4.Asendada jõustunud kohtuotsuses YY nimi initsiaalidega ning jätta avalikustamata tema isikukood, sünniaeg ja aadress.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-11334 võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja XX (edaspidi hageja) palub kostjalt YY (edaspidi kostja) välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot, kahju 667 eurot, alates 26.07.2017 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 2667 eurolt, kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 2016 oktoobris kostja ettepanekul kokkuleppe, mille kohaselt nõustus hageja ostma kostjalt ära ca 250 kastitäit (banaanikast) raamatuid hinnaga 10 000 eurot. Raamatud asusid X laos XXX, Tallinn. Konkreetsetes raamatutes ja arvus kokkuleppe puudus. Müügitehingu tegemisel selgitas hageja kostjale, et hagejal ei ole võimalik tasuda koheselt kogu summat. Pooled leppisid kokku, et müük toimub eraldi iseseisvate tehingutena kuni kõik 250 kasti on müüdud. Hageja pidi saama esimene kord 2000 euro eest ca 50 kasti. 01.10.2016 tasus hageja kostjale 2000 eurot, kuid sai raamatuid ca 35 kasti. Edasi pidi hageja tasuma iga kuu 200 eurot ja saama ca 10 kasti raamatuid. Kostja hakkas aga hagejale peale käima, et müügiga on kiire ja vaja on suuremaid summasid. Kostja soovis ka, et hageja kannaks raha kostja ema arvelduskontole. Viimati käis hageja laos raamatud vastu võtmas 13.06.2017. Pooled leppisid kokku, et loevad lattu jäänud raamatukastid üle ning hagejal on võimalik saada need kõik endale. Põgusa loenduse järel selgus, et raamatukaste on järgi ca 180-200.
3.18.06.2017 seisuga oli hageja tasunud kostjale 5150 eurot ja saanud ca 140 kasti raamatuid. Pooltel pretensioonid selle aja seisuga puudusid. 19.06.2017 teavitas kostja hagejat, et kostjal on koheselt vaja 2000 eurot. Hageja vastas selle peale, et on kolm varianti: 1) hageja maksab kohe ülejäänud kastide eest 2000 eurot, millega pooled loevad tehingu lõppenuks ning siis oleks kostja kokku saanud hagejalt 7500 eurot; 2) hageja maksab edasi iga kuu 200 eurot kuni 10 000 eurot on täis nagu algselt kokku lepitud; 3) kostja müüb ülejäänud ca 180 kasti kolmandale isikule. Kostja teatas, et soovib kohe saada 2000 eurot ja ülejäänus lepivad pooled kokku. Kostja lubas peale raha saamist hagejale kastid koheselt üle anda. Hageja ei soovinud kiirustada ja teatas, et hagejal on vaja selleks laopinda ja organiseerida tarnsporti. Samal päeval ilmus kostja aga hageja kontorisse ja survestas hagejat tasuma kostjale 2000 eurot. Hageja nõustus tasuma enne kella 17 kostjale 2000 eurot ca 180-200 banaanikasti täie raamatute eest ja märkis, et organiseerib transpordi ise, et raamatud ära transportida 20.06.2017. Hageja tasus pangaülekandega kostjale 2000 eurot 19.06.2017. Kostja keeldus aga hagejale raamatuid üle andmast põhjendusel, et hageja viivitas raha ülekandmisega. 20.06.2017 edastas hageja kostjale tekstisõnumi, milles palus endale üle anda ca 180-200 banaanikasti täit raamatut või hageja taganeb tehingust ja nõuab 2000 euro tagastamist. 22.06.2017 edastas hageja kostjale nõudeavalduse müügilepingu täitmiseks advokaadi vahendusel. Kostja raamatuid üle ei andnud. 27.06.2017 edastas hageja kostjale müügilepingust taganemisavalduse ja nõudis 2000 eurot tagastamist hiljemalt 29.06.2017. Kostja kinnitas taganemisavalduse kätte saamist 28.06.2017, kuid raha ei tagastanud.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-11334
Kostja vastuväited
4.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb hagile terves ulatuses vastu.
