Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiavaldus

1.Harju Maakohtule on esitatud TB Works OÜ avaldus M M pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt väljastas võlgnik 22.05.2017. a TB Works OÜ-le garantiikirja, millega garanteeris võlausaldaja ja xx AS vahel 22.05.2017. a sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenevate xxx AS-i kohustuste täitmist kuni 250 000 euro ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et xxx AS laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles võlausaldaja laenulepingu 19.10.2017. a üles ning esitas xxx AS-le nõude laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks, mis 19.10.2017. a seisuga moodustas 1 316 838,20 eurot. 19.10.2017. a saatis võlausaldaja võlgnikule nõudekirja garantiisumma väljamaksmiseks summas 250 000 eurot hiljemalt 25.10.2017. a. Võlgnik võlausaldaja nõuet ei täitnud. 15.02.2019. a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles esitas võlgnikule nõude võlgnevuse summas 250 000 eurot tasumiseks hiljemalt 28.02.2019. a. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole, mistõttu on võlausaldaja sunnitud pöörduma pankrotiavaldusega kohtu poole. TB Works OÜ palub kohtul rahuldada pankrotiavaldus ning kuulutada välja M M pankrot. Võlgniku vastus

tagatisinstrument on kasutuses üksnes juriidiliste isikute omavahelises äri- ja majandustegevuses. Füüsilise isiku poolt garantii väljastamist seadus ette ei näe. Garantiikirjal on olulised vormilised ja sisulised puudused ning selles on poolte õigused ja kohustused äärmuslikult ning ebamõistlikult võlausaldajakasuks kaldu. Garantiikiri on seetõttu tühine nii vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86) kui ka M M ebamõistliku kahjustamise tõttu (VÕS § 42lg 1)M M ei ole soovinud üleüldse anda TB Works Osaühingule isiklikku tagatist ega mõistnud garantiikirja allkirjastamisel, milline on garantiikirja õiguslik tähendus. Selle väite põhistamiseks toob M M esile olustiku, milles garantiikirja allkirjastamine toimus ning asjaolud, mis tingisid tema poolt allkirjaandmise garantiikirjale. Nagu pankrotiavalduses on esile toodud, oli M M 22. mail 2017. a. Aktsiaseltsi xxx juhatuse liige. Aktsiaseltsi xxx nõukogu esimees oli T M, kes kontrollis läbi AS-i xxx, xxx OÜ ja xxx OÜ 52% Aktsiaseltsi xxx aktsiakapitalist ja häältest. AS xxx oli nõus Aktsiaseltsi xxx täiendavalt lühiajaliselt finantseerima läbi samuti T M kontrolli ja juhtimise all oleva TB Works Osaühingu ja vastavalt aktsionäride lepingu lisa 8 punkt C-le. Selleks kohustus TB Works Osaühing võtma AS-ist xxx laenu vastavalt AS xxx pakkumisele, kusjuures poolte vahel oli kokku lepitud, et TB Works Osaühingu poolt saadud laen kantakse TB Works Osaühingu poolt koheselt samadel tingimustel edasi Aktsiaseltsile xxx. Ootamatult keeldus T M TB Works Osaühingu poolt AS xxx saadud 1 300 000 euro edasi laenamisest Aktsiaseltsile xxx ning nõudis xxx nõukogu koosolekul garantiikirja allkirjastamist, mille oli T M ette valmistanud, ilma selle sisu ning otstarvet selgitamata. T M teavitas, et tema lubadused Aktsiaseltsile xxx laenu anda jäävad ainult lubadusteks, kui garantiikirja koheselt ei allkirjastata ega andnud M Mle võimalust ka garantiikirja sisuga tutvumiseks. Surve all ning eeldades Aktsiaseltsi xxx aktsionäride poolt 18. mai 2017. a aktsionäride lepingu lisas 8 kokkulepitud kohustuste täitmist T M poolt, allkirjastas M M talle esitatud garantiikirja teadmisega, et sellega kinnitab ta Aktsiaseltsi xxx poolt laenu tagastamist võlausaldajale ja aktsionäride lepingu lisas 8 sätestatud kohustuste täitmist, mitte ei anna võlausaldajale isiklikku tagatist. Garantiikirja teist originaali ei koostatud ning koopiat või ärakirja M Mle T M poolt üle ei antud. Seega allkirjastas M M garantiikirja olustikus, kus T M avalduste ja seisukohtade põhjal nõuti täiendavaid kinnitusi Aktsiaseltsilt xxx ning seetõttu pidid vastavad avaldused, mis esitati garantiikirjade vormis, allkirjastama Aktsiaseltsi xxx juhtorganite liikmed, M M nende hulgas. M Mle ei olnud aga arusaadav, et tegemist on tema isikliku tagatisega võlausaldajale ja garantiikirja koopia puudumise tõttu ei olnud võimalik seda ka hiljem avastada. Seega puudus tegelikkuses M Ml tahe anda TB Works Osaühingu kasuks isiklik tagatis. Tegelikkuses ei realiseerunud eeldus, mille kohaselt Aktsiaseltsi xxx aktsionärid teevad Aktsiaseltsi xxx omakapitali täiendavaid sissemakseid vastavalt 18. mai 2017. a aktsionäride lepingu lisas 8 kokkulepitule. 18. mai 2017. a aktsionäride lepingu lisa 8 lisaks oli AS xxx 10. mai 2017. a pakkumiskiri, mille kohaselt TB Works Osaühing kohustus võtma AS-ist xxx laenu kokku summas 2 000 000 eurot (st algselt 1 300 000 eurot ning seejärel lisaks 700 000 eurot). Samas täitis TB Works Osaühingu vastava kohustuse üksnes osaliselt ning laenas Aktsiaseltsile xxx kokkulepitud finantseeringust üksnes 1 300 000 eurot. Ülejäänud 700 000 euro edasilaenamise osas jättis TB Works Osaühing omapoolsed aktsionäri kohustused täitmata. Lisaks nn tahtepuudusele on vaidlusalusel garantiikirjal ka teisi olulisi puudusi, mis kinnitavad, et selle sisu ja eesmärk (kui lähtuda võlausaldaja poolt garantiikirjale antud tõlgendusest) on ebamõistlikult M M koormav ning võlausaldaja kasuks sedavõrd äärmuslikult kaldu, et garantiikiri on heade kommetega vastuolus. Esiteks ei ole garantiikirjas märgitud garantiikirja kehtivuse tähtaega. Erialases kirjanduses on asutud seisukohale, et garantii antakse üldjuhul alati tähtajalisena. Vaidlusalusel garantiikirjal ei ole aga märgitud garantiikirja kehtivuse tähtaega, mis muudaks garantiikirja kehtivuse korral M M vastutuse TB Works Osaühingu ees sisuliselt piiramatuks. See tekitaks olukorra, kus

