Rahuldada XX (X) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata XX (X) menetluskulude suuruseks 1344 eurot (sealhulgas käibemaks).
5.Välja mõista TB Works Osaühingult XX (X) kasuks menetluskulud 1344 (üheksasada) eurot.
6.Välja mõista TB Works Osaühingult XX (X) kasuks viivis menetluskulude 1344 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord
1(8)
Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.TB Works Osaühing (võlausaldaja) esitas 13.03.2019 Harju Maakohtule võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku XX (X, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse asjaolude kohaselt väljastas võlgnik 22.05.2017 võlausaldajale garantiikirja, millega võlgnik garanteeris võlausaldaja ja E-Profiil AS-i vahel 22.05.2017 sõlmitud laenulepingust nr LL170522TBW tulenevate E-Profiil AS-i kohustuste täitmist kuni 250 000 euro ulatuses (garantiikirja punkt 2.1.). Garantiikirja väljastamise hetkel oli võlgnik ühtlasi nii E-Profiil ASi juhatuse liikmeks kui ka aktsionäriks OÜ Mastingo Holding vahendusel. Seega väljastas võlgnik garantiikirja enda majandus- ja kutsetegevuse raames. Tulenevalt asjaolust, et E-Profiil AS laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles võlausaldaja laenulepingu 19.10.2017 üles ning esitas E-Profiil AS-ile nõude laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks, mis 19.10.2017 seisuga moodustas 1 316 838,20 eurot. 19.10.2017 saatis võlausaldaja võlgnikule nõude garantiisumma väljamaksmiseks summas 250 000 eurot hiljemalt 25.10.2017. Võlgnik võlausaldaja nõuet ei täitnud ning võlgnevust ei tasunud. Kooskõlas garantiikirja punktiga 2.2. sisaldas nõue kinnitust, et E-Profiil AS ei ole võlausaldaja ees laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning ühtlasi ülevaadet laenulepingust tuleneva võlgnevuse suuruse kohta. 15.02.2019 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles esitas võlgnikule nõude võlgnevuse summas 250 000 eurot tasumiseks hiljemalt 28.02.2019. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole, mistõttu on võlausaldaja sunnitud pöörduma pankrotiavaldusega kohtu poole. Vastavalt Garantiikirja punktile 2.2. peab võlausaldaja esitama garantiisumma väljamaksmiseks võlgnikule kirjaliku nõude garantiisumma täies osas või osaliselt tasumiseks koos kinnitusega, et laenusaaja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud, näidates ära täitmata jäänud ja/või mittekohaselt täidetud kohustused. Garantiikirja punkt 2.5. kohaselt kohustub võlgnik nõude rahuldama võlausaldaja esimesel nõudmisel 3 tööpäeva jooksul alates nõude kättesaamisest. Võlausaldaja on tõendanud, et nõue vastas garantiikirja punktile 2.2., st nõude realiseerimise ainsaks eeltingimuseks on nõude kättetoimetatuks lugemine vastavalt garantiikirja punktile 2.5. Võlausaldaja edastas 19.10.2017 nõudekirja võlgnikule e-posti teel aadressil XXX, mille kättesaamist võlgnik samal päeval kinnitas. Nõude saab lugeda võlgniku poolt garantiikirja kohaselt kätte saaduks ning garantiikirjast tuleneva kohustuse tekkimise eeltingimus on täidetud. Garantiikirja punkt 2.6. kohaselt kohustub võlgnik nõude rahuldamisega viivitamise korral tasuma võlausaldajale viivist arvestusega 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Kuna võlgnik sai võlausaldaja nõude kätte 19.10.2017 e-kirja teel ning nõuet kirjas määratud tähtajaks ehk 2(8)
25.10.2017 ei tasunud, on võlausaldajal õigus ühtlasi nõuda võlgnikult ka viiviste tasumist alates 26.10.2017. Pankrotiavalduse esitamise päeva seisuga on viivisnõude suuruseks 630 000 eurot. Võlausaldaja nõude suuruseks on 880 000 eurot, millest põhivõlgnevus on 250 000 eurot ja viivise võlgnevus 13.03.2019 seisuga on 630 000 eurot. Võlgnik on maksejõuetu, sest võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja tugineb PankrS §-le 10 lg 2 p 1.
