Tsiviilasi nr 2-19-13066
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2019, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-13066
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi Margit Paas vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
30 eurot hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn;
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja lepinguline esindaja Carlo Kask, PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected]; kostja Margit Paas, isikukood XXX; elukoht XXX; epost XXX. kirjalik menetlus, lihtmenetlus Menetlus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist meeldetuletuskirjade saatmise eest pärast lepingu lõppemist 25 euro ulatuses. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulude hüvitise ülempiiri hindamisel ei ole põhjendatud arvestada nõudesumma hulka sissenõudmiskulu. Seega varem tekkinud sissenõudmiskulu (meeldetuletuskirja saatmise kulu 5 eurot) ei tohi VÕS § 1132 lg 2 kohaldamisel nõude suuruse juures arvestada, sest vastasel juhul saab sissenõudmiskulude
arvel suurendada sissenõudmiskulude hüvitise ülempiiri. Käesoleval juhul ongi nõude sisuks üksnes sissenõudmiskulu. Kuna sissenõudmiskulu moodustab kogu nõue, siis puudub alus VÕS § 1132 lg 2 järgse sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks ning hagi 25 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada 5 euro (30-25) ulatuses. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi 17% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 83% ulatuses hageja ja 17% ulatuses kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 495 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 75 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 150 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 17% ehk 25.50 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.