebamõistlikult piiratud hageja võimalused nii tööturul kui ka eraettevõtluses, mis toob kaasa vaba enesetoestuse ja ettevõtlusvabaduse õiguse riive. Hageja selgitab, et ta ei ole avaliku elu tegelane ning tema isikuandmete töötlemine peaks olema oluliselt suuremas määras kaalutletud ning vajaduspõhine, mistõttu hageja eraelu puutumatus peaks olema kõrgema väärtusega kui avalik huvi.
15.Seoses kostjate põhiõiguste rikkumisega artiklite jätkuva kajastamisel on hagejale tekkinud õigusabikulud. Hageja õigusabikulud on hageja otsene varaline kahju. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 2012,48 eurot seoses nõudeavalduse esitamisega kostjatele ja ERR-ile. Kuivõrd õigusabikulud on seotud kolme nõudeavaldusega, jagab hageja nimetatud kulu kolmeks, ehk kostja I vastutab 670,83 euro ulatuses ja kostja II vastutab 670,83 euro ulatuses, samuti nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest.
16.Kostjad vaidlevad hagile vastu.
17.Kostjad ei vaidle vastu faktile, et nad on artiklid avaldanud ja et artiklid on selliste pealkirjadega, nagu on hagiavalduses toodud. Artiklid on oma iseloomult sellised, et nende abil saab tuvastada hageja isiku ja seejärel siduda hageja isiku mõne tema poolt varem toime pandud kuriteoga.
18.Kostjad vaidlevad vastu artiklite kustutamise nõudele, kuivõrd IKÜM artikli 17 alusel saab nõuda üksnes isikuandmete kustutamist. Hageja eesmärgi isikuandmete töötlemise lõpetamiseks täidab isikuandmete eemaldamine artiklitest.
19.Kostjad vaidlevad vastu ka artiklites sisalduvate isikuandmete anonüümseks muutmise nõudele. Õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus. IKÜM art 17 lõiget 1 ei kohaldata, kui isikuandmete töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks.
20.Kostjad on seisukohal, et artiklite kustutamine või anonüümimine meediaarhiivis ei ole proportsionaalne, sest hageja tegelik eesmärk on artiklite eemaldamine otsingumootoritest. Kostjate õiguste piiramine otsingumootori haldaja tegevuse tõttu ei ole õigustatud.
21.Artiklite anonüümimise proportsionaalsuse hindamise puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et artiklite anonüümimine võib teatud juhtudel olla sisuliselt võrdsustatud nende kustutamisega. Artiklite ajakirjanduslik väärtus seisnebki suuresti selles, et kirjutatakse mingist sündmusest, mis omakorda seotakse päevasündmusega seotud isikuga. Kui seos isikuga ära võtta, puudub artiklil sisuline uudisväärtus (nii päevakajaline kui ka ajalooline). 5 (12)
2-23-6477
22.Hageja ei ole tõendanud, mis moel on artiklid tema töö- ja ettevõtlusalaseid võimalusi negatiivselt mõjutanud. Hageja ei ole teinud viidet mitte ühelegi tõendile. Kuigi asjaolu, et hageja lapsed võivad kannatada koolikiusamise all on kurb ja kahetsusväärne, siis pole hageja seda väidet tõendanud. Veel enam, hageja pole seda väidet suutnud teha usutavaks isegi TsMS § 235 tähenduses ehk oma väidet vähemalt põhistades. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas artiklite tagantjärele kustutamine või anonüümimine hoiaks koolikiusamise ära juhul, kui kiusamine juba aset leiab.
23.Artiklite kustutamisel või anonüümimisel tuleb silmas pidada kõiki juhtumi asjaolusid. Sealhulgas tuleb arvestada kõnealuse süüteo raskust ja laadi. Hageja on pannud toime tegusid, mis ründavad üldisemaid õigushüvesid. Nii asuvad narkokuriteod rahvatervisevastaste süütegude peatükis. Avalik huvi on olemas ja esineb vajadust hoida isikuandmed avalikkusele kättesaadavana isikuvastaste kuritegude puhul. Peale naisele autoga otsa sõitmist lohistas hageja naist 22,5 meetrit autoga kaasas, keerates rooli vasakule ja paremale, et auto külge jäänud naisest vabaneda. Lõpuks jättis hageja naise teele lebama ning põgenes. Selline teguviis näitab, et hageja pani kuriteo toime julmal ja küünilisel viisil, näitas üles hoolimatust tagajärgede suhtes ega kahetsenud oma tegu.