5.Kostja nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid 2016 oktoobris suulise müügilepingu kasutatud raamatute müümiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja müüb hagejale 250 kasti täit (banaanikasti) kasutatud raamatuid hinnaga 10 000 eurot. Kastid võisid olla suuremad või väiksemad, kuid ühe kasti arvutuslik hind oli 40 eurot.
6.Pärast müügilepingu sõlmimist selgus, et hageja ei ole võimeline 10 000 eurot korraga tasuma. Pooled leppisid kokku, et kostja annab hagejale raamatuid üle järk-järgult ning hageja tasub järk-järgult. Hageja pidi saama raamatud iga nädal ja tasuma kord kuus. Hageja autosse mahtus ca 10-12 kasti, vahest 13. Hageja pidi iga nädal saama seega ca 10-13 kasti ning leping pidi saama täidetud jaanuaris 2017. Esimesel nädalal andis kostja hagejale 35 kasti 2000 euro eest. Väär on hageja väide, et kostja pidi andma 2000 euro eest ca 50 kasti.
7.23.11.2016 seisuga pidi olema hageja viinud kostjalt ära raamatuid 70-91 kasti + esimesel nädalal saadud 35 kasti ehk kokku 105-126 kasti. Esimese osas üleandmise järel selgus aga, et hageja ei suuda kokkulepitud tempos raamatute eest maksta. 23.11.2016 soovis hageja lõpuks tulla järele järgmisele osale raamatutest, mille peale kostja vastas, et sellisel juhul peab hageja tooma ka ära ca 2500 eurot, mis kostja pidi olema antud momendiks saanud hagejalt selleks momendiks hagejale üle antud kastide eest, millel hageja ei olnud järel käinud, aga mille üleandmiseks kostja oli valmis. Kostja tuletas korduvalt hagejale ka tekstisõnumite teel meelde, et hagejal tuleb tasuda vastavalt kokkuleppele.
8.Detsembris 2016 teatas hageja, et suudab tasuda kostjale ca 200-500 euro suuruste maksetena. Sellisel viisil toimus kokkulepe kuni juunini 2017. Kokku on hageja tasunud kostjale 3200 eurot: oktoober 2016 sularahas 2000 eurot, 09.03.2017 ülekandega 500 eurot; 10.05.2017 ülekandega 500 eurot; 13.06.2017 ülekandega 200 eurot. 3200 eurot vastab ca 80 kasti hinnale. Hageja on saanud enda sõnul 140 kasti. Tegelikult on hageja saanud 19.06.2017 seisuga kostjalt ca 350 kasti raamatuid. Kostja on andnud hagejale raamatukaste rohkem, kuivõrd kostja saab pidevalt kasutatud raamatuid juurde ning osa kaste on kostja hagejale lihtsalt meeleheana andnud, et hageja suudaks kiiremini võlgnevuse kostjale tasuda. Seega võlgneb hageja kostjale 6800 eurot. Kostja on hagejale üle andnud 250 kasti raamatuid, aga hageja ei ole nende eest tasunud.
