Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Nele Atonen 22.02.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-17-11334 A A hagi M K vastu võla nõudes 2880,19 eurot Hageja A A (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Anneliis Räpo Kostja M K (isikukood xxxx), esindaja vandeadvokaadi abi Rainer Ratnik
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
18.12.2018 Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Anneliis Räpo Kostja M K Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rainer Ratnik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt M K hageja A A kasuks põhivõlgnevus (ostuhinna tagastamine) 2000 eurot ja kahju 667 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M K hageja A A kasuks alates 26.07.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määral summalt 2667 eurot kuni nõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta kostja M K kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtumäärusega mõistliku aja jooksul peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja seisukohad
1.Hageja A A (edaspidi hageja) palub kostjalt M K (edaspidi kostja) välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot, kahju 667 eurot, alates 26.07.2017 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 2667 eurolt, kuni nõude tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 2016 oktoobris kostja ettepanekul kokkuleppe, mille kohaselt nõustus hageja ostma kostjalt ära ca 250 kastitäit (banaanikast) raamatuid hinnaga 10 000 eurot. Raamatud asusid Xxxx laos xxxx. Konkreetsetes raamatutes ja arvus kokkuleppe puudus. Müügitehingu tegemisel selgitas hageja kostjale, et hagejal ei ole võimalik tasuda koheselt kogu summat. Pooled leppisid kokku, et müük toimub eraldi iseseisvate tehingutena kuni kõik 250 kasti on müüdud. Hageja pidi saama esimene kord 2000 euro eest ca 50 kasti. 01.10.2016 tasus hageja kostjale 2000 eurot, kuid sai raamatuid ca 35 kasti. Edasi pidi hageja tasuma iga kuu 200 eurot ja saama ca 10 kasti raamatuid. Kostja hakkas aga hagejale peale käima, et müügiga on kiire ja vaja on suuremaid summasid. Kostja soovis ka, et hageja kannaks raha kostja ema arvelduskontole. Viimati käis hageja laos raamatud vastu võtmas 13.06.2017. Pooled leppisid kokku, et loevad lattu jäänud raamatukastid üle ning hagejal on võimalik saada need kõik endale. Põgusa loenduse järel selgus, et raamatukaste on järgi ca 180-200.
3.18.06.2017 seisuga oli hageja tasunud kostjale 5150 eurot ja saanud ca 140 kasti raamatuid. Pooltel pretensioonid selle aja seisuga puudusid. 19.06.2017 teavitas kostja hagejat, et kostjal on koheselt vaja 2000 eurot. Hageja vastas selle peale, et on kolm varianti: 1) hageja maksab kohe ülejäänud kastide eest 2000 eurot, millega pooled loevad tehingu lõppenuks ning siis oleks kostja kokku saanud hagejalt 7500 eurot; 2) hageja maksab edasi iga kuu 200 eurot kuni 10 000 eurot on täis nagu algselt kokku lepitud; 3) kostja müüb ülejäänud ca 180 kasti kolmandale isikule. Kostja teatas, et soovib kohe saada 2000 eurot ja ülejäänus lepivad pooled kokku. Kostja lubas peale raha saamist hagejale kastid koheselt üle anda. Hageja ei soovinud kiirustada ja teatas, et hagejal on vaja selleks laopinda ja organiseerida tarnsporti. Samal päeval ilmus kostja aga hageja kontorisse ja survestas hagejat tasuma kostjale 2000 eurot. Hageja nõustus tasuma enne kella 17 kostjale 2000 eurot ca 180-200 banaanikasti täie raamatute eest ja märkis, et organiseerib transpordi ise, et raamatud ära transportida 20.06.2017. Hageja tasus pangaülekandega kostjale 2000 eurot 19.06.2017. Kostja keeldus aga hagejale raamatuid üle andmast põhjendusel, et hageja viivitas raha ülekandmisega. 20.06.2017 edastas hageja kostjale tekstisõnumi, milles palus endale üle anda ca 180-200 banaanikasti täit raamatut või hageja taganeb tehingust ja nõuab 2000 euro tagastamist. 22.06.2017 edastas hageja kostjale nõudeavalduse müügilepingu täitmiseks advokaadi vahendusel. Kostja raamatuid üle ei andnud. 27.06.2017 edastas hageja kostjale müügilepingust taganemisavalduse ja nõudis 2000 eurot tagastamist hiljemalt 29.06.2017. Kostja kinnitas taganemisavalduse kätte saamist 28.06.2017, kuid raha ei tagastanud.
4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust poolte vahelised eelnevad suhted ja tehingud. Tähtsust omab, millise kokkuleppe on hageja ja kostja sõlminud 2000 euro osas. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja tasub kostjale 19.06.2017 2000 eurot ning kostja annab hagejale 20.06.2017 üle 180-200 kasti raamatuid. Hageja täitis oma kohustuse, kuid kostja enda kohustust ei täitnud. Kostja teavitas, et ei anna hagejale üle mitte ühtegi raamatukasti enne, kui hageja on tasunud täiendavalt 4050 eurot. 28.06.2017 taganes hageja müügitehingust.