24.Seega ei tulene hageja käitumisest selliseid kaalutlusi, mis õigustaksid artiklite kustutamist ja kaaluksid üles kostjate ja üldsuse õiguse sõna- ja teabevabadusele.
25.Kostjate avaldatud info hageja kohta on faktiliselt õige. Kostjate hinnangul ei saa hageja õigus eraelu puutumatusele kaaluda üles õigust sõna- ja teabevabadusele osas, kus see õigus väljendub uudistes sisalduva faktiliselt õige informatsiooni arhiveerimises. Nagu eespool näidatud, saab hageja taotletava eesmärgi saavutada ka kostjaid ja üldist teabevabadust vähem koormaval viisil – ehk nõuda otsingumootori haldajalt artiklite kustutamist otsingutulemustest.
26.Kuivõrd kostjad on seisukohal, et hageja nn põhinõue ei ole põhjendatud, paluvad kostjad jätta rahuldamata ka hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus lahendab esmalt hageja esimese nõude artiklite kustutamiseks (I), seejärel hageja isikuandmete anonüümseks muutmiseks (II) ja siis varalise kahju hüvitamise nõude (III). Viimaks muudab kohus hagihinda ja kohustab hagejat tasuma puuduoleva riigilõivu (IV) ning jaotab menetluskulud (V).
28.Kohus leiab, et hagiavaldus osaliselt põhjendatud alternatiivse nõude osas ja tuleb rahuldada osades artiklites hageja andmete anonüümseks muutmise nõude osas. Kohus põhjendab hagi osalist rahuldamist alljärgnevalt.
29.Hageja on esitanud nõude kostjate vastu tema isikuandmete töötlemise lõpetamise ja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
30.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks.
30.1.Kostja I on avaldanud järgmised artiklid: 30.1.1.21.03.1998 artikkel „Kokaiinikulleri reetsid võistlejad“ (dtl 26-29); 30.1.2.27.04.1998 artikkel „Politsei ootab lisainfot narkokullerite kohta“ (dtl 30-32); 30.1.3.28.05.1998 artikkel „Kokaiinivedajad astuvad kohtu ette“ (dtl 33-35); 30.1.4.25.06.1998 artikkel „Eesti narkokullerid ei võta kokaiinivedu omaks“ (dtl 36-38); 30.1.5.27.06.1998 artikkel „Värsked tõendid narkoprotsessil“ (dtl 39-41); 30.1.6.01.07.1998 artikkel „Narkokullerid aastateks vangi“ (dtl 42-44); 30.1.7.02.07.1998 artikkel „Eesti suurim narkoafäär“ (dtl 45-47); 6 (12)
2-23-6477 30.1.8.28.09.2000 artikkel „Narkovedajad pääsesid Soome vanglast lahti“ (dtl 68-70); 30.1.9.07.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (dtl 108-111);
07.05.2009 artikkel „Tuntud kriminaal sõitis noore naise sandiks“(dtl 112-114);
08.05.2009 artikkel „Kuulus kaabakas sõitis noore naise sandiks“ (dtl 115-118);
30.1.12.11.05.2009 artikkel „Noore naise sandistaja tunnistas end süüdi, aga vangi minna ei taha“ (dtl 338-340);
19.05.2009 artikkel „Naise vigaseks sõitnud mees 4 kuuks vangi“ (dtl 128-131);
01.01.2010 artikkel „Ekspressi suur 20: Menukaimad lood aastal 2009“ (dtl 132-137)
30.1.15.140).