9.2017 oli kostja tõsiste majanduslike probleemide ees. Kostja pidi refinantseerima kostja perekonnaliikme võetud laenu. Kostja selgitas seda ka hagejale, mille peale hageja möönis, et oleks võimeline maksma ka suuremaid summasid ja kiiremini. 19.06.2017 sõlmisid pooled tekstisõnumi teel uue lepingu (edaspidi 2017 leping), mille kohaselt kohustus hageja tasuma juba saadud raamatute eest veel 2000 eurot ning kostja kohustused pidi loetama täidetuks. Tekstisõnumites ei olnud juttu uutest kastidest, mis tulnuks uue lepingu alusel üle anda. Juttu oli kastidest, mille kostja oli lubanud hagejale üle anda juba varasema kokkuleppe alusel, kui hageja kostja laos käis. Kuna tegemist oli kostja isikliku koguga, siis soovis kostja need enne üle vaadata. Kostja näitas hagejale ERR laos konkreetseid raamatukaste. 19.06.2017 pärast tekstisõnumite vahetamist ja 2017 lepingu sõlmimist läks kostja hageja töökohta, kuivõrd hageja ei olnud tasunud lubatud 2000 eurot. Kostja oli aru saanud, et hageja peab koheselt tasuma 2000 eurot. 19.06.2017 tekstisõnumites rääkisid hageja ja kostja just kostja isiklikest raamatutest. Kostjale üllatuseks hakkas hageja aga pärast 2017 lepingu sõlmimist nõudma täiendavalt 180-200 kasti raamatuid.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-11334
10.Väär on hageja väide, et kui hageja viimati, 13.06.2017, käis ERR oli seal veel ca 180200 kasti, millised kostja pidi andma hagejale 2016 lepingu raames. Kui hageja oli juba saanud enda väitel ca 140 kasti raamatuid 250-st kastist, siis on meelevaldne hageja väide, et hageja pidi lisaks saama veel 200 kasti, mitte aga 110 kasti. Sellist kokkulepet pooled sõlminud ei ole.
11.Pooled vaidlevad käesoleva asjas 2017 lepingu sisu üle. Lepingutingimusi ei saa ühepoolselt muuta. 19.06.2017 kell 13:16 tekstisõnumis nõustus kostja hageja pakkumisega, et hageja kannab kostjale 2000 eurot ja sellega loetakse tehing lõppenuks. Kostja pidas silmas, et hageja annab juba üle antud raamatute eest ning kostja poolt eraldi lubatud kostja isiklike raamatute eest kostjale 2000 eurot, kuid lisaks sellele kostja rohkem raamatuid andma ei pea.
12.27.06.2017 taganes hageja 2017 lepingust. Isegi, kui 2017 leping oleks taganemisavalduses osundatud tingimustel sõlmitud, siis on kostjal hageja vastu 2016 müügilepingust tulenev nõue, millise kostja tasaarvestab hageja nõudega. Hageja on lepingute alusel tasunud kokku kostjale 5200 eurot. Hageja pidi aga tasuma 10 000 eurot.
13.Kostja on ka seisukohal, et 2017 leping on vastuolus heade kommetega ja on seega tühine. Hagejale oli teada kostja erakorraline vajadus lepingu sõlmimiseks. Kui kostja oleks pidanud müüma hagejale 200 kasti 2000 euro eest, siis on tehing vastastikuste kohustuste väärtuse tasakaalust väljas olemise tõttu heade kommetega vastuolus. 200 kasti väärtus oleks pidanud olema ca 8000 eurot. Hageja kasutas ära kostja erakorralist vajadust ning pahas usus ning eksitavalt surus kostjale peale raamatute müümise neli korda odavamalt turuhinnast.
14.Põhjendamatu on hageja kahjunõue. Õigusabikulude kandmine kohtueelses menetluses on asjatu. Hageja on enne advokaadi poole pöördumist juba selgitanud kostjale, kuidas hageja pöördub kohtusse ja taganeb lepingust, seega olid hagejale tema õigused teada ning advokaadi poole pöördumine oli põhjendamatu. Maakohtu otsus
12.Harju Maakohus tegi otsuse, millega rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 000 eurot, ja kahju 667 eurot ja viivise edasiulatuvalt alates 26.07.2017 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summalt 2 667 eurot kuni nõude täieliku tasumiseni.