5.Hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe 250 kastitäie raamatute müügiks 10 000 euro eest. Vaidlust ei ole, et kostja pidi raamatuid üle andma järk-järgult ja hageja tasuma järk-järgult. Esimene raamatute müügitehing toimus 01.10.2016. Hageja maksis kostjale 2000 eurot ja pidi
saama vastu 50 kasti raamatuid (s.o ca 40 eurot/kast*50 kasti=2000). Puudub vaidlus, et hageja sai üksnes 35 kasti raamatuid. Edaspidi pidi hageja tasuma igakuiselt 200 eurot ning saama vastu kostja käest ca 10 kasti raamatuid, olenevalt palju hageja autosse mahtus. Pooled eelistasid arveldada sularahas. Hageja, arvestades, et kostja oli väga pealetükkiv ning närviline, soovis tasuda sularahas kauba kättesaamisel.
6.Ebaõige on kostja väide, et kostja pidi andma hagejale üle iganädalaselt ca 10-13 kasti raamatuid. Raamatute eest tasumine ja raamatute üleandmine pidi toimuma igakuiselt. Enamvähem nii see ka toimus, v.a november 2016. Novembrikuus hageja ühtegi makset ei teinud, kuna hageja rahaline seis ei olnud hea ning kostjal oli hagejale üle andmata 15 kasti raamatuid. Detsembris 2016 toimus müük vastavalt kokkuleppele. Hageja sai ca 10 kasti raamatuid ja tasus sularahas 200 eurot. Jaanuaris 2017 maksis hageja kostjale 200 eurot, kuid raamatuid ei saanud. Kostja ilmus välja alles veebruar 2017 ja hakkas nõudma hagejalt suuremate summade tasumist. 13.06.2017 seisuga oli hageja tasunud kostjale 5150 eurot ja saanud maksimaalselt 140 kasti. Valed on kostja väited, et kostja on andnud hagejale üle 350 kasti raamatuid.
7.Kostja ei saa nõuda hagejalt mistahes summa tasumist üksnes alusel, et kostja oli valmis sellele summale vastava hulga kaste üle andma. Kui kostja ei ole raamatuid üle andnud, siis ei ole ka õigust nõuda raha üle andmist. Hagejal ei olnud ühtegi võlgnevust kostja ees 2016 novembri seisuga. Kostja ei ole hagejalt ka võlgnevuse tasumist nõudnud. Kostja on nõudnud üksnes suuremate summade tasumist, kuid hageja on märkinud, et rohkem kui kokku lepitud 200 eurot ei saa hageja anda.
8.Kostja palus hiljem tasuda raamatute eest ka pangaülekannetega, kuid nimetatu tekitas koheselt probleeme raamatute üleandmise osas. Hageja on maksnud 2016 oktoober 50 kasti eest 2000 eurot, kuid sa 35 kasti. Jaanuaris 2017 tasus 200 eurot, kuid raamatuid ei saanud. Veebruar kuni 13.06.2017 toimus raamatute üleandmine regulaarselt, mistõttu otsustas hageja mitte esitada pretensioone saamata jäänud raamatute osas.
9.Kostja tasaarvestusavaldus on põhjendamata. Kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mida tasaarvestada. Tasaarvestusavalduse esitamiseks ei piisa üksnes väitest, et kostja soovib saada hagejalt 6800 eurot.
10.Seoses kostja väitega, et tehing on heade kommetega vastuolus, märgib hageja, et sellisel juhul tuleks kostjal tagastada hagejale TsÜS § 84 lg 1 alusel 2000 eurot. Hageja on aga seisukohal, et 19.06.2017 sõlmitud kokkulepe ei ole tühine. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal oli 2016 juunis mingi erakorraline vajadus. Kostja küll selgitas, et kostjal on raha vaja, et pank näeks, kuid, mis suhted kostjal pangaga olid või, kas tegelikult ka oli raha vaja, seda hageja ei tea. Kostja on kogu aeg rääkinud kui raske tal majanduslikult on, mis on üllatava, kuna hagejale teadaolevalt elab kostja xxxx kesklinnas, sõidab xxxx, töötab püsivalt. Lisaks on hageja kogu aeg selgitanud, et on nõus raamatuid ostma vastavalt oma võimalustele. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vastastikune kohustuste väärtus on tasakaalust väljas. Asjaolu, et pooled leppisid kokku, et ca 250 kasti väärtus on 10 000 eurot, ei tähenda, et see ka nii oli. Seda, mis raamatud ühes või teises kastis olid ja, kas hagejal õnnestub need hiljem edasi müüa, pooled tehingu tegemisel ei teadnud ega saanudki teada, kuna kastide sisuga ei tutvutud.