2.Harju Maakohus võttis 27.03.2019 määrusega võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku vastu menetlusse.
3.Võlgnik võlausaldaja pankrotiavaldusega ei nõustu ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge ning võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Poolte vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. 22.05.2017 garantii on tühine tulenevalt VÕS § 155 lg-st 1 ja TsÜS §-st 87. Pankrotiavalduses ei saa võlausaldaja edukalt tugineda garantiikirjale, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista. Võlgnik on esitanud 18.05.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse 22.05.2017 garantiikirja tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt garantiikirja tagastamiseks (tsiviilasi nr 2-19-7525). PankrS § 15 lg 3 p-ide 1 ja 4 kohaselt on välistatud võlausaldaja pankrotiavalduses tuginemine garantiikirjale, mille kehtivust seadus ei tunnista ning kohus ei saa eelduslikult tühise garantii alusel pankrotiavaldust rahuldada. Võlausaldaja pankrotiavalduses esitatud nõude ebaselgus on seega ilmne. Kehtiva õiguse kohaselt ei saa füüsiline isik sõlmida garantiina vormistatud tagatiskokkuleppeid ega väljastada ühepoolseid garantiikirju. VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud keeld anda garantiisid või sõlmida garantiilepinguid väljaspool majandus- või kutsetegevust, toob kaasa keeluga vastuolus olevate garantiide tühisuse TsÜS § 87 alusel. Võlgnik oli 22.05.2017 Aktsiaseltsi E-Profiil juhatuse liige. Aktsiaseltsi E-Profiil nõukogu esimees oli MM, kes kontrollis läbi AS-i Technobalt Holding, Mettech Holding OÜ ja Techprofiil OÜ 52% Aktsiaseltsi E-Profiil aktsiakapitalist ja häältest. AS Technobalt Holding oli nõus Aktsiaseltsi E-Profiil täiendavalt lühiajaliselt finantseerima läbi samuti MM kontrolli ja juhtimise all oleva TB Works Osaühingu ja vastavalt aktsionäride lepingu lisa 8 punkt C-le. Selleks kohustus võlausaldaja võtma AS-ist LHV Pank laenu vastavalt AS LHV Pank pakkumisele, kusjuures poolte vahel oli kokku lepitud, et võlausaldaja poolt saadud laen kantakse võlausaldaja poolt koheselt samadel tingimustel edasi Aktsiaseltsile E-Profiil. Ootamatult keeldus MM võlausaldaja poolt AS LHV Pank saadud 1 300 000 euro edasi laenamisest Aktsiaseltsile E-Profiil ning nõudis Aktsiaseltsi E-Profiil nõukogu koosolekul garantiikirja allkirjastamist, mille oli MM ette valmistanud, ilma selle sisu ning otstarvet selgitamata. MM teavitas, et tema lubadused Aktsiaseltsile E-Profiil laenu anda jäävad ainult lubadusteks, kui garantiikirja koheselt ei allkirjastata ega andnud võlgnikule võimalust ka garantiikirja sisuga tutvumiseks. Surve all ning eeldades Aktsiaseltsi E-Profiil aktsionäride poolt 18.05.2017 aktsionäride lepingu lisas 8 kokkulepitud kohustuste täitmist MM poolt, allkirjastas võlgnik talle esitatud garantiikirja teadmisega, et sellega kinnitab ta Aktsiaseltsi EProfiil poolt laenu tagastamist võlausaldajale ja aktsionäride lepingu lisas 8 sätestatud kohustuste täitmist, mitte ei anna võlausaldajale isiklikku tagatist. Garantiikirja teist originaali ei koostatud ning koopiat või ärakirja võlgnikule MM poolt üle ei antud. Seega allkirjastas võlgnik garantiikirja olustikus, kus MM avalduste ja seisukohtade põhjal nõuti täiendavaid kinnitusi Aktsiaseltsilt E-Profiil ning seetõttu pidid vastavad avaldused, mis esitati garantiikirjade vormis, allkirjastama Aktsiaseltsi E-Profiil juhtorganite liikmed, võlgnik nende
3(8)