13.Maakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti kaks müügilepingut oktoobris 2016.a ja 19.06.2017.Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas: 1) kostjal on kohustus tagastada hagejale 19.06.2017 müügitehingu alusel üle kantud 2000 eurot; 2) 19.06.2017 tehing on heade kommete vastane; 3) kostjal on hageja vastu selline nõue, mida kostja saab tasaarvestada hageja nõudega.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on 19.06.2017 müügitehingu alusel müügihinna tasunud. Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud müügitehingu alusel hagejale raamatuid üle andnud ning seda ka vaatamata täiendavalt antud tähtajale (tl 29-31). Puudub vaidlus, et hageja on 27.06.2017 avaldusega (tl 32-34) müügitehingust VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1, 2, 4 alusel taganenud põhjendusel, et kostja ei ole hagejale üle andnud müügitehingu alusel ca 180-200 kasti raamatuid ja nõudnud VÕS § 189 lg 1 alusel üle antud 2000 euro tagastamist.
15.Pooled vaidlevad, kas 19.06.2017 tasutud 2000 eurot on tasutud juba hagejale üle antud raamatute eest või pidi kostja lisaks andma hagejale ca 180-200 kasti raamatuid. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas täidetud on ka materiaalsed eeldused 19.06.2017 müügitehingust taganemiseks ning, kas hagejal on õigus nõuda üleantu tagastamist. 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-11334
16.Juhindudes VÕS § 29 lg 1 ja 4 on kohus seisukohal, et iga mõistlik inimene saab aru, et pooled on kokku leppinud, et hageja tasub 2000 eurot ning kostja annab hagejale selle eest ca 180-200 kasti raamatuid, mitte, et hageja tasub 2000 eurot juba eelnevalt saadud raamatute eest. Kostja väited, et hageja tasus juba saada olevate raamatute eest on paljasõnaline. Usutav ei ole, et kostja arutaks tekstisõnumite teel, kuidas organiseerida transporti raamatute äraviimiseks, kui hageja tasus juba saadud raamatute eest.
17.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt hageja müügilepingust taganemine on lubatav ja õiguspärane, kuna kostja ei täitnud 19.06.2017 müügilepingust tulenevat täitmise kohustust. Lisaks ei täitnud kostja kohustust ka selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Taganemisavaldus on esitatud seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul.
18.Osundatavast sättest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale 19.06.2017 müügilepingu alusel tasutud 2000 eurot.
19.Kuna kostja on esitanud kohtule vastuväite, et 19.06.2017 tehing on tühine, kuna on heade kommetega vastuolus ja menetlusliku tasaarvestusavalduse, siis järgmiseks analüüsib kohus esmalt, kas 19.06.2017 müügileping võib olla tühine TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel ning edasi, kas kostjal on hageja vastu nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega.
20.Kostja ei ole kohtu ette toonud TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaldamise eeldusi ega neid tõendanud. Kohus leiab, et 19.06.2017 sõlmitud kokkulepe ei ole tühine. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal oli 2016 juunis mingi erakorraline vajadus. Kostja on küll selgitanud, et kostjal oli majanduslikult raske, kuid kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kostja väiteid kinnitaks. Kostja ei ole ka ümber lükanud hageja väiteid ja esitatud tõendeid, et kostja elab Tallinna kesklinnas, sõidab 3. seeria BMWga (tl 70-71) ja omab püsivat töökohta (tl 71 pöördel), mis näitavad, et kostja majanduslik olukord ei olnud raske. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vastastikune kohustuste väärtus on tasakaalust väljas. Kohus toetab hageja seisukohta, et asjaolu, et pooled leppisid kokku, et ca 250 kasti väärtus on 10 000 eurot, ei tähenda, et see ka nii oli. Seda, mis raamatud ühes või teises kastis olid ja, kas hagejal õnnestub need hiljem edasi müüa, pooled tehingu tegemisel ei teadnud ega saanudki teada, kuna kastide sisuga ei tutvutud. Asjaolu, et mis oli kastide sees kinnitavad ka hageja ja kostja vande all antud selgitused. Seega ei ole 19.06.2017 müügileping tühine. Kohus märgib ka, et isegi, kui leping oleks tühine, siis tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 kohustuks kostja tagastama saadud 2000 eurot alusetu rikastumise sätete alusel.