11.Kostja nõustus hagejale üle andma suurema arvu kaste (so 140 + 180) seetõttu, et kostja soovis hagejalt äärmiselt lühikese etteteatamistähtajaga suuremat summat, kui varasemalt oli kokku lepitud. Kostja on ka ise väitnud, et tal oli vaja xxxx ladu tühjaks saada. Kostja jutt müügiks ettenähtud raamatutest ja kostja isiklikest raamatutest ei oma tähtsust, kuna kostja ei ole hagejale ühtegi n-ö isiklikku raamatut müügiks pakkunud ja nende osas ei ole pooled kokkulepet sõlminud.
12.Kahjunõue on põhjendatud, kuna lepinguline esindaja on püüdnud vaidlust lahendada kohtuväliselt.
Kostja vastuväited
13.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb hagile terves ulatuses vastu.
14.Kostja nõustub, et hageja ja kostja sõlmisid 2016 oktoobris suulise müügilepingu kasutatud raamatute müümiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja müüb hagejale 250 kasti täit (banaanikasti) kasutatud raamatuid hinnaga 10 000 eurot. Kastid võisid olla suuremad või väiksemad, kuid ühe kasti arvutuslik hind oli 40 eurot.
15.Pärast müügilepingu sõlmimist selgus, et hageja ei ole võimeline 10 000 eurot korraga tasuma. Pooled leppisid kokku, et kostja annab hagejale raamatuid üle järk-järgult ning hageja tasub järkjärgult. Hageja pidi saama raamatud iga nädal ja tasuma kord kuus. Hageja autosse mahtus ca 1012 kasti, vahest 13. Hageja pidi iga nädal saama seega ca 10-13 kasti ning leping pidi saama täidetud jaanuaris 2017. Esimesel nädalal andis kostja hagejale 35 kasti 2000 euro eest. Väär on hageja väide, et kostja pidi andma 2000 euro eest ca 50 kasti.
16.23.11.2016 seisuga pidi olema hageja viinud kostjalt ära raamatuid 70-91 kasti + esimesel nädalal saadud 35 kasti ehk kokku 105-126 kasti. Esimese osas üleandmise järel selgus aga, et hageja ei suuda kokkulepitud tempos raamatute eest maksta. 23.11.2016 soovis hageja lõpuks tulla järele järgmisele osale raamatutest, mille peale kostja vastas, et sellisel juhul peab hageja tooma ka ära ca 2500 eurot, mis kostja pidi olema antud momendiks saanud hagejalt selleks momendiks hagejale üle antud kastide eest, millel hageja ei olnud järel käinud, aga mille üleandmiseks kostja oli valmis. Kostja tuletas korduvalt hagejale ka tekstisõnumite teel meelde, et hagejal tuleb tasuda vastavalt kokkuleppele.
17.Detsembris 2016 teatas hageja, et suudab tasuda kostjale ca 200-500 euro suuruste maksetena. Sellisel viisil toimus kokkulepe kuni juunini 2017. Kokku on hageja tasunud kostjale 3200 eurot: oktoober 2016 sularahas 2000 eurot, 09.03.2017 ülekandega 500 eurot; 10.05.2017 ülekandega 500 eurot; 13.06.2017 ülekandega 200 eurot. 3200 eurot vastab ca 80 kasti hinnale. Hageja on saanud enda sõnul 140 kasti. Tegelikult on hageja saanud 19.06.2017 seisuga kostjalt ca 350 kasti raamatuid. Kostja on andnud hagejale raamatukaste rohkem, kuivõrd kostja saab pidevalt kasutatud raamatuid juurde ning osa kaste on kostja hagejale lihtsalt meeleheana andnud, et hageja suudaks kiiremini võlgnevuse kostjale tasuda. Seega võlgneb hageja kostjale 6800 eurot. Kostja on hagejale üle andnud 250 kasti raamatuid, aga hageja ei ole nende eest tasunud.
18.2017 oli kostja tõsiste majanduslike probleemide ees. Kostja pidi refinantseerima kostja perekonnaliikme võetud laenu. Kostja selgitas seda ka hagejale, mille peale hageja möönis, et oleks võimeline maksma ka suuremaid summasid ja kiiremini. 19.06.2017 sõlmisid pooled tekstisõnumi teel uue lepingu (edaspidi 2017 leping), mille kohaselt kohustus hageja tasuma juba saadud raamatute eest veel 2000 eurot ning kostja kohustused pidi loetama täidetuks. Tekstisõnumites ei olnud juttu uutest kastidest, mis tulnuks uue lepingu alusel üle anda. Juttu oli kastidest, mille kostja oli lubanud hagejale üle anda juba varasema kokkuleppe alusel, kui hageja kostja laos käis. Kuna tegemist oli kostja isikliku koguga, siis soovis kostja need enne üle vaadata. Kostja näitas hagejale xxxx laos konkreetseid raamatukaste. 19.06.2017 pärast tekstisõnumite vahetamist ja 2017 lepingu sõlmimist läks kostja hageja töökohta, kuivõrd hageja ei olnud tasunud lubatud 2000 eurot. Kostja oli aru saanud, et hageja peab koheselt tasuma 2000 eurot. 19.06.2017 tekstisõnumites rääkisid hageja ja kostja just kostja isiklikest raamatutest. Kostjale üllatuseks hakkas hageja aga pärast 2017 lepingu sõlmimist nõudma täiendavalt 180-200 kasti raamatuid.