hulgas. Võlgnikule ei olnud aga arusaadav, et tegemist on tema isikliku tagatisega võlausaldajale ja garantiikirja koopia puudumise tõttu ei olnud võimalik seda ka hiljem avastada. Seega puudus tegelikkuses võlgnikul tahe anda võlausaldaja kasuks isiklik tagatis. Tegelikkuses ei realiseerunud eeldus, mille kohaselt Aktsiaseltsi E-Profiil aktsionärid teevad Aktsiaseltsi E-Profiil omakapitali täiendavaid sissemakseid vastavalt 18.05.2017 aktsionäride lepingu lisas 8 kokkulepitule. 18.05.2017 aktsionäride lepingu lisa 8 lisaks oli AS LHV Pank 10.05.2017 pakkumiskiri, mille kohaselt võlausaldaja kohustus võtma AS-ist LHV Pank laenu kokku summas 2 000 000 eurot (st algselt 1 300 000 eurot ning seejärel lisaks 700 000 eurot). Samas täitis võlausaldaja vastava kohustuse üksnes osaliselt ning laenas Aktsiaseltsile E-Profiil kokkulepitud finantseeringust üksnes 1 300 000 eurot. Ülejäänud 700 000 euro edasilaenamise osas jättis võlausaldaja omapoolsed aktsionäri kohustused täitmata. Garantiikirjal on olulised vormilised ja sisulised puudused ning selles on poolte õigused ja kohustused äärmuslikult ning ebamõistlikult võlausaldaja kasuks kaldu. Garantiikiri on seetõttu tühine nii vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86) kui ka võlgniku ebamõistliku kahjustamise tõttu (VÕS § 42lg 1). Garantiikirjas ei ole märgitud garantiikirja kehtivuse tähtaega, kuid garantii antaks üldjuhul tähtajalisena. See muudaks garantiikirja kehtivuse korral võlgniku vastutuse võlausaldaja ees sisuliselt piiramatuks. Garantiikirjas kokkulepitud võlausaldaja nõude rahuldamiseks kokkulepitud tähtaeg on ebamõistlikult lühike. Garantiikirjast nähtub, et võlgnik peaks tasuma 250 000 euro suuruse kohustuse kolme päeva jooksul vastava nõude saamisest võlausaldaja poolt ning juhul, kui ta garantiikohustust nimetatud tähtaja jooksul ei täida, on võlgnik kohustatud tasuma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest (ühe päeva viivise summa oleks seega 1250 eurot. Ka vastutuse piirmäär 250 000 eurot on ülemäärane. Võlgnik selgitab, et ta ei ole soovinud anda isiklikku tagatist ega mõistnud garantiikirja allkirjastamisel, milline on garantiikirja õiguslik tähendus. Võlausaldaja poolt ettevalmistatud garantiikiri on nii sisulise (ebamõistlik rahalise vastutuse määr, täitmise tähtaeg ning viivisemäär) kui ka õigusliku (garantiikirjana) vormistuse osas käsitletav tüüptingimustel tehtud tehinguna ning sellega on kaldutud kõrvale VÕS § 155 lg-s 1 sätestatud olulisest õiguslikust põhimõttest, mille kohaselt ei saa füüsiline isik väljastada garantiid. Seetõttu on garantiikiri olulises osas tühine ka VÕS § 42 lg 1 järgi, mis muudab selle tervikuna tühiseks TsÜS § 85 alusel. Isegi kui garantiikiri oleks kehtiv, on võlgnikul võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue 750 000 eurot ja võlgnik on võlausaldaja nõuded tasaarvestanud. Võlgnik on 28.02.2019. teinud tingimusliku tasaarvestusavalduse, mis lõpetas võlausaldaja väidetava nõude võlgniku vastu (kui see nõue osutuks kehtivaks ja õiguslikult siduvaks). Tegemist on kahju hüvitamise nõudega, mille võlgnik oli 27.02.2019 nõude loovutamise lepingu alusel omandanud Osaühingult Mastingo Holding, kes oli perioodil 05.12.2014 kuni 20.12.2016 50% Aktsiaseltsi E-Profiil aktsiakapitali omanikuks, kusjuures nimetatud ajahetkel hinnati 50% Aktsiaseltsi EProfiil aktsiakapitali väärtuseks 1 500 000 eurot (Aktsiaseltsi E-Profiil koguväärtuseks oli nimetatud hetkel 3 000 000 eurot). Tasaarvestamisel kasutatav nõue tulenes asjaolust, et võlausaldaja, AS Technobalt Holding, MM ja TT ühise, kooskõlastatud ning õigusvastase tegevuse tulemusel lõppes Aktsiaseltsi E-Profiil majandustegevus, Aktsiaselts E-Profiil muutus maksejõuetuks ning välja kuuluti Aktsiaseltsi E-Profiil pankrot, mis tekitas Osaühingule Mastingo Holding varalise kahju, millise kahju hüvitamise nõude on Osaühing Mastingo Holding osaliselt summas 750 000 eurot loovutanud võlgnikule. Pankrotiavalduse aluseks olev viivisnõue on ülemääraselt ja liigkasuvõtjalikult suur, mistõttu viivisenõue ei ole selge. Samuti on võlgnik seisukohal, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue
4(8)
(sealhulgas nõude olemasolu ja suurus) ei ole tõendatud, samuti on põhistamata võlgniku maksejõuetus.
4.Võlausaldaja märkis 29.05.2019 seisukohas, et võlgniku poolt hagiavalduse esitamine ei mõjuta pankrotimenetluse algatamist ja garantiikiri ei ole tühine. Võlgnik andis garantiikirja majandus- ja kutsetegevuse raames. Garantiikiri ei ole vastuolus heade kommetega. Garantii andmise päeval sõlmis võlgnik ka käenduslepingu AS-iga LHV Pank, seega ei andnud võlgnik kogemata garantiikirjale allkirja. Garantiikirja näol oli tegemist vaid ühe võlgniku poolt allkirjastatud lepinguga sel päeval, kusjuures mõlema lepingu eesmärgiks oli ühingu tegevuse täiendav finantseerimine. Garantiikiri ei sisalda tüüptingimusi ja vastab formaalselt VÕS § 155 nõuetele. Võlgnikul ei ole nõuet võlausaldaja vastu ning võlgniku vastavad väited on tõendamata. Võlgnik on maksejõuetu, võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ja tõendanud nõude olemasolu ja suuruse. Puuduvad takistused ajutise halduri nimetamiseks. Maakohtu määrus
5.Maakohus jättis 06.06.2019 määrusega rahuldamata võlausaldaja avalduse võlgniku ajutise halduri nimetamiseks ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Maakohus jättis menetluskulud võlausaldaja kanda ja mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 4452 eurot (sh käibemaks) ja määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda võlgnikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 4452 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti määras maakohus, et määruse jõustumisel tuleb tagastada ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiit 1300 eurot. Asjas esineb pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu, sest võlausaldaja ei ole nõude olemasolu tõendanud ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohus märkis, et ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Maakohus jätab ajutise halduri nimetamata, kui punkt 1 kohaselt võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkt 4 kohaselt võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Võlgniku poolt 21.05.2019 esitatud vastuväite kohaselt ei kuulu vaidlus garantiikirja kehtivuse üle lahendamisele pankrotimenetluses. Võlausaldaja on jätnud avaldamata garantiikirja andmise tegelikud faktilised asjaolud. 28.02.2019 on võlgnik teinud ka tasaarvestusavalduse, mis nii või teisiti lõpetas võlausaldaja väidetava nõude võlgniku vastu. Harju Maakohtu menetluses on hagiavaldus 22.05.2017 garantiikirja tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt garantiikirja tagastamiseks (tsiviilasi 2-19-7525). Võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ennatlik ja põhjendamatu on nimetada küsimust füüsilise isiku poolt garantii andmisest näiliselt keeruliseks õigusküsimuseks. Garantiikirja andmise asjaolud ja selle kehtivuse või tühisuse tuvastamine ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Maakohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 28.02.2019 on võlgnik teinud tingimusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab võlausaldaja võimaliku nõude enda kahju hüvitamise nõudega võlausaldaja vastu summas 750 000 eurot. Võlausaldaja peab võlgniku nõuet kunstlikult fabritseerituks ning nõude suurust oletuslikuks. Maakohus on seisukohal, et