21.Kostja väitel võlgneb hageja 2016 oktoobris sõlmitud suulise müügilepingu alusel kostjale 4050 eurot. Kostja märgib, et hageja on saanud kostjalt 354 kasti raamatuid, kuid tasunud on üksnes 5950 eurot. Hageja vaidleb tasaarvestusavaldusele vastu. Hageja on tasunud kostjale 7100 eurot ja saanud ca 140 kasti raamatuid.
22.Puudub vaidlus, et 2016 oktoobris sõlmisid hageja ja kostja suulise müügilepingu, mille alusel kostja pidi müüma hagejale ca 250 kasti raamatuid 10 000 euro eest. Puudub vaidlus, et pooled leppisid kokku, et raamatuid antakse üle järk-järgult ja hageja tasub järk-järgult, mida kinnitavad ka poolte vande all antud seletused ja tekstisõnumid. Puudub vaidlus, et esialgu tasus hageja igakuiselt 200 eurot, mida tõendab 11.12.2016 tekstisõnum (tl 8) ning alates veebruar 2017 500 eurot kuus, mida kinnitab hageja vande all antud seletused (tl 166-169).
23.Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et tõendatud on, et hageja on tasunud kostjale 2016 oktoobris sõlmitud müügilepingu alusel kokku 7100 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal puudub nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2000 eurot.
25.Hageja kahjunõue 667 eurot koosneb kohtueelsest õigusabikulust.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-11334
26.Hageja nõuab kohtueelselt Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ poolt hagejale osutatud õigusabiteenuste eest kokku 667 eurot. Õigusabiteenust osutati: 1) 22.06.2017 - 2 tundi ja 50 minutit summas 391 eurot (tl 36); 2) 27.06.2017 – 2 tundi summas 276 (tl 37).
27.Kostja leidis, et hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu, kuna hagejal puudus vajadus pöörduda õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole. Hagejale olid endale teada, milliseid õiguskaitsevahendeid kasutada.
28.Kohus leiab, et hageja on tõendanud kohtueelsete õigusabikulude kandmist (tl 38-39). Hagejale esindaja poolt kohtueelsete nõudekirjade esitamist tõendavad hageja esindaja 22.06.2017 nõude kiri ja 27.06.2017 taganemisavaldus (tl 29-34).
29.Hageja nõuab kostjalt alates hagi esitamisest 26.07.2017 kuni nõude täitmiseni viivist ostuhinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõudelt. Hageja on lähtunud VÕS sätestatud viivise seadusjärgsest määrast. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ostuhinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõudelt alates 26.07.2017 kuni nõude täitmiseni. Kostja apellatsioonkaebus
30.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
31.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et poolte vahel oli sõlmitud kaks müügilepingut. Pooled sõlmisid ühe müügilepingu, mille kohaselt kohustus kostja hagejale müüma müügisummaga 10 000 eurot 250 kasti raamatut. Kostja täitis oma kohustuse. 2017 sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt nõustus lugema hageja kohustused täidetuks 2 000 euro tasumisega. Hageja saatis kostjale 3 varianti lepingus kokkulepitu kohta, kusjuures esimeseks variandiks oli see, et hageja tasub 2016 oktoobris kokkulepitud lepingu alusel veel ülejäänud kastide eest 2 000 eurot ja mitte rohkem. Pakutud variantidest valis kostja nimetatud variandi, st selle, et hageja tasub 2 000 eurot. Hageja seisukoht, et ta pidi saama veel raamatuid peale kokkulepitud müügisumma üleandmist, ei ole põhjendatud. Vastuse apellatsioonkaebusele
32.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
34.Asjast nähtub, et: -Hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2016 suulise müügilepingu, mille alusel kostja kui müüja kohustus müüma hagejale kui ostjale ca 250 kasti (nn banaanikasti) kasutatud raamatuid 10 000 euro eest; - Lepingu täitmine, st raamatute üleandmine ja nende eest tasumine pidi toimuma ositi; -Esimene tehing toimus 01.10.2016, mil hageja tasus kostjale 2000 eurot ja sai vastu ca 35 kasti raamatuid; - Pooled täitsid lepingut edasi ositi vastavalt jooksvale kokkuleppele, raamatute üleandmist, nende hulka ja saadud müügisummat pooled kirjalikult ei fikseeritud. - Hageja tasus kostjale raamatute eest nii ülekandega kui ka sularahas.