19.Väär on hageja väide, et kui hageja viimati, 13.06.2017, käis ERR laos, soos oli seal veel ca 180-200 kasti, millised kostja pidi andma hagejale 2016 lepingu raames. Kui hageja oli juba saanud enda väitel ca 140 kasti raamatuid 250-st kastist, siis on meelevaldne hageja väide, et hageja pidi lisaks saama veel 200 kasti, mitte aga 110 kasti. Sellist kokkulepet pooled sõlminud ei ole.
20.Pooled vaidlevad käesoleva asjas 2017 lepingu sisu üle. Lepingutingimusi ei saa ühepoolselt muuta. 19.06.2017 kell 13:16 tekstisõnumis nõustus kostja hageja pakkumisega, et hageja kannab kostjale 2000 eurot ja sellega loetakse tehing lõppenuks. Kostja pidas silmas, et hageja annab juba üle antud raamatute eest ning kostja poolt eraldi lubatud kostja isiklike raamatute eest kostjale 2000 eurot, kuid lisaks sellele kostja rohkem raamatuid andma ei pea.
21.27.06.2017 taganes hageja 2017 lepingust. Isegi, kui 2017 leping oleks taganemisavalduses osundatud tingimustel sõlmitud, siis on kostjal hageja vastu 2016 müügilepingust tulenev nõue, millise kostja tasaarvestab hageja nõudega. Hageja on lepingute alusel tasunud kokku kostjale 5200 eurot. Hageja pidi aga tasuma 10 000 eurot.
22.Kostja on ka seisukohal, et 2017 leping on vastuolus heade kommetega ja on seega tühine. Hagejale oli teada kostja erakorraline vajadus lepingu sõlmimiseks. Kui kostja oleks pidanud müüma hagejale 200 kasti 2000 euro eest, siis on tehing vastastikuste kohustuste väärtuse tasakaalust väljas olemise tõttu heade kommetega vastuolus. 200 kasti väärtus oleks pidanud olema ca 8000 eurot. Hageja kasutas ära kostja erakorralist vajadust ning pahas usus ning eksitavalt surus kostjale peale raamatute müümise neli korda odavamalt turuhinnast.
23.Põhjendamatu on hageja kahjunõue. Õigusabikulude kandmine kohtueelses menetluses on asjatu. Hageja on enne advokaadi poole pöördumist juba selgitanud kostjale, kuidas hageja pöördub kohtusse ja taganeb lepingust, seega olid hagejale tema õigused teada ning advokaadi poole pöördumine oli põhjendamatu. Kohtuotsuse põhjendused
24.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled vande all ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
25.Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2000 eurot, kahju summas 667 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 2667 eurot alates 26.07.2017 kuni 2667 euro tasumiseni.
26.Hageja on oma põhivõlgnevuse summas 2000 eurot nõudes tuginenud asjaolule, et 19.06.2017 sõlmitud müügilepingu kohaselt pidi kostja müüjana andma hagejale üle ca 180-200 kasti raamatuid ja hageja pidi kostjale raamatute eest tasuma 2000 eurot. Hageja tasus vastavalt müügilepingule kostjale 19.06.2017 2000 eurot. Kuna kostja oma kohustust anda hagejale üle ca 180-200 kasti raamatuid ei täitnud, siis taganes hageja tuginedes VÕS §-le 116 müügilepingust, millest tulenevalt kohustub kostja tagastama hagejale hageja poolt tasutud 2000 eurot. Hagejal on tekkinud ka kahju kohtueelsete õigusabikulude näol 667 eurot.
27.Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et hageja tasus 19.06.2017 2000 eurot juba varasemalt 2016 sõlmitud müügilepingu alusel saadud raamatute eest ning hagejal ei ole 2017 müügilepingu alusel täiendavalt raamatuid saada. Lisaks on ka 2017 leping tühine, kuna on vastuolus heade kommetega. Hagejal on ka kostja ees juba varasemalt 2016 sõlmitud müügilepingu alusel saadud raamatute eest võlgnevus, millise kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada. Kahju nõude osas märgib kostja, et nõue on põhjendamatu, kuna hagejal olid endal piisavad teadmised õiguskaitsevahendite kohaldamise osas ja puudus vajadus pöörduda advokaadi poole.
28.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: 1) Hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2016 suulise müügilepingu, mille alusel kostja kui müüja kohustus müüma hagejale kui ostjale ca 250 kasti kasutatud raamatuid 10 000 euro eest; 2) Kastide all pidasid pooled silmas banaanikasti; 3) Raamatute üleandmine ja tasumine pidi toimuma järk-järgult;
4) Esimene tehing toimus 01.10.2016, mil hageja tasus kostjale 2000 eurot ja sai vastu ca 35 kasti raamatuid; 5) 19.06.2017 sõlmisid pooled tekstisõnumi teel uue müügilepingu (tl 16-25); 6) 19.06.2017 tasus hageja kostja arveldusarvele 2000 eurot (tl 15); 7) 22.06.2017 edastas hageja kostjale nõudeavalduse müügilepingu täitmiseks, milles andis kostjale täiendava tähtaja raamatute üleandmiseks (tl 29-31) 8) 27.06.2017 edastas hageja kostajale taganemisavalduse 19.06.2017 sõlmitud müügitehingust (tl 32-34), mille kostja on kätte saanud 28.06.2017 (tl 35).