5(8)
kahju suurus võibki vaieldav olla, kuid esitatud tõenditest nähtuvalt kahju tekkimine iseenesest välistatud ei ole. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peaks maakohus andma hinnangu garantiikirja väljastamise asjaoludele, garantiikirja kehtivusele, tasaarvestusavaldusele, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega. Võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud. Pankrotimenetluse eesmärgi ja mõttega ei lähe kokku võlgniku ja võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine. Maakohus leidis, et antud asjaoludel ei ole võimalik ajutist haldurit nimetada. Võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ning ka olulisusega võlgniku jaoks. Võlausaldaja vastuväite jätab kohus rahuldamata. Juhul kui nõustuda võlausaldajaga, peaks asuma seisukohale, et võlausaldaja on esitanud 50% ulatuses põhjendamatu menetluskulude nimekirja. Võlgniku ja võlausaldaja ajakulu on kohtu hinnangul samast suurusjärgust. Täiendavate seisukohtade esitamise taotluse esitas võlausaldaja ise kohtuistungil, seega pidi võlausaldaja eeldama, et ka võlgniku menetluskulud suurenevad Määruskaebus
6.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Võlausaldaja asus seisukohale, et nõue on selge ja tõendanud. Nõude aluseks on kehtiv garantiikiri. Võlgnik andis garantiikirja majandus- ja kutsetegevuse raames. Võlgnikul ei ole nõuet võlausaldaja vastu ning võlgniku vastavad väited on tõendamata. Võlausaldaja on nõude olemasolu tõendanud ja võlgniku maksejõuetuse põhistanud. Ekslik on kohtu seisukoht justkui oleks võlausaldaja tegutsenud sooviga varjata võlgniku vastust pankrotihoiatusele. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku menetluskulude suurus ei ole vajalik ja põhjendatud. Käesoleva menetlusega ei ole seotud järgmine võlgniku menetluskulu: 16.05 ajakulu 2 tunni ulatuses, võlausaldaja 05. juuni 2019 seisukoht. Maakohus ei ole võlgniku poolt avaldatud kulude põhjendatust sisuliselt kontrollinud. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku poolt avaldatud ajakulu paisutatud ning vajalikeks kuludeks ei saa ka pidada vaidluse seisukohast ebarelevantsete tõendite esitamist. Menetluse edasine käik
7.Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 06.06.2019 määrus on lõppjärelduses õige, kuid täiendada tuleb põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Maakohus jättis rahuldamata võlausaldaja avalduse XX ajutise halduri nimetamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. Riigikohtu praktika kohaselt
6(8)
peab pankrotiavalduse aluseks olev nõue olema selge (RKTKm nr 3-2-1-17-02 p 10). PankrS § 15 lg 3 p 1 on suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Antud juhul on võlgnik esitanud võlausaldaja nõudele järgmised vastuväited: garantii on tühine, sest võlgnik on garantii andnud füüsilise isikuna ehk tarbijana, mitte majandus- ja kutsetegevuses; garantiikirjal on vormilised ja sisulised puudused, mistõttu on garantiikiri tühine ja heade kommetega vastuolus (garantiikirjas ei ole märgitud garantiikirja kehtivuse tähtaega; garantiikirjas kokkulepitud võlausaldaja nõude rahuldamiseks kokkulepitud tähtaeg on ebamõistlikult lühike; vastutuse piirmäär 250 000 eurot on ülemäärane); garantiikiri on tüüptingimustena tühine VÕS § 42 lg 1 järgi; võlgnik on nõude tasaarvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul ületaks praeguses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest.