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-11334 - Ülekandega on hageja kostjale tasunud 19.06.2017 2000 eurot (I kd, tlk 15), 09.03.2017 500 eurot, 10.05.2017 500 eurot ja 13.06.2017 200 eurot (I kd, tlk 14); -22.06.2017 edastas hageja kostjale nõudeavalduse müügilepingu täitmiseks, milles andis kostjale täiendava tähtaja raamatute üleandmiseks (I kd, tlk 29-31); -27.06.2017 edastas hageja kostjale taganemisavalduse 19.06.2017 sõlmitud müügitehingust ( I kd, tlk 32-34), mille kostja on kätte saanud 28.06.2017 (I kd, tlk 35).
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et 2016.a oktoobris sõlmitud leping on müügileping. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõlmiti kaks müügilepingut. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas nimetatu ebaõigesti. Hageja on menetluses sisuliselt tuginenud sellele, et 13.06.2017 sõlmisid pooled 2016.a sõlmitud lepingu muudatuse. Nimelt väitis hageja hagis, et pooled kohtusid 13.06.2017 laos, kus kostja hoiustas oma raamatuid, lugesid need ära, misjärel selgus, et kostjal on müügiks pakkuda 180-200 kasti raamatuid ning pooled leppisid kokku, et hageja ostab need ära. Hageja väidetel oli ta selleks hetkeks saanud kostjalt 2016.a lepingu järgi raamatuid 140 kasti, st vähem, kui kokku lepitud. Vastuses hagiavaldusele (p 38) möönab kostja, et pooled raamatute koguse tuvastamiseks laos kohtusid, kastid raamatutega üles lugesid, samuti pidi hageja saama loetud kastid raamatutega raamatud endale. Kostja väidete kohaselt ei olnud 19.06.2017 saadetud sõnumites juttu mingitest uutest kastitäitest raamatutest. Samas avaldas kostja, et hageja pidi kostjalt saama kostja isiklikus kogus olevaid raamatuid, mille hulk oli poolte poolt varasemalt laos tuvastatud. Kuivõrd 2016.a lepinguga ei pidanud kostja üle andma enda isiklikus kogus olevaid raamatuid, vaid see vajadus tekkis jooksvalt (hagiavalduse vastuse punkt 38) kostja majandusliku olukorra tõttu, siis leiab ringkonnakohus, et need asjaolud viitavad ringkonnakohtu arvates sellele, et poolte vahel sõlmiti 2017.a juunis lepingu muudatus, mille järgi suurendasid pooled 2016.a sõlmitud lepinguga kokkulepitud müüdavate raamatute hulka.
36.Kostja väited maakohtus selle kohta, kas pooled sõlmisid 2 eraldisesivat müügilepingut või saab järeldada 2016.a müügilepingu muudatuse sõlmimist on vastuolulised. Hagiavaldusele lisatud vastuses (p 48) väitis kostja, et poolte vahel sõlmiti kaks müügilepingut. Esitades maakohtu menetluses tasaarvestusavalduse tugineb kostja samuti sellele, et poolte vahel sõlmiti 2 müügilepingut, st ta tasaarvestas 2016.a lepingust tuleneva väidetava võlgnevuse oma võlgnevusega 2017.a lepingust hageja ees. Samas tugines kostja maakohtus ka sellele, et 19.06.2017 hageja poolt tehtud 2000 euro suurune ülekanne on tehtud 2016.a lepingu järgi saadud raamatute müügisumma, st et hageja tasus 19.06.2017 oma võlgnevuse 2016.a sõlmitud lepingu järgi. Need väited viitavad sellel, et kostja tugineb sellele, et poolte vahel sõlmiti üks müügileping. Apellatsioonkaebuses väljendab kostja seisukohta, et poolte vahel sõlmiti üks müügileping ning maakohus on ebaõigesti tuvastanud kahe müügilepingu sõlmimise poolte vahel.