29.Kohus ei tähelda poolte vahel vaidlust 2016 oktoobris sõlmitud müügitehingu tingimuste osas. Kohus täheldab 2016 oktoober sõlmitud müügitehingu osas vaidlust üksnes selles, kui palju on hageja kostjale nimetatud tehingu raames tasunud ja, kui palju on hageja kostjalt saanud raamatuid, milline on oluline kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse lahendamisel.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) kostjal on kohustus tagastada hagejale 19.06.2017 müügitehingu alusel üle kantud 2000 eurot; 2) 19.06.2017 tehing on heade kommete vastane; 3) kostjal on hageja vastu selline nõue, mida kostja saab tasaarvestada hageja nõudega.
31.Poolte vahel 2016 oktoober ja 19.06.2017 sõlmitud lepingud on müügilepingud VÕS § 208 lg 1 mõttes. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega on müügilepingu peamine sisu kohustus võõrandada kokkulepitud ese tasu eest.
32.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on 19.06.2017 müügitehingu alusel müügihinna tasunud. Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud müügitehingu alusel hagejale raamatuid üle andnud ning seda ka vaatamata täiendavalt antud tähtajale (tl 29-31). Puudub vaidlus, et hageja on 27.06.2017 avaldusega (tl 32-34) müügitehingust VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1, 2, 4 alusel taganenud põhjendusel, et kostja ei ole hagejale üle andnud müügitehingu alusel ca 180-200 kasti raamatuid ja nõudnud VÕS § 189 lg 1 alusel üle antud 2000 euro tagastamist.
33.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-157-11, p 28). Kui leping on taganemise tõttu lõppenud (VÕS § 188 lg 2), kohalduvad asjas lepingu tagasitäitmist reguleerivad sätted (VÕS § 189 jj) (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-34-13).
34.Pooled vaidlevad, kas 19.06.2017 tasutud 2000 eurot on tasutud juba hagejale üle antud raamatute eest või pidi kostja lisaks andma hagejale ca 180-200 kasti raamatuid. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas täidetud on ka materiaalsed eeldused 19.06.2017 müügitehingust taganemiseks ning, kas hagejal on õigus nõuda üleantu tagastamist.
35.Vastavalt VÕS § 116 lõikele 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt sama paragrahvi teise lõike esimesele punktile on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Samuti on VÕS § 116 lg 2 kohaselt tegemist olulise rikkumisega kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Vastavalt VÕS § 114 lõike 1 esimesele lausele kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Tulenevalt sama paragrahvi kolmandast lõikest kui täiendav tähtaeg on antud lepingulise kohustuse rikkumise korral, võib võlausaldaja selle
tähtaja jooksul keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning viivise maksmist, kuid ei või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
36.Kohtule esitatud tekstisõnumitest (tl 16-25) nähtuvalt on hageja edastanud kostjale 19.06.2017 kell 13:06 sõnumi: „....seega on nüüd kolm varianti. Annan sulle kohe ja praegu ülejäänud kastide eest 2000 ja kuulutame tehingu lõppenuks. Siis oleks koos eelmiste makstud summadega sa saanud ca 7500 eurot. Vähem kui algselt kokku lepitud aga kui kohe maksta siis rohkem ei saa, sest mul endal tuleb veel ka ladustamise eest tasuda 1000-1500 euri + muud kulud ja niikuinii tulen raamatuid müües vb omadega tasa. Kindlasti mitte piisavalt suurelt plussi, et see seda kõike oleks ära tasunud. Teine variant on, et maksan kuu kaupa edasi kuni 10 tuhat täis kuid sellisel juhul ainult 200 euro kaupa kuus nagu algselt sai kokku lepitud. Kolmas variant on, et lõpetame tehingu praeguse seisuga ja müüd ülejäänud ca 180 kasti kellegile teisele 4500ga maha. Rohkem variante pole, sest rohkemaks ma võimeline pole...“ Kostja on kell 13:08 vastanud „kanna kohe xxxx arvele raha üle. Pank teeb kolmapäeval komitee, täna tahavad näha, et võlga pole, saad aru, mina ei dikteeri tähtaegu ju, vaid pank. Pane see 2000 kohe ära, ülejäänu lepib kokku, mul on hapukiire, pean täna saama raha arvele panna ja siis tööpäeva jooksul ehk enne 17.00 saama pangalt kinnituse...