17.05.2011 artikkel „Tuntud kriminaal P. U. taotleb vanglast vabastamist“ (dtl 138-
30.2.Kostja II on avaldanud järgmised artiklid: 30.2.1.23.03.1998 artikkel „Tabatud narkokullerid on seotud“ (dtl 194); 30.2.2.29.03.1998 artikkel „Narkotransiidi võis korraldada Eesti“ (dtl 195); 30.2.3.29.05.1998 artikkel „Narkootikume vedanud politseinikku aitas tuttav“ (dtl 345); 30.2.4.01.07.1998 artikkel „Narkokullerid lähevad vangi“ (dtl 346-347).
30.3.Artiklid on oma iseloomult sellised, et nende abil saab tuvastada hageja isiku ja seejärel siduda hageja isiku moel või teisel ära mõne tema poolt varem toime pandud kuriteoga.
30.4.Hageja on artiklites kajastatud kurteod toime pannud, saanud nende eest karistada ja karistused ära kandnud.
30.5.Uusi kuritegusid hageja toime pannud ei ole, hageja karistusandmed on karistusregistrist kustunud. (I)
31.Hageja isikuandmete töötlemise lõpetamise nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1, mille eelduseks peab olema tuvastatud, et hageja õigusi on rikutud ja õiguste rikkumine on kestev. Hageja peab tõendama, et õiguste rikkumine on kestev. VÕS § 1055 lg 1 nimetatud õiguste rikkumine võib seisneda isikuandmete lubamatus avaldamises VÕS § 1047 lg 1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) alusel.
32.Isikuandmeid ja nende töötlemise õiguslikke aluseid reguleerib nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) kui ka täiendavalt siseriiklikult isikuandmete kaitse seadus (edaspidi ka IKS) ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab IKÜMi sätteid (vt IKS § 1 lg 1 p 1).
33.IKÜM art 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb isikuandmete all mõista igasugust teavet, mis konkreetset isikut puudutab (vt EK C-434/16, p-d 34 jj).
34.Vaidlust pole selle üle, et eelnimetatud artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid (sh tema eesja perekonnanime; pilti (isikukujutis); samuti infot ja teavet tema varasema karistatuse ja vanglas kinnipidamise kohta). 7 (12)
2-23-6477
35.IKÜM artikli 4 p 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.
36.Euroopa Kohus on leidnud, et toimingut, mis seisneb isikuandmete panemises veebilehele, tuleb pidada (isikuandmete) töötlemiseks (EKo C-101/01, p 25).
37.Vaidlust pole ka selle üle, et kuna kostjad I ja II on meediaorganisatsioonid, siis hageja andmeid on eelviitatud artiklites töödeldud enne IKÜMi jõustumist kehtinud isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 2 alusel ajakirjanduslikul eesmärgil ehk ajakirjandusliku erandi alusel.
38.Seega, kuivõrd eelviidatud artiklid sisaldavad hageja isikuandmeid ja need on jätkuvalt internetis kättesaadavad, on tegemist hageja isikundmete töötlemisega.
39.IKÜM art 17 sätestab, et andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed. IKÜM art 4 p 1 järgi on isikuandmed teave, mille abil saab füüsilist isikut otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige selliste tunnuste põhjal nagu nimi jms.
40.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-147-16 (p 12) selgitanud, et kui isik soovib kogu artikli eemaldamist, peab ta selleks, et kohus saaks hinnata hagi aluseks olevate asjaolude põhistatust olema iga artiklis sisalduva väite kohta täpselt ära näidanud, millisel viisil see tema õiguseid rikub. Käesolevas vaidluses ei ole hageja nimetatut teinud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-19-18596 asunud seisukohale, et andmesubjekti õigused saavad piisavalt kaitstud, kui kohustada andmetöötlejaid isikuandmeid anonüümseks muutma.
41.Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et artiklite kustutamise nõue on ebaproportsionaalne meede hageja IKÜM art 17-st tulenevate õiguste teostamiseks. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjaid kustutama hagiavalduse punktides 6.1 kuni 6.15 ja 7.1 kuni 7.4 nimetatud artiklid. (II)
42.Järgmisena hindab kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjate poolt avaldatud artiklites sisalduvate hageja isikuandmete anonüümseks muutmist.