37.VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut muuta poolte kokkuleppel. Ringkonnakohus leiab, et 19.06.2017 poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja esitas kostjale pakkumuse lepingu muutmiseks mh selliselt, et hageja saab endale raamatud, mis pooled 13.06.2017 laos üle lugesid 2000 euro eest. Kostja nõustus hageja pakkumusega väljendades, et soovib 2000 eurot ja, et hageja saab oma nõutud koguses raamatukastid peale 2000 euro laekumist. Maakohus on poolte kokkuleppele jõudmist ning poolte kirjavahetuses väljendatut nõuetekohaselt analüüsinud ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et kuivõrd kostja ei ole pooltevahelises kirjavahetuses kordagi varasema võlgnevuse olemasolu maininud ning, et pooled arutasid transpordi
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-11334 organiseerimise küsimust näitavad need asjaolud kokkuleppele jõudmist selles, et hageja tasub kostjale 2000 eurot ja kostja annab selle eest hagejale 180-200 kastitäit raamatuid. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kuivõrd 19.06.2017 hageja pakkumuses sisaldus ka alternatiiv, mille kohaselt jätkavad pooled senist praktikat 2016.a sõlmitud lepingu täitmiseks (millega kostja ei nõustunud), siis viitab poolte kokkuleppele jõudmine 2016.a lepingu muudatuse sõlmimisele.
38.Asjast ei nähtu, et laos 2017.a raamatukaste üle lugedes jõudsid pooled kokkuleppele müügihinnas. Müügisumma kokkulepe nähtub 19.06.2017 poolte kirjavahetuses, milles hageja tegi kostjale ettepaneku üleloetud raamatute eest 2 000 euro tasumiseks ja kostja aktsepteeris seda. Peale raha laekumist hakkas kostja väitma, et üleantud summa on varasemalt üleantud raamatute müügisumma võlgnevus.
39.Menetluses väitis hageja, et 2016.a müügilepingu täitmiseks oli 2017.a juuni seisuga kostja hagejale üle andnud 140 kasti raamatuid ning hageja tasunud nende eest 5 150 eurot. Kostja on väljendanud, et ta andis hagejale üle 354 kasti raamatuid ning sai nende eest 3 950 eurot ja 19.06.2017 2000 eurot.
40.Maakohus ei tuvastanud otsuses, mitu kasti raamatuid kostja hagejale üle andis, kuid leidis, et kostja väited 354 kasti üleandmise kohta on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et asja materjalidele lisatud kõnede eristusega ei saa tõendada teatud koguses raamatute üleandmist.
41.Maakohus tuvastas, et 2016 oktoobris sõlmitud müügilepingu alusel on kostja saanud hagejalt müügisumma 7 100 eurot. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Telefonikõnede eristuse ja pangakontolt väljavõetud summadega ei ole võimalik tõendada hageja poolt kostjale tasutud summade suurust. Seega puuduvad asjas poolte vande all antud seletuste toetamiseks, st raamatukastide hulga ja üleantud summade osas, piisavalt usaldusväärsed tõendid.