11.Võlausaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude kindlaksmääramise osas.
11.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKM nr 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata võlgniku lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse. Ringkonnakohus saab selle vea parandada, hinnates võlgniku lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust.
11.2.Võlgnik on esindajatasu osas välja toonud, et pankrotiavalduse ja selle lisade analüüsimisele, vastuväidete koostamisele pankrotiavaldusele ning kohtumisele ja nõupidamisele kliendiga on kokku kulunud 16 tundi (16.05.2019, 17.05.2019 ja 20.05.2019 tehtud toimingud). Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd ning õiguslikku analüüsi. Ringkonnakohus arvestab menetlusdokumentide (sh tõendite) mahtu ja sisu (pankrotiavalduse ja selle täienduse maht on kokku üle 5 lk, võlgniku vastuse maht on üle 20 lk).
11.3.Võlgnik on välja toonud, et võlausaldaja täiendavate seisukohtade ja tõendite läbitöötamisele ja kirjaliku arvamuse koostamisele ning kliendiga nõupidamisele on kokku kulunud 10,5 tundi (03.06.2019 ja 04.06.2019 tehtud toimingud). Eelnimetatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud. 22.05.2019 toimunud istungil määras maakohus tähtaja võlausaldajale tõendite esitamiseks ja võlgnikule vastuväidete esitamiseks. Arvestades menetlusdokumentide (sh tõendite) mahtu ja sisu (võlausaldaja 29.05.2019 esitatud arvamus on üle 10 l, millele on lisaks esitatud tõendid; võlgniku vastuse maht on üle 10 lk). Kohtule esitatud vastusest nähtub, et võlgniku esindaja on analüüsinud võlausaldaja poolt esitatud tõendeid, võlgniku vastus ei dubleeri varasemat võlgniku seisukohta.
7(8)
11.4.Võlgniku esindaja õigusteenuse tunnitasu 168 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Võlgnik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on tunnitasu koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude kindlaksmääramise osas muutmata.
12.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lgst 1 tulenevalt võlausaldaja kanda. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause järgi määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
12.1.Võlgniku 17.10.2019 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub et määruskaebuse ja lisade läbitöötamisele ning maakohtu määruse analüüsile ja määruskaebusele vastuse koostamisele ning nõupidamisele kliendiga on kokku kulunud 8 tundi (17.09.2019 ja 18.09.2019 tehtud toimingud). Eelnimetatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus arvestab menetlusdokumentide mahtu ja sisu (maakohtu määruse põhjendava osa maht on 3 lk; võlausaldaja määruskaebuse sisuline maht on kokku 4 lk; võlgniku vastuse maht on üle 10 lk). Nõupidamist kliendiga ei saa pidada ebavajalikuks kuluks. Esindajal on kohustus arutada esindatavaga tsiviilasja menetluslikku seisu ja edasisi toiminguid.
12.2.Võlgniku vandeadvokaadist esindaja õigusteenuse tunnitasu (168 eurot koos käibemaksuga) osas jääb ringkonnakohus otsuse p-s 11.4. toodud seisukoha juurde. Võlgnik kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on tunnitasu koos käibemaksuga.
12.3.Seega on võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud kuluks 1344 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus rahuldab võlgniku avalduse, määrab kindlaks ja mõistab võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 1344 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 ja võlgniku taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Praeguses asjas jättis maakohus PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata ning lõpetas PankrS § 15 lg 7 järgi menetluse. Pankrotiseadus ei võimalda selles osas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.