43.IKÜM 17 lg 1 p-d a) ja c) sätestavad, et andmesubjektil on õigus nõuda, et vastutav töötleja kustutaks põhjendamatu viivituseta teda puudutavad isikuandmed ja vastutav töötleja on kohustatud kustutama isikuandmed põhjendamatu viivituseta, kui a) isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud, ja c) andmesubjekt on esitanud vastuväite isikuandmete töötlemise suhtes art 21 lg 1 kohaselt ja töötlemiseks pole ülekaalukaid õiguspäraseid põhjuseid (nn õigus olla unustatud).
44.Kohus nõustub hagejaga, et artiklite jätkuva avaldamise ning hageja isikuandmete töötlemise läbi rikutakse oluliselt hageja põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. On eluliselt usutav, et hageja isikuandmete jätkuv avaldamine olemuslikult negatiivsetes kuritegu puudutavates artiklites võib mõjutada hageja võimalusi ka ettevõtluses, sest jätab temast mulje kui kahtlase tausta ja teguviisiga isikust. Välistada ei saa, et hageja isikuandmete jätkuv avaldamine võib mõjutada ka hageja alaealisi lapsi.
45.Kohus nõustub ka kostjaga, et artiklites isikuandmete anonüümseks muutmine piirab kostjate põhiõigust sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks. Alljärgnevalt kaalub kohus kahe ülalkirjeldatud õiguse vahel, otsustamaks, kas esinevad ülekaalukad õiguspärased põhjused hageja isikuandmete jätkuvaks töötlemiseks vaidlusalustes artiklites või on hageja eraelu puutumatus neist kaalukam.
46.Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud (nt otsuses M.L. ja W.W. versus Saksamaa, p 89 ja 100–102, the Sunday Times versus Ühendkuningriik, p 65), et ajakirjandus täidab 8 (12)
2-23-6477 demokraatlikus ühiskonnas olulist rolli ning see roll hõlmab ka kohtumenetluste kajastamist ja kommenteerimist. Pealegi peab meedia kui teabe ja ideede edastaja rolliga kaasnema ka üldsuse õigus edastatav teave ja ideed kätte saada. Avalik huvi hõlmab nii teabe saamist päevakajaliste sündmuste kohta kui ka võimalust uurida minevikus toimunud sündmusi, kuid kriminaalmenetluste puhul sõltub avalik huvi eelkõige juhtumi asjaoludest ning võib aja jooksul muutuda. Euroopa Inimõiguste Kohus nentis selles kontekstis, et üldsusel on huvi mitte ainult saada teavet päevakajalise sündmuse kohta, vaid ka omada võimalust otsida andmeid möödunud sündmuste kohta, kusjuures selle huvi ulatus, mis üldsusel võib olla kriminaalmenetluste vastu, on siiski varieeruv ja võib aja jooksul muutuda olenevalt eelkõige kohtuasja asjaoludest.
47.Kohus nõustub kostjatega, et õigus olla unustatud ei ole absoluutne õigus, kuid samaväärselt ei ole absoluutne ka ajakirjanduse õigus piiramatult isikuandmeid töödelda nende jätkuva avaldamise kaudu.
48.Kohus ei nõustu kostjatega, et artiklites sisalduvate isikuandmete anonüümiseks muutmine ei ole proportsionaalne, sest hageja tegelik eesmärk on artiklite eemaldamine otsingumootoritest. Kuigi hageja põhistab hagis oma õiguste rikkumist ka sellega, et artiklid on leitavad erinevate otsingumootorite kaudu, tugineb hageja ka sellele, et artiklid on kättesaadavad kostjate uudiste portaalidest sisestades hageja nime otsingumootoritesse (vt hagiavalduse p 1.2 ja 1.8) ning vastavate otsingute tõendid (dtl 161-166; 283-284). Seega asjaolu, et hageja kaasuv eesmärk võib olla ka artiklite kadumine otsingumootoritest, ei väära ega pisenda see hageja õigust nõuda kostjatelt hageja isikuandmete töötlemise lõpetamist ja isikuandmete eemaldamist, kui muud nõude eeldused on täidetud. Sel põhjusel ei nõustu kohus kostjatega, et artiklites hageja isikuandmete anonüümseks muutmine oleks ebaproportsionaalne otsingumootorite tegevuse tõttu. Kohus ei hinda alljärgnevalt artiklites hageja isikuandmete anonüümseks muutmist lähtuvalt sellest, et artiklid on leitavad ka läbi otsingumootorite, vaid lähtuvalt sellest, et artiklid on jätkuvalt kostjate veebiväljaannetes avaldatud ja kostjate endi otsingumootorite kaudu vastavatelt veebilehtedelt leitavad.