42.Siiski, arvestades poolte 19.06.2017 ja sellele eelnevat suhtlust on ringkonnakohus seisukohal, et hagejal seisuga 2017.a juuni kostja ees võlgnevus saadud raamatute eest puudub. Sellele viitab see, et 19.06.2017 kirjavahetusest ega ka enne, st 2017.a aasta jooksul toimunud suhtlusest ei nähtu, et kostja oleks hagejale üleantud raamatute eest võlgnevust meelde tuletanud. Seega tuleb usutavaks pidada hageja väidet poolte lepingu täitmise praktika kohta selliselt, et kostja andis kokkulepitud ajal hagejale üle raamatud ning hageja tasus nende eest vahetult. Lisaks osutab kohus asjaolule, et 19.02.2017 tekstisõnumis avaldab hageja seda, et koos makstava 2000 euroga oleks üleantud summa ca 7500 eurot. 140 kasti raamatute müügisumma oli orienteeruvalt (40x140) 5600 eurot. Kostja ei vaielnud vastuses saadetud sõnumites vastu, et hageja on kostjale seisuga 18.06.2017 tasunud umbes 5 500 eurot. Poolte suhtlus keskendus edasiselt üleantavate raamatute eest tasumisele ja transpordi korraldamisele. Kuivõrd tõendamata on hageja võlgnevuse olemasolu kostja ees enne 2017,a lepingu muudatust ei ole tõendatud kostja tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu.
43.Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügilepingu peamine sisu kohustus võõrandada kokkulepitud ese tasu eest. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja tasus kostjale 180-200 raamatukasti eest ettemaksena 2 000 eurot, kuid kostja raamatuid hagejale üle ei andnud.
44.Hageja on 19.06.2017 sõlmitud lepingu muudatusest taganenud. Seega taganes hageja osaliselt poolte vahel sõlmitud lepingust. Kuivõrd poolte kokkulepe raamatute müügi osas oli tõendatud, hageja kandis ettemaksena müügisumma üle aga kostja keeldus lepingu täitmisest, siis on hageja osaline lepingust taganemine põhjendatud. VÕS §
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-11334 116 lg 3 esimese lause järgi kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Hageja on taganenud lepingust põhjendatult osaliselt. Kuna taganemise tõttu tekkis poolte vahel tagasitäitmise võlasuhe, tuleb kostjal hagejale 2 000 eurot tagastada.
45.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise kohta täies ulatuses, st ka osas, milles maakohus mõistis temalt välja hageja kasuks kahju hüvitise. Apellatsioonkaebuses puuduvad põhjendused, miks kostja arvates mõistis maakohus temalt kahju hüvitise välja alusetult. Kostja ei ole maakohtu menetluses kahju suurusele vastuväiteid esitanud. Maakohtus väitis kostja, et kahjunõue ei ole põhjendatud, kuna hageja orienteerus õigusküsimustes, kuivõrd kostjale telefoni teel saadetud tekstisõnumites sisaldus hoiatus lepingust taganemise kohta ning seetõttu puudus põhjus lepingulise esindaja poole pöördumiseks ja täiendava taganemisavalduse tegemiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja väide ei ole põhjendatud. Nii 19.06.2017 kui ka 21.06.2017 (I kd, tlk 26-28) tegi hageja hoiatuse, et kui kostja lepingut ei täida, siis ta taganeb lepingust. Lepinguline esindaja vormistas täiendava nõudeavalduse müügilepingu täitmiseks, milles sisaldus põhjendus, miks hageja leiab, et kostja on kohustatud talle raamatud üle andma (I kd, tlk 29-31). Lepingust taganes hageja lepingulise esindaja poolt vormistatud avaldusega (I kd, tlk 32-34). Õige on küll kostja poolt osundatu, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitatavuse otsustamisel peab kohus hindama, kas mõistlikult võttes oli õigusabi kasutamine vajalik. Siiski tuleb õigusabikulude hüvitatavuse kontrollimisel arvestada sellega, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppe sõlmimisele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Asjaolu, et hageja teadis põhimõtteliselt oma õigustest lepingust taganemiseks ei tähenda seda, et ilma lepingulise esindaja abita oleks ta suutnud vajalikul määral saada kindlust, et tema poolt kohtu poole pöördumine oma õiguste kaitseks on tõenäoliselt edukas.
46.Kostja taotles kohtuotsuses tema nime asendamist initsiaalidega. Kooskõlas TsMS § 462 lg-ga 2 tuleb kostja taotlus rahuldada. Menetluskulude jaotus
47.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad hageja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik