AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus R. K. vastu kahju hüvitamise nõudes menetluse lõpetamine
Tsiviilasja hind
2748,28 eurot
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); lepinguline esindaja A. L. (e-post: xxx)
esindajad
Puudutatud isik: R. K. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Resolutsioon
1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus R. K. vastu kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista R. K.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahju 2458,32 eurot (kaks tuhat nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 32 senti)
3.Välja mõista R. K.lt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis põhinõudelt seisuga 28.08.2019 summas 93,45 eurot (üheksakümmend kolm eurot ja 45 senti) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2458,32 eurot) alates 29.08.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista R. K.lt välja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks põhjendatud menetluskuluna riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kokku 530 (viissada kolmkümmend) eurot.
4.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb R.
K.l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (530 eurot) AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest.
Menetluse käik
1.Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx kindlustuslepingu nr xxx alusel. Kindlustusvõtjaks on H.-A. T. ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 16.10.2018 kahjuteate kohaselt toimus kindlustatud korteris 13.10.2018 kahjujuhtum.
2.Hageja esindaja, Kahjuhaldus OÜ vaatas 18.10.2018 kahjustada saanud korteri üle ja koostas vara ülevaatuse akti, mille kohaselt asub kindlustatud korter hoone teisel korrusel. Kindlustud korteri kõrval asuvas korteris nr x süttis tulekahju. Tulekahju käigus on lõhutud korteri nrx metallist uks, et kontrollida, kas põleng on jõudnud ka korterisse x. Korteri nr x siseviimistlus on kaetud tahmaga. Politsei vastuse kohaselt oli tulekahju koldekoht korteri nr x köök-elutoas, voodi piirkonnas. Tulekahju tõenäoline tekkepõhjus on lahtise tule allikas.
3.Korter nr x sai tulekahju tagajärjel tahma ja vingukahjustusi. Korteri nr x tulekahju järgseks puhastuseks tegi hinnapakkumise Puhastusteenistus OÜ summas 611,16 eurot (509,30*1,2). Korteri nr x puhastas Puhastusteenistus OÜ ning esitas hagejale arvesummas 345,88 eurot, mis on 265,28 euro võrra väiksem hinnapakkumisest, sest tõstatud tööde hulgast jäi välja laminaatparketi eemaldamine ning omavastutus 200 eurot. Lisaks hüvitas hageja Renoveerimine OÜ-le remondiarve summas 2112,44 eurot. Hageja on kokku hüvitanud kahju summas 2458,32 eurot (345,88+2112,44).
4.Kohus on menetlusse võtmise määruse koos avaldusega toimetanud kostjale kätte 11.09.2019 e-toimiku kaudu. Kostja ei ole kohtule vastust avaldusele esitanud. Määruse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohus on märkinud, et 1. jaanuaril 2018 jõustunud TsMS § 613 lg 1 redaktsioon on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kolleegiumi arvates tuleb seetõttu hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud olukorra taastamise nõue. Samuti tuleb kehtiva TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1224747, p 16). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Kodukindlustuse poliisi nr xxx ja selle juurde kuuluvate kindlustuslepingu üldtingimuste U100/2017 ja kodukindlustuse tingimustega xxx on tõendatud, et korter aadressil, xxx, oli perioodil 14.02.2018-13.02.2019 kindlustatud muuhulgas ka tulekahju vastu.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkti 6 järgi võib võlasuhe tekkida seadusest tulenevast alusest. Vastavalt KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 31 lg 4 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
8.VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.
9.Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
10.Kahjuteatega (lk15), vara ülevaatuse aktiga (lk 16), fotodega kahjustatud korterist (lk 1718, 34-61), arvamusega kahju põhjuste ja suuruse kohta (lk 19, 24) on tõendatud, et tulekahju kustutustööde käigus on lõhutud korteri x metallist uks koos ukselukkudega ning korter on tahmast kahjustatud. Kahju hüvitamine hageja poolt kogusummas 2458,32 eurot on tõendatud Puhastusteenistuse OÜ arvega xxxx, maksekorraldusega 4555062, Renoveerimine OÜ arvega xxx ja maksekorraldusega 4772017. Kohus on seisukohal, et kahjustuste ulatust arvestades on kahjustuste likvideerimiseks kulunud summa põhjendatud ja mõistlik.
11.Politsei- ja Piirivalveameti vastusega on tõendatud, et 13.10.2018 aadressil xxx toimunud põleng sai alguse korterist nr x (lk 20) ning korter kuulus tulekahju ajal kostjale R. K. (lk 29). Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et tulekahju koldekoht on korteri nr 6 köök-elutuba voodi piirkond, tulekahju tõenäoline tekkepõhjus on lahtise tule allikas ja tulekahju on alguse saanud tulekahjus hukkunud isiku tegevuse tagajärjel. Tulenevalt KrtS §-st 31 vastutab puudutatud isik ka siis, kui kohustust on rikkunud kolmas isik. Kohus on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele summas 2458,32 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
13.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus rahuldab täielikult avaldaja avalduse, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS §59 lg 5), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Avaldaja lepinguline esindaja on kliendi nõustamisele ja avalduse koostamisele kulutanud 4 tundi, mis on arvestades koostatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu põhjendatud ja vajalik. Õigusteenuse hind 120 eurot/tund on mõistlik ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Seega tuleb puudutatud isikul avaldajale lepingulise esindaja tasu 480 eurot hüvitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.