“ Kell 13:25 on hageja teatanud: „loe mu eelmine pikk jutt enne läbi. Seal on kogu info kirjas, mida ma saan teha ja mida mitte. Vali neist sulle sobiv variant ning siis tegutseb edasi...“. Kell 13:26 on kostja teatanud: „kanna 2000 üle siis,“ mille peale hageja on saatnud sõnumi kell 13:32 „ma kannan sulle raha üle või annan sulle sulas kätte siis kui tulen kastidele järele ja saab kõik korraga ära viia. Ette ma ei maksa. Hetkel pole mul aga veel transporti et kõik korraga ära viia.“ Kostja on kell 13:37 vastanud: „mul on kohe vaja saad aru, saad oma kastid kätte ju!!“ Kell 14:45 on hageja muuhulgas teatanud „...niisiis kui tahad minu poolt pakutud variantidest võtta esimene variant vastu siis ütle, mis päeval transpordiga tulla ja seejärel saad kohe ka raha.“ Kostja teatab kell 15:06 „kohe täna teeme kastid aga raha on vaja kohe arvele, et see saaks mul veel enne kell 17 õigesse kohta...“
37.Juhindudes VÕS § 29 lg 1 ja 4 on kohus seisukohal, et iga mõistlik inimene saab aru, et pooled on kokku leppinud, et hageja tasub 2000 eurot ning kostja annab hagejale selle eest ca 180-200 kasti raamatuid, mitte, et hageja tasub 2000 eurot juba eelnevalt saadud raamatute eest. Kostja väited, et hageja tasus juba saada olevate raamatute eest on paljasõnaline. Usutav ei ole, et kostja arutaks tekstisõnumite teel, kuidas organiseerida transporti raamatute äraviimiseks, kui hageja tasus juba saadud raamatute eest. Lisaks näitab kohtu hinnangul sõna ülejäänud, et hageja saab 2000 euro eest ülejäänud raamatud. Asjaolu, et hageja pidi saama ca 180-200 kasti raamatuid tasutud 2000 euro eest kinnitab ka asjaolu, et hageja on kolmanda variandina pakkunud kostjale välja, et tehing lõpetatakse ära ning kostja müüb ülejäänud ca 180 kasti kellelegi teisele. Kostja ei ole kordagi tekstisõnumites vastu vaielnud, et kostjal ei ole rohkem raamatuid või, et hagejal on kõik raamatud saadud ning 2000 eurot on juba saadud raamatute eest. Kostja ei ole ka kordagi maininud, et hagejal on kostja ees võlgnevus. Eeltoodud asjaolusid kinnitavad ka hageja vande all antud selgitused, et enne 19.06.2017 tehingut käisid pooled ERR laos ja lugesid üle, et laos on veel ca 180-200 kasti raamatuid. Kostja vande all antud selgitusi, et kostja pidas ülejäänud kastide all silmas Päevalehe kasti ja lahtiseid raamatuid (tl 81), ei kinnita ükski teine kohtule esitatud tõend. Lisaks on kostja väited ka vastuolulised. Kostja enda vastuses hagile on märkinud, et 19.06.2017 sõnumites oli juttu kostja isiklikest raamatutest, millised kostja oli hagejale juba varasemalt lubanud üle anda, kui hageja kostja laos käis (tl 52), kuid hiljem on asunud kostja väitma, et pidas silmas Päevalehe kasti ja lahtiseid raamatud. Kohus on seisukohal, et kaudselt tõendab asjaolu, et kostja kohustus andma hagejale ca 180-200 kasti raamatuid ka hageja poolt 19.06.2017 kostjale tehtud ülekande selgitusse märgitud: „ülekanne 180-200 raamatukasti, mis tuleb peale ülekande laekumist 24 tunni jooksul maksjale üle anda,“ kuna nimetatut kinnitavad ka pooltevahelised tekstisõnumid ja hageja vande alla antud selgitused.
38.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt hageja müügilepingust taganemine on lubatav ja õiguspärane, kuna kostja ei täitnud 19.06.2017 müügilepingust tulenevat täitmise kohustust. Lisaks ei täitnud kostja kohustust ka selleks antud täiendava tähtaja jooksul. Taganemisavaldus on esitatud seaduses sätestatud mõistliku aja jooksul.
39.Kooskõlas VÕS § 189 lõikega 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
40.Osundatavast sättest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale 19.06.2017 müügilepingu alusel tasutud 2000 eurot.
41.Kuna kostja on esitanud kohtule vastuväite, et 19.06.2017 tehing on tühine, kuna on heade kommetega vastuolus ja menetlusliku tasaarvestusavalduse, siis järgmiseks analüüsib kohus esmalt, kas 19.06.2017 müügileping võib olla tühine TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel ning edasi, kas kostjal on hageja vastu nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega.
