Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

täitmist

võib

pärast

pankroti

septembrist, milles ta muu hulgas küsib, et miks pole meid teavitatud, eitab pankrotisituatsiooni ja soovib ajutiselt haldurilt kogu pankrotimenetluse dokumentatsiooni venekeelsena. Ajutine haldur vastas võlgnikule veel samal päeval, et kõik vajalik on võlgniku esindajatele saadetud võlgniku enda esitatud kontaktaadressitel. Kuid ühtki sisulist vastust ega dokumenti ei ole võlgnik tänaseni esitanud, sh jäeti esitamata küsitud bilansid ja kasumiaruanded. Puuduvad igasugused andmed võlgniku võimaliku olemasoleva vara kohta. Sealhulgas on teada, et võlgnikul puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Finantsasutuste vastustest nähtus, et võlgniku kõik 3 teadaolevat arvelduskontot on suletud, sh Swedbank konto veebruaris 2018 ja Versobank konto juulis 2018. Seega võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ilmselt ei saa. Võlausaldaja pankrotiavalduses on nõude suuruseks märgitud 1 413 566 eurot. Kohustus võlausaldaja ees põhineb 2018. aasta märtsis võetud laenul, mis jäi tagastamata. Muude kohustuste kohta andmed puuduvad. Maksuvõlg puudub. Ajutine haldur ei saa anda sisulist hinnangut võlgniku finantsandmetele ja raamatupidamisele, sest võlgnik pole ajutisele haldurile esitanud mitte ühtki finantsdokumenti. Võlgniku majandustegevus, mille tipp oli 2018. aastal, on ülikiires tempos langenud - kui 2018. aasta esimeses kvartalis oli käive 6,5 miljonilt, siis viimases kvartalis vaid 0,015 miljonit. Võlgnik jättis sisuliselt vastamata ajutise halduri teabenõudele ning ei ole esitanud mitte ühtki finantsdokumenti. Seni puuduvad ajutisel halduril konkreetsed andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid juhatuse liige jättis saadud laenu kokkulepitud tähtajaks tagastamata ning hoiab end kõrvale suhtlemisest laenu andnud võlausaldajaga. Lisaks esitamata 2017. aasta majandusaruandele on võlgnik jätnud äriregistrile esitamata ka 2018. aasta majandusaruande, mille esitamistähtaeg oli 30.06.2019. Võlgnikul on EMTA-le esitamata 2019. aasta juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonid. Võlgnik on ilmselt püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 1 413 566 eurot; võlgniku vara olemasolu kohta igasugused andmed puuduvad; ilmselt ei ole netovara väärtus vastavuses ÄS § 136 nõuetega; võimalusi ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks ei ole ajutisel halduril esialgu võimalik hinnata; võlgniku esindaja võlgniku maksejõuetust ei tunnista. Ajutisel halduril pole esialgu võimalik hinnata võlgniku maksejõuetuse põhjusi ja määrata selle tekkimise aega. Kuid ei saa välistada, et maksejõuetuse tekkimisele võis kaasa aidata juhtkonna pahatahtlik käitumine, kui jäeti täitmata äriühingu kohustus võlausaldaja ees. Netovara väärtuse languse korral alla selle miinimumsuuruse (ÄS § 136 kohaselt vähemalt 2500 eurot) pidi juhtkond esitama nõuetekohase pankrotiavalduse või võtma tarvitusele muud meetmed olukorra parandamiseks. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, miks juhatuse liige ei asunud äriühingut nõuetekohaselt likvideerima ja/või ei esitanud pankrotiavaldust. PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest seni puuduvad andmed võlgniku olemasoleva vara kohta. Samuti pole täna veel teada, kas võlgnik on teinud tehinguid varaga, mida oleks võimalik tagasi võita või nõuda. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui pankrotimenetluse kulude katteks tasutakse kohtu deposiitkontole kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A G OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 1 413 566 eurot, kuid vara olemasolu kohta info puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei välista, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot kohtu deposiiti hiljemalt 28.10.2019. Võlausaldaja F T OÜ eest on tasutud 21.10.2019 kohtu deposiitkontole 3000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud A G OÜ juhatuse liige A T (isikukood xxxx). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlausaldaja poolt deposiiti kantud vahendite arvelt. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.