49.Riigikohus on avalikkuse huvi käsitlenud tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 ja on leidnud, et avalikkuse huvi võiks IKS § 11 lg 2 tähenduses jaatada vaid juhul, kui isik on toime pannud tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus (vt selle kohta ka Riigikohtu 13.01.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 13). Tsiviilasjas 2-19-18596 asus ringkonnakohus seisukohale, et Riigikohtu seisukoht on ka kehtiva IKS § 4 tähenduses asjakohane ja sellest ei nähtu, et igasuguste kuritegude puhul võiks avalikkuse huvi järeldada, vaid selleks on oluline hinnata, kas isikuandmete avaldamine on oluline selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus.
50.Hageja on pannud toime kaks kuritegu, milliste osas hindab kohus eraldi nii kuritegude raskust, kuritegude toimepanemisest möödunud aega, kui ka seda, kas hageja isikuandmete jätkuv avaldamine on selliste kuritegude avastamiseks ja tulevikus ärahoidmiseks vajalik.
51.Kohtuotsuse punktides 6.1 kuni 6.8 ja 7.1 kuni 7.4 nimetatud artiklid kajastavad narkokuritegu, milline oli toime pandud aastal 1998 Soomes. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 25 aasta. Uusi narkokuritegusid ei ole hageja pärast 1998 aastat toime pannud.
52.Kohus arvestab artiklites kajastatu valguses (artiklites avaldatud andmete tõele vastavust ei ole vaidlustanud ei hageja ega kostjad, et kuigi hageja liikus narkootikumidega Eestisse, tabati ta Soomes, mistõttu narkokuritegu ei pandud toime Eestis. Samuti arvestab kohus sellega, et kriminaalmenetlus toimus Soomes ja hageja kandis karistust Soomes ning ainus Eestiga seotud uudisväärtus näib olevat see, et hageja kuriteo toimepanijana on eestlane.
53.Kuigi narkokuriteod on rasked kuriteod ja nende avastamine ja ärahoidmine on vajalik ja oluline, ei oma kohtu hinnangul veerand sajandit tagasi välisriigis eestlase poolt toime pandud narkokuriteo kohta avaldatud artiklid koos hageja isikuandmetega sellist üldpreventiivset kaalu, et õigustada hageja isikuandmete jätkuvat avalikkusele kättesaadavatena hoidmist. 9 (12)
2-23-6477
54.Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude narkokuritegu kajastavates artiklites hageja isikuandmete anonüümseks muutmiseks ja kohustab kostjat I muutma anonüümseks hageja isikuandmed kohtuotsuse punktides 6.1 kuni 6.8 nimetatud artiklites ja kostjat II kohtuotsuse punktides 7.1 kuni 7.4 nimetatud artiklites.
55.Kohtuotsuse punktides 6.9 kuni 6.15 nimetatud artiklid kajastavad hageja poolt 2007 aasta detsembris alkoholijoobes autoroolis olles noorele naisele otsasõitu, tema lohistamist auto järel ja seeläbi naisele väga raske tervisekahjustuse tekitamist ning sündmuskohalt lahkumist. Kuriteo toimepanemisest on möödunud 16 aastat.
56.Kohus on seisukohal, et juba üksnes alkoholijoobes autojuhtimine on väga tõsine kuritegu, kuid alkoholijoobes liiklusõnnetuse ja seeläbi teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine on sedavõrd raske kuritegu, et selliste kuritegude ärahoidmiseks tuleb hageja isikuandmed endiselt avalikkusele kättesaadavatena hoida. Joobes juhtimine on Eestis kahetsusväärselt jätkuv probleem ning on üldteada, et iga-aastaselt juhtub joobes autojuhtide süül raskeid liiklusõnnetusi, millega kaasnevad nii kannatanute surmad kui rasked tervisekahjustused. Kohus arvestab ka hageja poolt toime pandud kuriteo eriti rasket ja hoolimatut viisi, mille kohaselt hageja ei peatunud kannatule otsa sõites, vaid lohistas teda auto järel, proovides teda auto alt lahti raputada ning seejärel jättis kannatanu teele lebama ja põgenes sündmuskohalt. Ühes artiklis, milles avaldatud andmete õigsust hageja ei ole kahtluse alla seadunud, on kirjeldatud, et kannatanu „vigastused olid ülirasked - purunenud parem abaluu, rangluu, õlavarreluu, sääreluu jne - sisuliselt ei olnud inimese ühest kehapoolest suurt midagi järel“ (dtl 109).
57.Kohus arvestab ka sellega, et kirjeldatud tervisekahjustused on püsiva ja jäädava iseloomuga ja nendest täielik paranemine ei ole füüsiliselt võimalik. Selliselt ei ole hageja ohvril võimalust unustamisele ning on eluliselt usutav, et hageja poolt toime pandud kuritegu mõjutab kannatanut igapäevaselt ja tema elu lõpuni.
58.Eeltoodud kaalutlustel asub kohus seisukohale, et hageja õigus eraelu kaitsele ei kaalu üle avalikkuse jätkuvat huvi hageja poolt toime pandud äärmiselt tõsise õigusrikkumise vastu ning sellest teavitamine on jätkuvalt üldsuse huvides selliste õigusrikkumiste ärahoidmiseks tulevikus.
59.Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I muutma anonüümseks hageja isikuandmed kohtuotsuse punktides 6.9 kuni 6.15 nimetatud artiklites.
(III)
60.Hageja nõuab kummaltki kostjalt varalise kahju hüvitist kohtueelsete õigusabikulude näol summas 670,83 eurot. Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 2012,48 eurot seoses nõudeavalduse esitamisega kostjatele ja ERR-ile (dtl 321-322). Kuivõrd õigusabikulud on seotud kolme nõudeavaldusega, jagab hageja nimetatud kulu kolmeks, ehk kostja I vastutab 670,83 euro ulatuses ja kostja II vastutab 670,83 euro ulatuses.
61.Advokaadibüroo DEM arve nr 621 on väljastatud U. X OÜ-le seoses „jooksvate õiguslike küsimustega.“
62.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.
63.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
64.Kohus ei tuvasta, et hagejale oleks kohtueelsete õigusabikulude näol mistahes kahju tekkinud, sest hagile lisatud tõendite kohaselt on õigusteenuse arve esitatud U. X OÜ-le, mitte hagejale. Sellega seonduvalt on teadvalt ebaõige hagiavalduse punktis 1.13 märgitu, mille kohaselt on hageja kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 2012,48 eurot. Kohtule valeandmete esitamine ei ole lubatud.
10 (12)
2-23-6477
65.Kuivõrd kohus ei tuvasta kahju hüvitamise nõude esimest kohustuslikku eeldust ehk kahju tekkimist, jätab kohus hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks ja kaasuva viivise väljamõistmiseks rahuldamata. (IV) Hagihinna muutmine
66.TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 136 lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.
67.Kohus asub seisukohale, et hageja on hagihinna arvestamisel eksinud. Hageja on põhjendamatult liitnud hagihinna arvestamisel kokku kostja I ja kostja II vastu esitatavate nõuete hinnad (hagiavalduse p 3.1).
68.TsMS § 207 lg 2 kohaselt iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded, kuid nimetatud sätte mõte ja eesmärk on, et ühe kostja vastu esitatavat nõuded liidetakse hagihinna arvutamisel kokku. Kummagi kostja vastu esitati iseseisev nõue, mida oleks põhimõtteliselt saanud lahendada ka eraldi menetlustes. Iga kostja osas tuleb hagihind arvutada eraldi.
69.Seega määrab kohus hagihinna järgmiselt. Kummagi kostja vastu on hageja esitanud mittevaralise nõude hinnaga 3500 eurot, kahju hüvitamise nõude 670,83 eurot ning edasiulatuva viivise nõude, mille hind vastab ühe aasta viivisele TsMS 133 lg 2 järgi ning moodustab 142,35 eurot. Seega on kummagi kostja vastu esitatud hagi hind 4313,18 eurot.
70.Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 pidanuks hageja tasuma kostja I vastu esitatud hagilt riigilõivu 490 eurot ja kostja II vastu esitatud hagilt riigilõivu 490 eurot. Hageja on kokku tasunud riigilõivu 700 eurot, mis on 280 eurot vähem, kui seadusega ettenähtud.
71.Tulenevalt eespool selgitatud asjaoludest seadusega ettenähtust vähem tasutud riigilõivude kohta ja juhindudes RLS §-st 16 ja TsMS § 179 lg-st 1, teeb kohus käesolevaga ettekirjutuse riigilõivu tasumiseks ja mõistab hagejalt riigi kasuks välja vähemtasutud riigilõivu summas 280 eurot.
72.Riigilõivu tasumata jätmisel võib algatada sundtäitmise.
73.Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 179 lg 9). (VI) Menetluskulude jaotus
74.Pooled leppisid menetlust osaliselt lõpetavas kompromissis kokku, et kogu tsiviilasja nr 2-23-6477 menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suurus määrataks kindlaks menetlust lõpetavas kohtulahendis.
75.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
76.TsMS § 207 lg 2 kohaselt iga hageja või kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
77.Kohus rahuldab hageja hagi kostja I vastu osaliselt, kohustades kostjat I muutma isikuandmed anonüümseks üht kuritegu puudutavates artiklites, ja jätab rahuldamata nõude 11 (12)
2-23-6477 kohustada kostjat I muutma isikuandmed anonüümseks teist kuritegu puudutavates artiklites. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja kahju (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõude kostja I vastu.
78.Kohus rahuldab hageja hagi kostja II vastu osaliselt, kohustades kostjat II muutma isikuandmed anonüümseks narkokuritegu puudutavates artiklites. Purjuspäi autojuhtimise kuritegu kajastavate artiklites olevate isikuandmete anonüümseks muutmist kostjalt II hageja ei nõua. Kohus jätab rahuldamata hageja kahju (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõude kostja II vastu.
79.Nõude rahuldamise ulatuse hindamisel arvestab kohus, et kahju (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõue moodustab vaidlusest marginaalse osa. Hagiavalduses on sellele pühendatud mõni lakooniline lõik. Kostjate vastuväited mahuvad kolmele ja poolele reale ja seisnevad selle nentimises, et kuivõrd hageja nn põhinõue ei ole põhjendatud, paluvad kostjad jätta rahuldamata ka hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks. Kohus hindab kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude mahuks mitte üle 2% vaidlusest kummagi kostjaga.
80.Kuivõrd kohus menetles kostja I vastu kahe kuriteoga seotud artiklite kustutamise või alternatiivselt isikuandmete anonüümiseks muutmise vaidlust, tuleb kummagi kuriteoga seotud asjaolude mahtu ja ulatust kohtuvaidluses pidada võrdseks. Konkreetsete artiklite arv ei oma vaidluses tähendust. Seega jagunevad menetluskulud selliselt, et 49% kostja I menetluskuludest on seotud vaidlusega narkokuritegu puudutavate artiklite üle, 49% vaidlusega purjuspäi autojuhtimist ja tervisekahjustuse tekitamist puudutavate artiklite üle ja 2% vaidlusega õigusabikulude hüvitamise nõude üle. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude narkokuritegu puudutavates artiklites isikuandmete anonüümseks muutmiseks, jätab kohus kostja I vastu esitatud hagiga seotud kulud 49% ulatuses kostja I ja 51% ulatuses hageja kanda.
81.Kuivõrd kohus menetles kostja II vastu ühe kuriteoga seotud artiklites isikuandmete anonüümiseks muutmise vaidlust, moodustavad sellega seotud menetluskulud 98% ja õigusabikulude hüvitamise vaidlusega seotud menetluskulud 2%. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude kostja II vastu artiklites isikuandmete anonüümseks muutmiseks, jätab kohus kostja II vastu esitatud hagiga seotud kulud 98% ulatuses kostja II ja 2% ulatuses hageja kanda.
82.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 2 koostoimes kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
83.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.