42.TsÜS § 86 lg 1 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu tühisuseks TsÜS § 86 lg 2 järgi peab lisaks soorituste väärtuste vahe tasakaalust väljas olekule olema üks tehingu pooltest selle teinud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (sundolukord). Tühisusele tuginev pool peab nimetama ja tõendama vähemalt ühe sundolukorda iseloomustava asjaolu ning mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või mida ebasoodsamad on tehingu tingimused, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (Riigikohtu 05.03.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18613, p 20). Kuivõrd käesoleval juhul on tehingu tühisusele tuginenud kostja, siis lasub ka kostjal kohustus esile tuua TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused ning tõendada eelduste esinemist. Nimetatud on kohus selgitanud kostjale oma 05.02.2018 kirjas (tl 86-87).
43.Kostja ei ole kohtu ette toonud TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaldamise eeldusi ega neid tõendanud. Kohus leiab, et 19.06.2017 sõlmitud kokkulepe ei ole tühine. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal oli 2016 juunis mingi erakorraline vajadus. Kostja on küll selgitanud, et kostjal oli majanduslikult raske, kuid kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kostja väiteid kinnitaks. Kostja ei ole ka ümber lükanud hageja väiteid ja esitatud tõendeid, et kostja elab xxxx kesklinnas, sõidab xxxx (tl 70-71) ja omab püsivat töökohta (tl 71 pöördel), mis näitavad, et kostja majanduslik olukord ei olnud raske. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vastastikune kohustuste väärtus on tasakaalust väljas. Kohus toetab hageja seisukohta, et asjaolu, et pooled leppisid kokku, et ca 250 kasti väärtus on 10 000 eurot, ei tähenda, et see ka nii oli. Seda, mis raamatud ühes või teises kastis olid ja, kas hagejal õnnestub need hiljem edasi müüa, pooled tehingu tegemisel ei teadnud ega saanudki teada, kuna kastide sisuga ei tutvutud. Asjaolu, et mis oli kastide sees kinnitavad ka hageja ja kostja vande all antud selgitused. Seega ei ole 19.06.2017 müügileping tühine. Kohus märgib ka, et isegi, kui leping oleks tühine, siis tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 kohustuks kostja tagastama saadud 2000 eurot alusetu rikastumise sätete alusel.
44.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma
kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Riigikohus on korduvalt jaatanud menetluses tehtud tasaarvestusavaldust ja on märkinud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja ilmtingimata esitama vastuhagi. Kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama. Juhul, kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud (vt nt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-111-06; 3-2-1-23-11, 3-2-1-42-12). Seega tuleb kohtul käesoleval juhul arvestada kostja esitatud tasaarvestusavaldusega. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral protsessis tuleb kohtul kontrollida sisuliselt ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust (Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-42-12, p 10; 3-2-1-58-04, p 11).
45.Eelnevast tulenevalt tuleb kohtul anda hinnang kostja väidetavale nõudele hageja vastu.
46.Kostja väitel võlgneb hageja 2016 oktoobris sõlmitud suulise müügilepingu alusel kostjale 4050 eurot. Kostja märgib, et hageja on saanud kostjalt 354 kasti raamatuid, kuid tasunud on üksnes 5950 eurot. Hageja vaidleb tasaarvestusavaldusele vastu. Hageja on tasunud kostjale 7100 eurot ja saanud ca 140 kasti raamatuid.
47.Puudub vaidlus, et 2016 oktoobris sõlmisid hageja ja kostja suulise müügilepingu, mille alusel kostja pidi müüma hagejale ca 250 kasti raamatuid 10 000 euro eest. Puudub vaidlus, et pooled leppisid kokku, et raamatuid antakse üle järk-järgult ja hageja tasub järk-järgult, mida kinnitavad ka poolte vande all antud seletused ja tekstisõnumid. Puudub vaidlus, et esialgu tasus hageja igakuiselt 200 eurot, mida tõendab 11.12.2016 tekstisõnum (tl 8) ning alates veebruar 2017 500 eurot kuus, mida kinnitab hageja vande all antud seletused (tl 166-169).
48.Kohus hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et tõendatud on, et hageja on tasunud kostjale 2016 oktoobris sõlmitud müügilepingu alusel kokku 7100 eurot. Puudub vaidlus, et 01.10.2016 tasus hageja kostjale 2000 eurot. Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et ülekandega on hageja tasunud kostjale 3200 eurot (tl 156). Puudub vaidlus, et osaliselt tasus hageja raamatute eest ka sularahas. Hageja 12.12.2016-11.01.2017 pangakonto väljavõttega on tõendatud, et 13.12.2016 on hageja välja võtnud sularaha 200 eurot ja 10.01.2017 250 eurot, millest hageja on tasunud 200 eurot kostjale (tl 157). Hageja 08.02.2017-01.08.2017 pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja on välja võtnud 08.02.2017 500 eurot, 11.04.2017 500 eurot ja 11.06.2017 500 eurot (tl 159). Kostja väide, et 13.12.2016 ei toimunud tehingut on ümber lükatud 13.12.2016 tekstisõnumiga (tl 8) ja ka kõnede eristusest nähtub, et poolte vahel on toimunud nimetatud päeval mitu vestlust (tl 117 pöördel). Kuigi kõnede eristusest ei nähtu vestlust 10.01.2017, siis puudub kohtul alus kahelda hageja vande all antud ütlustes, et jaanuaris 2017 on hageja andnud kostjale 200 eurot, nimetatud kinnitab ka asjaolu, et sularaha on välja võetud Cirkle K Kristiine tanklast (tl 158). Usutavad ei ole kostja väited, et 08.02.2017, 11.04.2017 ja 10.06.2017 ei saanud kostja hagejalt 500 euro suuruseid makseid sularahas. Hinnates koostoimes hageja pangakonto väljavõtet (tl 159) ja kostja kõnede eristust (tl 127, 138 jj, 150 jj) on usutav, et raha üleandmine toimus. Asjaolu, et hageja on tasunud kostjale 2016 oktoobri müügilepingu alusel 7100 eurot kinnitab ka 19.06.2017 tekstisõnum, kus hageja kirjutab, et: „...siis oleks koos eelmiste makstud summadega sa saanud ca 7500 euri....“ (tl 17). Kostja ei ole nimetatule vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale tasunud 7100 eurot.