Aktsiaseltsi xxx enamusaktsionäri kontserni kuuluva võlausaldaja poolt Aktsiaseltsile xxx antud omanikulaenu tagaks tähtajatult M M, sealjuures kontrollis ning juhtis Aktsiaseltsi xxx tegevust võlausaldaja tegevusest lõpliku kasusaajana T M. Teiseks on garantiikirjas kokkulepitud võlausaldaja nõude rahuldamiseks kokkulepitud tähtaeg ebamõistlikult lühike. Nimelt nähtub garantiikirjast, et M M peaks tasuma 250 000 euro suuruse kohustuse kõigest kolme päeva jooksul vastava nõude saamisest võlausaldaja poolt ning juhul, kui ta garantiikohustust nimetatud tähtaja jooksul ei täida, on M M kohustatud tasuma viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest (ühe päeva viivise summa oleks seega 1250 eurot). M M hinnangul on kolmepäevane täitmise tähtaeg 250 000 euro tasumiseks ilmselgelt ebamõistlik, kuivõrd see tähendaks, et vältimaks garantiikohustuse rikkumist ja viivise rakendumist, peaks M M igal ajahetkel hoidma „igaks juhuks“ pangakontol 250 000 eurot vaba raha. Nimetatud tingimused on füüsilisest isikust garantiiandja suhtes äärmiselt ebamõistlikud. M M selgitab täiendavalt, et erinevalt käendusest on garantii ja sellest tulenevad kohustused VÕS § 155 lg 2 kohaselt tagatavast võlasuhtest sõltumatud (mitteaktsessoorsed). Garantiiga luuakse abstraktne iseseisev võlasuhe, mille eesmärk on tagada teise isiku kohustusi võlausaldaja ees. Seega ei saa garantii puhul võlgnik esitada garantiiga tagatavast kohustusest (laenulepingust) tulenevaid või sellega seotud vastuväiteid. Kuna garantii andjal puudub võimalus tagatava kohustusega seotud lepingule vastuväiteid esitada, siis garantii andmine on seaduses piiratud ainult kutse- või majandustegevuses tegutsevate isikute ringiga. Materiaalõiguse normid ei näe ette tavalisele füüsilisele isikule garantii andmise võimalust. Seadusandja vastav soov ja eesmärk on ka mõistetav, kuna vastasel juhul oleks võimalik võlausaldajatel kuritarvitada füüsiliste isikute teadmatust ning siduda neid kohustusega, mille osas isikul pole võimalik esitada vastuväiteid. Antud juhul on võlausaldaja poolt võetud M Mlt allkiri dokumendile, millega TB Works Osaühing õigusvastaselt ja heade kommetega vastuolus olevalt üritab nõuda rahalise kohustuse täitmist M Mlt temaga otseselt mitteseotud tehingu (laenulepingu) osas. M M ei ole laenulepingust ega garantiikirja väljastamise eest saanud mitte mingisugust isiklikku kasu või hüve, vaid võlausaldaja laen oli suunatud tema endaga samasse kontserni kuuluva teise ettevõtja enamusomandis oleva Aktsiaseltsi xxx kasuks. Eriti absurdseks muudab võlausaldaja positsiooni asjaolu, et võlausaldaja ise põhjustas koos teiste samasse kontserni kuuluvate ettevõtjatega põhivõlgnikuks oleva Aktsiaseltsi xxx pankroti, mistõttu jäi võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldamata. Ka juhul, kui garantiikiri omaks kehtivust, oleks tegemist ilmselgelt ülemäärase vastutuse piirsummaga. Füüsilise isiku vastutuse maksimaalsumma määratlemine suuruses 250 000 eurot, arvestades samaaegselt kohustust tasuda see 3 päeva jooksul, on selgelt ebamõistlik. Seega isegi juhul kui garantiikiri oleks formaalselt kehtiv, oleksid selle tingimused sedavõrd tasakaalustamata ning ebamõistlikult võlausaldajat soosivad, et nii või teisiti tuleks tuvastada garantiikirja kehtetus vastuolu tõttu heade kommetega, millist tagajärge isiklike tagatiste korral on kohtupraktikas jaatatud. M M rõhutab, et võlausaldaja poolt Aktsiaseltsile xxx antud laen on oma olemuselt emaettevõtja poolt tütarettevõtjale antud kontsernisisene omanikulaen, seega oli nii laenu andmine kui ka saamine tegelikkuses võlausaldaja kui (xxx AS-i kaudu) Aktsiaseltsi xxx suuraktsionäri huvi. Sellises olustikus võlausaldaja esindaja ja Aktsiaseltsi xxx nõukogu esimehe T M poolt tüüptingimustega garantiikirja ettevalmistamine selgelt ebamõistlikel tingimustel ning garantiikirjale M M allkirja nõudmine viisil, mis ei võimaldanud tal isegi garantiikirja sisu ning tähendusega tutvuda, on ühemõtteliselt heade kommetega vastuolus ja VÕS § 42 lg 1 kohaselt oleksid garantiikirja olulised tingimused tüüptingimustena seega ka tühised. Kuivõrd garantii kehtivus, täitmise tähtaeg ning rahalise vastutuse maksimumsumma on vaieldamatult olulised

lepingutingimused, muudab nende sätete tühisus garantiikirja sisutühjaks ja TsÜS §-st 85 juhindudes tühiseks tervikuna. Siinkohal märgib M M, et ilmselgelt ei saa vastavaid asjaolusid tuvastada pankrotiasja raamistikus, mistõttu tuleb lahendada vaidlus garantiikirja kehtivuse ja õigusliku siduvuse üle lahendada hagimenetluses. Kohtumääruse põhjendused

eesmärgil koostatud dokumendiks (I kd tl 4-5). Kohtu hinnangul nähtub 28.02.2019. a vastusest sündmuste kronoloogia ning garantiikirja andmise asjaolud, samuti võlgniku hinnang võlausaldaja väidetavale nõudele ning tasaarvestusavaldus (I kd tl 79-81). Kohus on seisukohal, et võlausaldaja on tegutsenud sooviga varjata võlgniku vastust ajutise halduri nimetamise etapis, mis viitab kohtu hinnangul sellele, et pankrotiavaldus ei ole esitatud PankrS § 2 sätestatud eesmärki silmas pidades. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on selge, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul peaks kohus andma hinnangu garantiikirja väljastamise asjaoludele, garantiikirja kehtivusele, tasaarvestusavaldusele, see ei ole aga kooskõlas pankrotimenetluse põhimõtetega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Põhjendusi täiendatud Tallinna RK 29.10.2019 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.