49.Usutavad ei ole kostja väited, et kostja on hagejale üle andnud raamatuid 354 kasti. Kohus leiab, et kõnede eristusega ei saa tõendada raamatute üleandmist. Asjaolu, et pooled võisid rääkida raamatute üleandmisest, ei tähenda, et üleandmine ka toimus. Kohtule esitatud tekstisõnumitest nähtub, et kostja on korduvalt saatnud ka sõnumeid, et millal hageja saab jälle raamatuid osta, mistõttu eeldab kohus ka, et kui hageja ei vastanud kostja sõnumitele, siis asus kostja helistama. Samuti arvestades kostja väiteid, et kostjal oli raske majanduslik olukord ning väga raha vaja, siis ei ole usutav, et kostja annab hagejale üle 354 kasti raamatuid ja ei tuleta kordagi hagejale meelde, et hagejal on kostja ees võlgnevus. Väidetavast võlgnevusest on kostja asunud alles rääkima peale hagejapoolset 19.06.2017 müügilepingust taganemist. Lisaks nähtub tekstisõnumitest kostja intensiivsus raamatute müümisel ja raha saamisel, seega ei ole usutav, et kostja, kui ta leidis, et hageja on talle raamatute eest võlgu, ei küsi ja ei maini kordagi olemasolevat võlgnevust. Võlgnevuse olemasolu ei tunnista ka hageja oma vande all antud ütlustes. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja on hagejale andnud raamatuid üle rohkem, kui kostja on hagejalt saanud raamatuid.
50.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal puudub nõue, mida tasaarvestada hageja nõudega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2000 eurot.
51.Hageja kahjunõue 667 eurot koosneb kohtueelsest õigusabikulust.
52.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-173-12 punktis 15 leidnud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
53.Hageja nõuab kohtueelselt Advokaadibüroo Entsik & Partnerid OÜ poolt hagejale osutatud õigusabiteenuste eest kokku 667 eurot. Õigusabiteenust osutati: 1) 22.06.2017 - 2 tundi ja 50 minutit summas 391 eurot (tl 36); 2) 27.06.2017 – 2 tundi summas 276 (tl 37).
54.Kostja leidis, et hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu, kuna hagejal puudus vajadus pöörduda õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole. Hagejale olid endale teada, milliseid õiguskaitsevahendeid kasutada.
55.Kohus leiab, et hageja on tõendanud kohtueelsete õigusabikulude kandmist (tl 38-39). Hagejale esindaja poolt kohtueelsete nõudekirjade esitamist tõendavad hageja esindaja 22.06.2017 nõude kiri ja 27.06.2017 taganemisavaldus (tl 29-34).
56.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-138-10 punktides 26 ja 28 leidnud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused, mille täitmist kassatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole. Advokaadi kaasamine võib kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
57.Kohus leiab, et kostja on lepingut rikkunud, jättes hagejale üle andmata raamatud; kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kuna kostjal oli tulenevalt 19.06.2017 sõlmitud müügilepingust kohustus hagejale raamatud üle anda; hagejale on tekkinud kahju kohtueelsete õigusabikulud näol; kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, kuna lepingulise kohustuse täitmata jätmisel pidi kostja ette nägema, et hagejal võivad tekkida kulud õigusabile, mida tõendab ka asjaolu, et kostjale oli teada, et hageja on pöördunud esindaja poole. Hageja teavitas ka kostjat eelnevalt, et müügilepingu täitmata jätmisel pöördub hageja esindaja poole; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks asendamiskohustust jätnud täitmata, poleks hagejal tekkinud vajadust kohtueelsele õigusabile.
58.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 667 eurot.
59.Hageja nõuab kostjalt alates hagi esitamisest 26.07.2017 kuni nõude täitmiseni viivist ostuhinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõudelt. Hageja on lähtunud VÕS sätestatud viivise seadusjärgsest määrast. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ostuhinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõudelt alates 26.07.2017 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
60.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus juhindudes TsMS § 177 lg l p 2 ja lg 2 kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 22.02.2019 kohtuotsuse põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.