Seesam Insurance AS hagi J T K vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
7322,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Seesam Insurance AS (registrikood 10055752, asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja volitatud esindaja: Anu Saar (e-post: [email protected]); Kostja: J T K (isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx, epost: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Alar Urm (Advokaadibüroo LEXTAL, asukoht Rävala 4, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt J T K hageja Seesam Insurance AS kasuks põhinõudena kahjuhüvitis summas 6271,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 03.07.2019 summas 548,49 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J T K hageja Seesam Insurance AS kasuks viivis alates 04.07.2019 VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (6271,93 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt J T K hageja Seesam Insurance AS kasuks menetluskulud summas 475 eurot. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-19-10045 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Seesam Insurance AS esitas 03.07.2019 Harju Maakohtule hagi J T K vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudena kahju hüvitis 6271,93 eurot, viivis seisuga 03.07.2019 summas 548,49 eurot ja viivis alates 04.07.2019 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas xxxx korteriühistu (endise ärinimega City Residence KÜ, kahjustatud isik) esindaja A R 22.02.2018 hagejale varakahjuavalduse, mille kohaselt toimus 09.02.2018 kell 21:57 xxxx liiklusõnnetus. Kuivõrd sõiduki xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, juhi tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal, st 09.02.2018, kindlustatud hageja juures, alustas hageja kahjukäsitluse toimingutega, et kahju hüvitada. Hageja tegi kahjukäsitluse käigus kindlaks, et kõnealuse 09.02.2018 toimunud liiklusõnnetuse ja kahju põhjustajaks oli sõidukit xxxx juhtinud kostja. Tallinna Politsei- ja Piirivalveameti 20.03.2018 õiendi kohaselt väärteoasjas nr 2302,18,001979 juhtis kostja mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitis vastu xxxx hoovi väravat, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju City Residence KÜ-le. Hageja hüvitas kahjustatud isikule kostja põhjustatud kahju summas 6271,93 eurot. Politseist saadud videosalvestisest nähtub, et kostja sõitis suure hooga vastu xxxx asuvaid hooviväravaid ning lahkus seejärel sündmuskohalt.
3.Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja kõnealuse liiklusõnnetuse põhjustamise ajal sõidukit xxxx juhtis ning ka selles, et kostja põhjustas kõnealuse kahju õigusvastaselt, kuivõrd tõendamist on leidnud asjaolud, et kostja tekitas varalise kahju xxxx korteriühistule ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Videosalvestisest nähtub, et kostja sõidab suure hooga vastu väravaid, peatub ja jääb ca pooleks minutiks seisma pärast kokkupõrget ning lahkub seejärel tagurdades sündmuskohalt. Seega on hageja hinnangul kostjale võimalik ette heita kui mitte tahtlikku, siis vähemalt raskest hooletusest või hooletusest, kuid igal juhul süülist sündmuskohalt lahkumist. 22.05.2018 esitas hageja kostja vastu LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel tagasinõude makstud kindlustushüvitise summas 6271,93 eurot saamiseks, millele kostja esitas 04.06.2018, 06.06.2018, 15.06.2018 ja 18.06.2018 vastulaused. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet põhjusel, et teda ei ole kõnealuse juhtumi kohta alustatud väärteoasjas nr 2302,18,001979 karistatud sündmuskohalt õigusvastaselt lahkumise eest ja ta ei ole süüliselt sündmuskohalt lahkunud. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega ning selgitas kostjale, et väärteo- või ka kriminaalmenetluses tehtavatel otsustel ei ole määravat rolli tsiviilvaidlustes.
4.LKindlS § 52 esimese lause kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi kogu tema poolt kindlustusjuhtumi tagajärjel hüvitatud kahju. Olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada, kahjustatud isikut ei olnud sündmuskohal, ei olnud kostjal tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline
2-19-10045 kohustus tulenevalt LS § 169 lg-test 4 ja 5. Kostja väide, et hageja nõue on põhjendamatu seetõttu, et kostjat ei ole liiklusõnnetuse kohalt lahkumise eest väärteo korras süüdi mõistetud, ei ole asjakohane. Väärteoasjas nr 2302,18,001979 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi 20.03.2018 õiend, mille kohaselt ei ole kostjat karistatud sündmuskohalt õigusvastase ja süülise lahkumise eest, ei ole praeguses tsiviilasjas kohtule siduv ega ka ette kindlaksmääratud jõuga. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mida kohus hindab oma siseveendumuse kohaselt koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega. Videosalvestusest nähtub, et kostja sõitis sõidukiga xxxx väravatele otsa suure hooga, mille tagajärjel paiskusid väravad lahti ning jäid lõpuks ebaloomulikku asendisse. Väravate lahti paiskumine ebatavaliselt kiiresti viitab sellele, et kokkupõrge pidi kostjale olema füüsiliselt tuntav. Kostja juhitud sõiduk Xxxx jäi pärast kokkupõrget väravatega kohapeale seisma ca 30 sekundiks ning pärast seda tagurdas kostja sõidukiga Xxxx väravate juurest eemale ning sõitis sündmuskohalt minema. Seega pidi olema kostjale selgelt arusaadav, et ta sõitis väravatele otsa ning põhjustas sellega kahju. Kuivõrd kostja pidi aru saama, et ta oli väravaid kahjustanud, oli kostja tegevus sündmuskohalt lahkumisel hageja hinnangul igal juhul süüline ja kui mitte lausa tahtlik, siis vähemalt raskest hooletusest või hooletusest põhjustatud.
5.Kostja ei veendunud pärast liiklusõnnetuse ja kahju põhjustamist piisava ning käibes vajaliku hoolega selles, kas väravatele on kahjustusi tekkinud. Kostja pidanuks liiklusõnnetusest teatama politseile ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele, mitte sündmuskohalt lahkuma eelnimetatut tegemata. Seega lahkus kostja pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kindlustushüvitise summas 6271,93 eurot tagasimaksmist ja ka viivist 548,49 eurot, kuna kostja on kohustuse täitmisest keeldunud. Arvestades asjaolu, et kostja pidi hageja 22.05.2018 esitatud nõudest teada saama hiljemalt 30.05.2018, mil kostja teatas hagejale e-posti teel oma soovist hageja nõuet vaidlustada Eesti Liikluskindlustuse Fondis ja taotles selleks kostjalt kahjutoimiku materjalide esitamist, on hagejal õigus arvestada hüvitatud kahjult viivist alates 31.05.2018. Ajavahemikul 31.05.2018 – 03.07.2019, s.o 399 päeva eest on 6271,93 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis seega 548,49 eurot (6271,94 × 0,08 / 365 × 399).
6.Hageja esitas 01.10.2019 arvamuse kostja vastusele. Tagasinõude esitamiseks on piisav LKindlS § 53 lg 1 p 2 koosseisu täitmine, st tuvastatud peab olema see, et kindlustusjuhtumi põhjustanud sõidukijuht lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Arvestades hagiavalduse lisas 10 esitatud videosalvestiselt nähtuvat vaidlusaluse liiklusõnnetuse kohta, ei oma tähtsust kostja vastuse p-s 12 märgitud selgitused selle kohta, mis põhjustel kostja väravatele otsa sõitis. Isegi juhul, kui kõnealused väravad olidki rikkis, on videosalvestisega tõendatud asjaolu, et kostja pidi aru saama, et ta väravatele otsa sõitis ja seetõttu kahju tekitas. Seega pidanuks kostja sündmuskohale jääma ning juhtunust koheselt politseile teatama, mitte sündmuskohalt lahkuma. Videosalvestisega on selgesti tõendamist leidnud asjaolu, et kostja sai aru, et sõitis väravatele otsa ning põhjustas sellega kahju, kuid selles hoolimata lahkus liiklusseaduse nõudeid rikkudes sündmuskohalt. Seega sõltumata põhjustest, miks hageja väravatele otsa sõitis, lahkus kostja pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, millest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
7.Kostja väide, et ta ei lahkunud sündmuskohalt kuhugi, kuivõrd elab samas majas, on paljasõnaline ja ebaõige. Videosalvestisest nähtuvalt lahkub kostja kindlustusjuhtumi toimumise kohalt ning asjaolu, kas ta lahkus selleks, et parkida sõiduk maja ette ning minna koju või selleks, et sõita kaugemale, ei oma kõnealuse vaidluse sisu silmas pidades mingit tähendust, kuivõrd fakt, et kostja kindlustusjuhtumi sündmuskohalt liiklusseaduse nõudeid eirates lahkus, on veenvalt tõendamist leidnud. Seega on hageja oma kõnealuse kahju hüvitamise nõude kõik eeldused tõendanud, mistõttu palub hageja käesoleva hagi rahuldada. Kostja väidab oma hagivastuse p-s
2-19-10045 14, et uste maksumus varieerub 500 euro ümber, millele lisandub automaatika ja paigaldus. Kostja arvates on antud juhul kulutatud uste parandamiseks täiesti ebamõistlik summa. Hageja kostja selliste paljasõnaliste ja hüpoteetiliste väidetega ei nõustu ning märgib järgmist. Hagivastuse pdes 18 – 19 esile toodud väited uste ja nende avamismehhanismide amortisatsiooni ja tööea kohta on täielikult tõendamata, mistõttu ei ole võimalik selliste kostja oletuslike väidetega arvestada.
8.Hageja märgib, et kostja esitatud Door Master Eesti OÜ pakkumine summas 1172,40 eurot ei ole asjakohane tõend ning kostja eelnimetatud seisukohtadega ei ole võimalik nõustuda. Esialgsete kompromissiläbirääkimiste käigus tunnistas hageja kostjale telefonivestluses, et Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumisest on ekslikult välja jäänud kahjustatud väravate demonteerimise kulud, mis tuleb pakkumise summale 1172,40 eurot juurde lisada. Nimetatud demonteerimise kulude osas parandatud pakkumist aga kostja seni hagejale esitanud ei ole. Hageja pöördus kostja hagivastuses esitatud kahju suurust puudutavatest vastuväidetest ja Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumisest tulenevalt väravate kahjustatud mehhanismid asendanud Kinema OÜ poole, et selgitada kahju suurust, sh täpsustada mehhanismide kahjustumise ulatust ja nende asendamise vajadust. Kinema OÜ esindaja tehnik A Rvastas hageja päringule 21.08.2019 e-posti teel, et kuivõrd vaidlusalused väravad olid tugevalt deformeerunud, värava pooli avava automaatika ajamid puruks ja väravate küljest lahti ning värava ajamite kahjustuste ulatuse tõttu oli nende taastamine võimatu, vahetas Kinema OÜ ära mõlema väravapoole automaatika ajamid. Lisaks eeltoodule märkis Kinema OÜ esindaja oma 21.08.2019 e-kirjas hagejale, et hagivastuse lisana esitatud Door Master Eesti OÜ pakkumine summas 1172,40 eurot on sobiv kodugaraaži uksele ning selle pakkumise järgi ei ole võimalik remontida ega asendada vaidlusaluseid kahjustatud tiibväravaid ega selle automaatikat.
9.Täiendavalt pöördus hageja ka väravate remonti teostanud Steeldoor OÜ poole, kelle esindaja I G 21.08.2019 e-kirja kohaselt ei sisaldu Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumises samasugust toodet, mis kahjustatud isikul enne oli, kuivõrd kahjustada said mõlemale poole avanevad väravad, eelviidatud Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumises sisaldub aga tõstuks. Seega poleks Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumises sisalduva tõstuksega võimalik kindlustusjuhtumieelset olukorda taastada. Steeldoor OÜ esindaja kirjeldas hagejale väravate kahjustusi ja nende taastamistöid ning märkis, et ilma kõnealuse kindlustusjuhtumi toimumiseta ei oleks väravad remonti vajanud. Hageja palus kostja hagivastuses esitatud kahju suurust puudutavatest vastuväidetest ja Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumisest tulenevalt täiendavaid selgitusi kahjustatud isiku esindajalt A R, kelle 21.08.2019 e-posti teel esitatud vastustest tulenevalt sõitis kostja nii väravate ajamid kui ka väravad puruks, mistõttu tuli väravatel välja vahetada viga saanud detailid. Kuivõrd väravad olid pulbervärvitud, siis tuli need eest ära võtta ja tehasesse viia, et neid töid teostada. Väravate mahavõtmiseks ja tagasipanemiseks tuli kasutada kraanat, kuna tegemist on väga suurte ustega. Lisaks märkis A R, et Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumises sisalduva tõstuksega ei ole võimalik kindlustusjuhtumieelset olukorda taastada, kuna puruks sõideti tiibväravad, aga eelnimetatud pakkumine sisaldab tõstukse remonti. A R kinnitab samuti oma 21.08.2019 e-kirjas hagejale, et enne kõnealust liiklusõnnetust olid väravad korras.
10.Pristis AS-i esindaja A S ja A R kinnitavad oma 21.08.2019 e-kirjadega hagejale, et Pristis AS salvestas kõnealuse liiklusõnnetuse ning esitas sellest videosüsteemi väljavõtte. Seetõttu esitas Pristis AS arve nr 18005070 summas 54 eurot. Kuivõrd Pristis AS-i esitatud videosalvestis on kõnealuses asjas oluline tõend, millega hageja tõendab kõnealuse liiklusõnnetuse toimumist, kostja poolt kahju põhjustamist ning sündmuskohalt süülist ja õigusvastast lahkumist, on hageja hinnangul eelmärgitud 54 euro näol tegemist otsese varalise kahjuga kõnealuse kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks ning mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Hageja pöördus pärast kostja hagivastuse kättesaamist kahju suuruse täiendavaks tõendamiseks ja kontrollimiseks Kahjuhaldus OÜ poole, kelle esindaja Sander Mäekuuse
2-19-10045 30.09.2019 arvamuse kohaselt on Kinema OÜ teostatud automaatika asenduskulud ja Steeldoor OÜ teostatud väravate remonditööd põhjendatud. Lisaks eeltoodule märgib ka Sander Mäekuusk oma 30.09.2019 arvamuses, et Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumine tõstukse asendamiseks ei ole antud juhul asjakohane, kuna liiklusõnnetuse tagajärjel said kahjustada tiibväravad, mitte tõstuks. Kostja peab esitama omapoolseid kontrollitavad tõendid kahju suuruse ümberlükkamiseks, kuna hageja on omalt poolt kahju suurust tõendavad tõendid esitanud.
11.Kostja 30.09.2019 kohtule ja hagejale esitatud OÜ Viimre lakoonilise pakkumise 3031 hooviväravate taastamiseks summas 2520 eurot ei ole antud asjas asjakohane eelkõige järgmistel põhjustel: pakkumise koostaja OÜ Viimre valmistab uksi, mitte massiivseid tiibväravaid, vt veebileht http://www.rauduks.ee/firma-tutvustus/; pakkumises on märgitud objektiks xxxx ja värava suuruseks 2600 x 2600. Kuivõrd taastamist vajanud kahjustatud väravad asusid esiteks xxxx ja on üle 4 meetri kõrged, ei ole juba väravate ebaõige asukoha ja ebasobivate mõõtude tõttu antud pakkumine asjakohane; pakkumises jääb arusaamatuks, mis materjalist väravad on valmistatud ja milline on värava täidis; pakkumises jääb arusaamatuks, mis automaatikaga tegemist on (kes on tootja, kaubamärk vms); pakkumises puudub väravate transpordi maksumus, mis on antud juhul oluline kulu; pakkumisest jääb arusaamatuks, mil viisil toimub automaatika asendamine ning kas väravate taastusremonditööd ja automaatika asendustööd teostab sama isik; pakkumises ei ole märgitud, milline on väravate viimistlus. Hageja märgib, et väravad tuli viimistleda mh kooskõlas kõrvalolevate väravatega, seega tuli kohal käia kolm-neli korda, et leida ligilähedasi sobivaid toone. Pakkumises ei kajastu teostatavate tööde loetelu või kirjeldust, mistõttu ei ole pakkumus kontrollitav ega ka usaldusväärne. Hageja palub kohtul kostja esitatud asjakohatute tõenditega, st Door Master Eesti OÜ pakkumisega EE19769 ja OÜ Viimre pakkumisega 3031, mitte arvestada.
12.Kostja hagivastusele ja 30.09.2019 menetlusdokumendile lisatud arusaamatu väljavõte 16.05.2019 e-kirjavahetusest kostja esindaja A U ja K F vahel on kostja lisanud ilmselt ekslikult, kuivõrd ei puuduta kõnealust vaidlust. Seega palun kohtul eelnimetatud dokument kui asjakohatu kostjale tagastada. Kahjustatud isiku esindaja esitas 08.10.2019 hagejale Pristis AS-i hooldusteenuse akti nr 829825, mille alusel esitas Pristis AS ka arve nr 18005070 summas 54 eurot. Hooldusteenuse akti nr 829825 kohaselt käis tehnik sündmuskohal xxxx ning tegi seoses väravate rikkumisega videost väljavõtte. Hageja soovib koosmõjus hagiavalduse lisas 4 esitatud Pristis AS-i arve nr 18005070 ja hooldusteenuse aktiga nr 829825 tõendada, et Pristis AS-i arvel nr 18005070 esitatud ja hageja poolt tasutud 54euro näol on tegemist mõistliku kuluga, mis on vajalik hageja taotletava kahjuhüvitise saamiseks, kõnealuse kahju kindlakstegemiseks ja käesoleva nõude kostja vastu esitamiseks, mistõttu palub hageja Pristis AS-i hooldusteenuse akt nr 829825 asja materjalide juurde võtta.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja esitas 23.07.2019 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, sest nõudel puudub alus. Eeldades, et hagejal oli kohustus uksele tekkinud kahju hüvitada on hageja poolt väljamakstud hüvitise summa täiesti ebaõige, hageja ei ole üldse uurinud, missugune on sellise kahju hüvitamise mõistlik kulu. Kindlustusandja on professionaalne kahjukäsitleja ja on välja maksnud täpselt selle, mida kinnisvarahooldaja küsis vastavalt tema esitatud pakkumusele. Kindlustusandja on kahju suuruse hindamisel eksinud ligikaudu 6 korda. Vastavalt kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,18,001979 ei ole kostjat sündmuskohalt õigusvastaselt lahkumise eest karistatud, sest ta ei lahkunud ega teinud seda ka süüliselt lahkunud. Seega on esitatud tagasinõue alusetu. Kostja selgitab, et vajutas ukse avamise pulti ja uksed alguses ei avanenud. Kostja sooritas tänavalt pöörde uste juurde ning peatus ja kohe peatumisel uksed avanesid ning sulgusid pooleldi. Kostja vajutas
2-19-10045 veel paar korda pulti, kuid uksed ei reageerinud ja kostja arvas, et need on rikkis. Ustel on korduvalt rikkeid olnud ja siis need saab seestpoolt mehhanismi küljest lahti teha ning käsitsi avada. Kostja hindas sündmuskohal, et nii on tehtud ja ei hakanud sisse sõitma, sest tuul võib ukse vastu auto külge sõita. Pärast video uurimist mõistab ja tunnistab kostja, et ta auto libises vastu ust. Tegemist on kerge metallist uksega, autos mängis raadio ja mingit kokkupõrke häält ei olnud. Kostja pilk oli ukse avamise puldil, kui uksed avanesid. Kostja ei näinud uste avanemist sellisena, kui see on videos.
14.Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai aru, et toimus puude uksega. Süü tuvastamine ja tõendamine ei ole tehtud hageja verbaalse väitega „sõitis suure hooga vastu ust“. Kui seadus sätestab, et lahkumine peab olema „süüline“ peab hageja tõendama süü. Kostja ei lahkunud sündmuskohast kuhugi, kostja elab samas majas ja parkis oma auto maja juurde ning läks koju. Olles vaadanud politseis videot uste avanemisest sai kostja aru, et kostja auto nina pidi vastu uksi puutuma ja sellepärast tuli mehhanism ukse küljest lahti. See, et hageja uksed hüvitas on õige. See, kuidas hageja kahju summa kindlaks määras ja seda ei kontrollinud, on hageja sätestatud kohustuse rikkumine. Hageja pidanuks tegema minimaalse, et vaadata uste ja mehhanismi vanust, eelnevat olukorda ja garaaži uste maksumust. Uste maksumus varieerub ja on 500 euro ümber, lisandub automaatika ja paigaldus. Kindlustusandjad aga ka muud isikud ei kontrolli kuigi sageli nendele esitatud hinnapakkumiste realistlikkust. Pakkumuse esitaja on isik, kes professionaalselt hooldab antud ümbruskonna paljusid hooneid. Antud juhul on uste parandamiseks kulutatud täiesti ebamõistlik summa. Hoone ei ole uus ja selle hoone garaaži uksed ning nende avamismehhanismid on pärit hoone ehitamise ajast, mis on 2015. aasta. Sõltuvalt uste avamismehhanismi kvaliteedist on ühe mehhanismi tööiga ca 100 tuhat avamist.
15.Ehitusregistri andmetel on hoones 84 eluruumi ja äripinnad, kokku 105 erinevat aadressi. Kui garaažis on vähemalt 50 sõidukit ja iga sõiduk saabub ning väljub vaid korra päevas, toimub aastas 50*2*365=36 500 avamist ja uste mehhanism ammendab ennast ca 4-5 aastaga. Seda tuleb põhjalikult remontida, mis seisneb avamismehhanismide vahetuses. Arvestades hoone vanust ja korterite arvu, oli garaaži uste amortisatsioon selline, kus need on mõistlik vahetada. Kostjale teadaolevalt nii see ka oli, uksed andsid pidevaid tõrkeid. Kostja võttis pakkumise uute garaaži uste ja avamismehhanismi paigaldamiseks. Eraldi on pakkumuses näidatud uks, mis on võimsama mootoriga ning vedrudega, mis mõeldud vastu pidama vähemalt 100 000 avamist. Uste, kogu elektroonika ja paigaldustöö hind kokku on 1172,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Tuleb arvestada, et juhtelektroonika ja uute pultide (mis pakkumuse hinnas) asendamine ei olnud vajalik. Lisaks tuleb arvestada, et uue ukse ja mehhanismide paigaldamisel satub korteriühistu oluliselt paremasse olukorda, kui enne juhtumit, sest uus mehhanist tagab jälle 4-5 aastat tõrgeteta uste tööd, vana amortiseerunud uste mehhanism tulnuks ca aasta jooksul niikuinii vahetada. Odavam on vahetada mehhanism koos uksega, sest mõlemad kuluvad ja nii annab paigaldaja kogu süsteemile uue garantii.
16.Amortisatsiooni konservatiivselt arvestades ja arvestades, et vanad uksed enne juhtumit veel töötasid, on mõistlik hüvitist vähendada 50%. Kostja palub kohtul hüvitise väljamõistmisel eelnevat arvestades nõuet vähendada kohtu poolt mõistlikuks peetaval määral. Uksed on remonditud ja vanad mehhanismid on utiliseeritud, nende kulumi hindamiseks ei ole enam võimalik ekspertiisi läbi viia, samuti oleks ekspertiisiks kuluv aja ja rahakulu ebamõistlikult suur. Kostja ei pea nõuet põhjendatuks, kuid jättes sisulised vastuväited kõrvale oleks mõistlik hüvitise summa asjaolusid ja tõendeid arvestades 50% uue ukse ja mehhanismide ja paigalduse summast, mis on 586,20 eurot. Nõue Pristis AS helpdeski kulu hüvitamiseks on põhjendamatu. Antud nõue põhineb kellegi poolt Pristisega sõlmitud lepingul ja selle alusel teenuse kasutamisel. Kostjal ei ole kohustust hüvitada antud teenuse kasutamist. 30.09.2019 esitas kostja pakkumise kahepoolse uue ukse ja avamismehhanismi ning paigalduse kohta, kokku on selle summa 2520 eurot. Pakkumine tõendab, mis summa eest on võimalik osta uus uks koos avamismehhanismi ja
2-19-10045 paigaldusega.
17.Kostja esitas 18.10.2019 täiendavad seisukohad. Kostja ei lahkunud liiklusõnnetuse kohast. Selle kohta ei ole mitte ühtegi tõendit. Hageja ei ole tõendanud, et kostja lahkus sündmuskohast. Kostja elas majas, mille uks kahjustada sai. Kostja parkis auto liiklusõnnetuse kohta ja ööbis samal aadressil. Hageja on kostja vastutuskindlustuse kindlustusandja ja tal on lepinguline kohustus hüvitada kahju, mis on tekitatud kostja sõidukiga. Nõude aluste esinemise tõendamiskoormis on hagejal. Ei ole välistatud olukord, kus sõidukijuht lahkub kindlustusjuhtumi kohalt mittesüüliselt. Isiku süüd tuleb hinnata nende reeglite kohaselt, mis näevad ette õiguslikud tagajärjed liiklusseaduse vastavate normide rikkumise puhuks. Kostja on esitanud ka kaks hinnapakkumist selle kohta, kui palju maksaks kahjustatud ukse asendamine uuega. Esimese hinnapakkumise kohaselt on kahjustatud ukse, kogu elektroonika ja paigaldustöö hind kokku on 1172,40 eurot. Hageja kriitika kostja esimese hinnapakkumise kohta põhineb ainult ja üksnes sellel, et uks avaneb ülespoole, mitte külgedele. Ukse välimus ei oleks muutunud, töökindlus ega omadused samuti mitte. Tegemist on samaväärse uksega.
18.Hageja on professionaalne kahjukäsitleja ning on oma tööd teinud lohakalt. Kostja oli hageja klient ja hageja oleks pidanud tegutsema hoolsalt ja rakendama mõistlikke meetmeid kahju suuruse väljaselgitamiseks. Asja või teenuse hinna kontrollimiseks kohane ja tavaliselt kasutatav meetod on erinevate pakkumiste võtmine. Hageja ei võtnud ühtegi pakkumist, vaid maksis lihtsalt kinni summa, mida temalt küsiti. Samas kostja võttis ukse parandamiseks vajalike kulude väljaselgitamiseks kaks hinnapakkumist, üks oli 1172,40 eurot ja teine 2520 eurot. Seega on kostja hinnangul tõendatud, et uue ukse oleks saanud 1172,40 euro eest ja vastavalt VÕS § 127 tuleb seda hüvitist vähendada kasu võrra, mida hüvitise saaja vana ukse asemel uut ust saades sai. Kostja esitas 30.09.2019 ka teise hinnapakkumise summale 2520 eurot. Koos pakkumisega on kohtule esitatud ka pakkumise küsimine, ehk on näha, et pakkumist küsides esitati konkreetselt aadress, kuhu uks tuleb paigaldada ja ka foto uksest. See, et pakkuja on viidanud objektile „Keila Joa“, on pakkuja viga. Tegemist on just antud Tartu maantee elamu täpselt samasuguse ukse paigaldamise hinnapakkumisega. Hageja on teinud kahjukäsitluses vea ning hüvitanud põhjendamatu summa. Esiteks hüvitas hageja kasutatud ukse asemele uue paigaldamise ja teiseks ei ole kostja kohustatud hüvitama enam, kui on kahjustatud asja harilik hind. Kolmandaks ei ole hageja üldse tõendanud, et ta oleks hüvitanud kahjustatud isikule. Kahjustatud isikuks on korteriomanikud. Valveteenuse osutajale tasu maksmise alus ei ole seotud kostjaga, tasu maksmise alus oli majahaldamise teenuse osutaja ja valveteenuse osutaja vaheline lepingusuhe. Leping oli sõlmitud enne kindlustusjuhtumit. Nimetatud kulu ei ole põhjustatud kostja poolt ega vajalik kulu ukse parandamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 (vt tl 3, tl 31 pöördel). Poolte vahel on vaidlus kahes peamises küsimuses. Kohus käsitleb esmalt pooltevahelist vaidlust selles, kas hagejal kui kindlustusandjal on õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamisest tulenevat tagasinõue seetõttu, et kostja lahkus 09.02.2018 kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt ja süüliselt (I); seejärel lahendab kohus pooltevahelise vaidluse hageja nõutava kahjuhüvitise summa põhjendatuse üle, andes hinnangu ka sellele, kas asjas on alust kahjuhüvitise vähendamiseks (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
20.Hageja nõue põhineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt
2-19-10045 kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.
21.Vaidlus puudub selles, et 09.02.2018 toimus xxxx liiklusõnnetus, kus kostja juhitud sõiduk Xxxx , registreerimisnumbriga xxxx sõitis vastu hooviväravaid ning mille tagajärjel said kahjustada hooviväravad ja neid avavad väravate ajamid. Seda kinnitab ka xxxx korteriühistu (endise ärinimega City Residence KÜ) 22.02.2018 varakahju avaldus hagejale (tl 5-6) ning Politsei- ja Piirivalveameti 20.03.2018 õiend väärteoasjas, mille kohaselt kostja põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju City Residence KÜ-le (tl 8).
22.Kohus asub asjas esitatud tõendite alusel seisukohale, et kostja lahkus kindlustusjuhtumi toimumise kohast õigusvastaselt ja süüliselt. Väärteoasjas nr 2302,18,001979 koostatud Politseija Piirivalveameti 20.03.2018 õiendist nähtub, et kostja sõitis 09.02.2018 vastu Tartu mnt 56 hoovi väravat ja põhjustas varalise kahju City Residence KÜ-le (tl 8). Kostja tegu kvalifitseeriti politsei poolt liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 sätestatud väärteona, st mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati teisele isikule varaline kahju. Kuigi kostjat ei karistatud väärteomenetluses liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise ees või liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest (LS § 236 ja § 237), ei saa sellest siiski järeldada, et välistatud oleks ka kostja tsiviilõiguslik vastutus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkumise eest.
23.Hageja märgib õigesti, et asjaolu, mille kohaselt ei ole kostjat väärteomenetluses karistatud sündmuskohalt õigusvastase ja süülise lahkumise eest, ei ole praeguses tsiviilasjas kohtule siduv ega ette kindlaksmääratud jõuga (TsMS § 232 lg 2). Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-197-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud.
24.Kohus leiab, et hageja on kostja õigusvastase ja süülise lahkumise liiklusõnnetuse toimumise kohalt usaldusväärselt tõendanud. Kohus on tutvunud hagi lisana 10 esitatud videosalvestisega liiklusõnnetuse kohta ja sellest nähtub, et kostja sõidab vastu väravaid, peatub ja jääb ca pooleks minutiks seisma pärast kokkupõrget ning lahkub seejärel tagurdades sündmuskohalt. Kostja oma kirjalikus vastuses möönab samuti, et „Pärast video uurimist mõistab ja tunnistab kostja, et ta auto libises vastu ust“ (vt tl 32). Samuti möönab kostja, et olles politseis videot vaadanud, „sai kostja aru, et kostja auto nina pidi vastu uksi puutuma ja sellepärast tuli mehhanism ukse küljest lahti“ (tl 32). Kostja otsasõitu hooviväravatele ning seejärel sündmuskohalt lahkumist kinnitavad ka tl 88 esitatud fotod. Põhjendamatu on kostja väide, nagu poleks ta sündmuskohalt lahkunud, vaid parkinud auto maja juurde ja läinud koju. Esiteks pole kostja esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, kuhu ta täpsemalt pärast liiklusõnnetust auto parkis. Teiseks, isegi kui kostja parkis oma auto maja ette, siis see ei ole samastatav liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) toimumise kohaga. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas kostja pärast kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkumist parkis sõiduki maja ette või kaugemale.
25.Kostja märgib iseenesest õigesti, et ei ole välistatud olukord, kus sõidukijuht lahkub kindlustusjuhtumi kohalt mittesüüliselt ning see võib juhtuda nt siis, kui sõidukijuht ei saanud aru, et tema juhitud sõiduk oleks põhjustanud liikluskahju, st et toimunud oleks liiklusõnnetus. Kostja väidabki, et antud juhul ei pruukinud kostja liiklusõnnetuse toimumisest aru saada, sest “Kostja pilk oli ukse avamise puldil, kui uksed avanesid. Kostja ei näinud uste avanemist sellisena, kui see on videos“ (vt tl 32). Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei olevat tõendanud, et kostja sai aru, et toimus puude uksega. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja ei saa tõendada kostja psüühilisse seisundisse puutuvaid asjaolusid ehk seda, kas kostja enda väitel tajus hooviväravatega
2-19-10045 kokkupõrget või mitte. Hagejal on võimalik tõendada liiklusõnnetuse toimumine ja kostja sündmuskohalt lahkumine, mida hageja ongi teinud (vt kohtuotsuse p 24). Oma süü puudumist peab üldjuhul tõendama aga kahju tekitaja ehk antud juhul kostja. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
26.Seda, kas esitatud tõendite alusel on tuvastatav kostja süüline sündmuskohalt lahkumine, saab kohus hinnata oma siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232 lg 1). Kohus nõustub hagejaga, et esitatud tõendid (mille autentsuse osas vaidlus puudub) kinnitavad kostja süülist sündmuskohalt lahkumist. Hagi lisana 10 esitatud videosalvestisest nähtuvalt ei ole kohtu arvates mõistlikult võimalik, et kostja ei tajunud videol nähtavat kokkupõrget massiivsete rauast väravatega. Seejuures saab kohus lähtuda eelkõige mõistliku kõrvalvaataja seisukohast, mille alusel pole kohtul kahtlusi, et kostja sai liiklusõnnetuse toimumisest ja kahju tekitamisest aru või vähemalt pidi sellest aru saama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kitsalt subjektiivselt vaatevinklist ei saa välistada, et ka raskes liiklusõnnetuses osaleja ei pruugi aru saada liiklusõnnetuse toimumisest šokiseisundi või muu adekvaatset taju pärssiva seisundi tõttu, kuid sellest ei saa järeldada tsiviilõigusliku süülisuse puudumist. Samuti ei ole kostja käesolevas asjas tuginenud asjaolule, et tema arusaamisvõime ümbritseva suhtes olnuks vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise ajal häiritud.
27.Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastaselt. Kostja tegevuse õigusvastasuse osas nõustub kohus hagejaga selles, et olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada ning kahjustatud isikut ei olnud sündmuskohal, ei olnud kostjal tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline kohustus tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5. II
28.Järgnevalt lahendab kohus poolte vaidluse kahjuhüvitise suuruse üle. Hageja tugineb sellele, et ta hüvitas seoses kostja põhjustatud kahjuga kokku 6271,93 eurot, mida kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid (tl 9-14). Kostja vaidleb nimetatud summale vastu, leides, et kindlustusandjad aga ka muud isikud ei kontrolli kuigi sageli nendele esitatud hinnapakkumiste realistlikkust. Hagivastusele lisas kostja Door Master Eesti OÜ pakkumise, mille kohaselt uste, kogu elektroonika ja paigaldustöö hind on koos käibemaksuga 1172,40 eurot. 30.09.2019 esitas kostja täiendava tõendi, mis kostja arvates tõendab, et kahepoolse uue ukse ja avamismehhanismi hind koos paigaldusega on 2520 eurot.
29.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt kostjalt nõutav kahjusumma on tervikuna vajalik ja mõistliku suurusega. Hageja esitas 01.10.2019 arvamuse kostja hagivastusele, millele lisas oma kahjunõude suuruse tõendamiseks mitmeid täiendavaid tõendeid. Kohtu arvates on hageja oma kahjunõude suurust asjakohaselt põhjendanud ja tõendanud.
30.Seoses kostja poolt esitatud Door Master Eesti OÜ pakkumisega (tl 34) märgib kohus esmalt, et Kinema OÜ esindaja 21.08.2019 e-kirjast nähtuvalt on antud pakkumine summas 1172,40 eurot sobiv kodugaraaži uksele, kuid selle pakkumise järgi ei ole võimalik remontida ega asendada vaidlusaluseid kahjustatud tiibväravaid ega selle automaatikat (tl 67). Ka väravate remonti teostanud Steeldoor OÜ esindaja 21.08.2019 e-kirja kohaselt ei sisaldu Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumises samasugust toodet, mis kahjustatud isikul enne oli, kuivõrd kahjustada said mõlemale poole avanevad väravad, eelviidatud Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumises sisaldub aga tõstuks. Seega poleks Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumises sisalduva tõstuksega võimalik kindlustusjuhtumieelset olukorda taastada (tl 72).
2-19-10045
31.Lisaks eeltoodule selgub ka Kahjuhaldus OÜ 30.09.2019 arvamusest, et Door Master Eesti OÜ 23.07.2019 pakkumist tõstukse asendamiseks ei ole antud juhul mõtet isegi analüüsida, kuna antud juhul ei ole kahjustunud mitte tõstuks, vaid tiibväravad. Door Masters OÜ on teinud pakkumise üksnes kodugaraaži tõstukse paigaldamiseks, mitte väravate remondiks (vt tl 34, tl 85).
32.Samuti on hageja põhjendatult selgitanud, et Door Master Eesti OÜ pakkumisest on võrreldes tegelike kuludega välja jäänud kahjustatud väravate demonteerimise kulud. Haldur A R selgitas oma 21.08.2019 e-kirjas, et kostja sõitis nii väravate ajamid kui ka väravad puruks, mistõttu tuli väravatel välja vahetada viga saanud detailid. Kuivõrd väravad olid pulbervärvitud, siis tuli need eest ära võtta ja tehasesse viia, et neid töid teostada. Väravate mahavõtmiseks ja tagasipanemiseks tuli kasutada kraanat, kuna tegemist on väga suurte ustega (vt tl 73).
33.Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kostja etteheide, nagu olnuks Door Masters Eesti OÜ poolt pakutud ukse puhul tegemist „samaväärse uksega“ ning nagu rajaneks hageja kriitika Door Masters Eesti OÜ ukse osas üksnes sellel, et uks avaneb ülespoole, mitte külgedele. Kohus märgib, et Door Masters Eesti OÜ poolt oli tehtud üksnes kodugaraaži tõstukse paigaldamise pakkumine, mis on põhimõtteliselt teistsugune asi, kui kostja poolt puruks sõidetud tiibväravad. Samuti ei ole Door Masters Eesti OÜ pakkumises arvestatud muude kuludega, sh kahjustatud väravate demonteerimise ja remondi kuludega.
34.Kohus nõustub ka hageja kriitikaga kostja poolt esitatud OÜ Viimre 25.09.2019 pakkumise suhtes (vt tl 47). Hageja märgib õigesti, et: • pakkumises on märgitud värava suuruseks 2600 x 2600. Kuivõrd taastamist vajanud kahjustatud väravad on üle 4 meetri kõrged, ei ole OÜ Viimre pakkumine juba ebasobivate mõõtude tõttu asjakohane; • pakkumisest jääb arusaamatuks, mis materjalist väravad on valmistatud ja milline on värava täidis; • pakkumisest jääb arusaamatuks, mis automaatikaga tegemist on (kes on tootja, kaubamärk vms); • pakkumises puudub väravate transpordi maksumus, mis on antud juhul oluline kulu; • pakkumisest jääb arusaamatuks, mil viisil toimub automaatika asendamine ning kas väravate taastusremonditööd ja automaatika asendustööd teostab sama isik; • pakkumises ei ole märgitud, milline on väravate viimistlus; • pakkumises ei kajastu adekvaatselt teostatavate tööde loetelu või kirjeldust, mistõttu ei ole pakkumine kontrollitav. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et OÜ Viimre 25.09.2019 pakkumine ei ole käesolevas menetluses tõendiks, mis seaks kahtluse alla kostja poolt tekitatud kahju suuruse või hageja poolt kahjuhüvitise suuruse osas esitatud tõendid.
35.Kohtul puudub alus kahelda Kahjuhaldus OÜ 30.09.2019 arvamuses, mille kohaselt on kostja poolt tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks teostatud Kinema OÜ automaatika vahetustööd ja Steeldoor OÜ teostatud väravate remonditööd põhjendatud (vt tl 84-89). Kahjuhaldus OÜ arvamus kahju tekkimise ja selle suuruse kohta põhineb kahjutoimiku materjali ning täiendava materjali analüüsil, arvamuse kujunemine ja selle põhjendused on loogilised ja jälgitavad. Muuhulgas selgus suhtluses Steeldoor OÜ projektijuhiga, et väravate taastamise abil vähendati oluliselt kahju, kuna uute väravate paigaldamine oleks maksnud koos paigaldusega 7020 eurot + käibemaks (vt tl 83, tl 84 pöördel). Samas väravate remont läks maksma üksnes 2660 eurot + käibemaks (vt tl 11). Samuti selgub Kahjuhaldus OÜ arvamusest, et Kinema OÜ hind seoses automaatika vahetusega (vt tl 13) oli mõistlik, mida kinnitab Kinema OÜ hinnast pisut kõrgem Elvoks OÜ alternatiivne pakkumine (vt tl 79).
36.Kohtul puudub alus kahelda ka Kinema OÜ esindaja tehnik A R 21.08.2019 vastuses hageja päringule, millest nähtuvalt olid vaidlusalused väravad tugevalt deformeerunud, värava pooli avava automaatika ajamid puruks ja väravate küljest lahti ning värava ajamite kahjustuste ulatuse tõttu oli nende taastamine võimatu. Seetõttu vahetas Kinema OÜ ära mõlema väravapoole automaatika ajamid (vt tl 67). Hageja esitas Kinema OÜ poolt teostatud vajalike taastamistööde ja
2-19-10045 kahju suuruse tõendamiseks täiendavalt Kinema OÜ 13.04.2019 tööde teostamise akti (tl 69).
37.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hageja nõue summas 54 eurot Pristise kulu hüvitamiseks põhjendamatu. Kostja väidab, et tal ei ole kohustust hüvitada hageja poolt Pristisega sõlmitud lepingu alusel teenuse kasutamist. Kohus märgib, et Pristis AS-i esindaja A S ja haldur A R 21.08.2019 e-kirjadest (vt tl 73-74) nähtub, et Pristis AS salvestas kõnealuse liiklusõnnetuse ning tegi sellest videosüsteemi väljavõtte (hagiavalduse lisa 10). Hageja kinnitusel esitas Pristis AS seetõttu arve nr 18005070 summas 54 eurot (tl 9). Kohus nõustub hagejaga, et Pristis AS-i esitatud videosalvestis on kõnealuses asjas oluline tõend, millega hageja tõendab kõnealuse liiklusõnnetuse toimumist, kostja poolt kahju põhjustamist ning sündmuskohalt süülist ja õigusvastast lahkumist. Seetõttu kohus leiab, et eelmärgitud Pristise väljakutsega seotud kulu summas 54 eurot osas on tegemist otsese varalise kahjuga vaidlusaluse kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 3 on sätestatud, et otsene varaline kahju hõlmab ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
38.Kokkuvõtlikult nõustub kohus hagejaga, et hageja on veenvalt ja usaldusväärselt tõendanud kostja poolt tekitatud kahju suuruse summas 6271,93 eurot. Kostja kriitika, mille kohaselt on hageja maksnud kindlustushüvitist ebamõistlikult suures summas, ei leidnud asjas esitatud tõenditega kinnitamist. Paljasõnaline ja ebaõige on kostja vastuväide, nagu oleks hageja teinud oma tööd lohakalt, teinud kahjukäsitluses vea ning hüvitanud põhjendamatu summa. Käesoleva kohtuotsuse punktidest 30-37 nähtub, et hageja on oma tööd teinud põhjalikult ja kohase hoolsusega.
39.Põhjendamatu on ka kostja etteheide, nagu oleks uue ukse oleks saanud 1172,4 euro eest ja vastavalt VÕS § 127 tuleb seda hüvitist vähendada kasu võrra, mida hüvitise saaja vana ukse asemel uut ust saades sai. Nagu kohus eelnevalt erinevate tõendite alusel tuvastas, oli Door Masters Eesti OÜ pakkumine summas 1172,40 eurot tehtud üksnes kodugaraaži tõstukse paigaldamiseks, mis on põhimõtteliselt teistsugune asi, kui kostja poolt puruks sõidetud tiibväravad. Samuti ei ole Door Masters Eesti OÜ pakkumises arvestatud muude kuludega, sh kahjustatud väravate demonteerimise ja remondi kuludega. Seetõttu ei ole käesolevas asjas alust kohaldada VÕS § 127 lg 5, mille kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
40.Kohtu hinnangul ei ole hageja ega kahjustatud isik käesolevas asjas saanud kahju tekitamisest kasu ega säästnud kulusid. Tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks hageja „hüvitanud kasutatud ukse asemele uue paigaldamise.“ Esiteks ei olnud antud juhul tegemist „kasutatud uksega“, vaid suurte rauast tiibväravatega. Teiseks nimetatud tiibväravaid ei asendatud uutega, vaid teostati üksnes nende vältimatu remont, millega säästeti oluliselt kulusid. Väravate taastamise abil vähendati oluliselt kahju, kuna uute väravate paigaldamine oleks maksnud koos paigaldusega 7020 eurot + käibemaks (vt tl 83, tl 84 pöördel). Samas väravate remont läks maksma üksnes 2660 eurot + käibemaks (vt tl 11).
41.Samuti ei saanud hageja kasu ega säästnud kulusid tulenevalt Kinema OÜ poolt teostatud automaatika vahetustöödest. Nimetatud tööd olid vajalikud, et taastada võimalikult lähedane olukord sellele, mis eelnes poolt kahju tekitamisele. Kinema OÜ selgitas, et värava ajamite kahjustuste ulatuse tõttu oli nende taastamine võimatu (vt tl 67). Kahjuhaldus OÜ arvamusest selgub, et Kinema OÜ hind seoses automaatika vahetusega (vt tl 13) oli mõistlik, mida kinnitab Kinema OÜ hinnast pisut kõrgem Elvoks OÜ alternatiivne pakkumine (vt tl 79). Seega on asjakohatu kostja etteheide, et kostja pole kohustatud hüvitama enam, kui on kahjustatud asja
2-19-10045 harilik hind. Asjas pole esitatud tõendeid, et Kinema OÜ pakkumine oleks sisaldanud kulusid, mis ei olnud endise olukorra taastamiseks vajalikud. VÕS § 127 lg 1 on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
42.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest.
43.Kostja on kahjuhüvitise vähendamiseks esile toonud „vanade uste“ amortisatsiooni. Kostja leiab, et amortisatsiooni konservatiivselt arvestades ja võttes arvesse, et vanad uksed enne kahjujuhtumit veel töötasid, on mõistlik hüvitist vähendada 50%. Viitega VÕS § 140 lg 1 ja TsMS § 233 palub kostja kohtul hüvitise väljamõistmisel nõuet vähendada kohtu poolt mõistlikuks peetaval määral. Kohus nõustub esiteks hagejaga, et kostja väited väravate avamismehhanismide amortisatsiooni ja tööea kohta on täielikult tõendamata, mistõttu ei ole võimalik selliste kostja oletuslike väidetega arvestada. Paljasõnaline ja ebaõige on kostja väide, et „Arvestades hoone vanust ja korterite arvu oli garaaži uste amortisatsioon selline, kus need on mõistlik vahetada.“ Kohus rõhutab veelkord, et antud juhul tiibväravaid (kostja poolt nimetatud „uksed“) ei asendatud uutega, vaid teostati üksnes nende vältimatu remont, millega säästeti oluliselt kulusid ja vähendati tekkinud kahju võrreldes olukorraga, kus oleks paigaldatud väravad (vt kohtuotsuse p 40).
44.Seega ei sattunud korteriühistu „uue ukse“ paigaldamisel oluliselt paremasse olukorda, nagu kostja ekslikult leiab, sest uut ust ei paigaldatud. Seonduvalt automaatika vahetusega on kohus eelnevalt samuti leidnud, et tegemist oli vältimatu ja vajaliku kuluga endise olukorra taastamiseks (vt kohtuotsuse p 41). Endise olukorra (st väravate normaalse funktsioneerimise) taastamine ei pane korteriühistut kohtu hinnangul oluliselt paremasse olukorda võrreldes kahjujuhtumi toimumise eelse ajaga. Kostja pole millegagi tõendanud oma väidet, et „vana amortiseerunud ustemehhanism tulnuks ca aasta jooksul niikuinii vahetada.“ Küll on aga hageja esitanud kostja väiteid kummutavaid tõendeid. Nimelt Steeldoor OÜ esindaja kirjeldas oma 21.08.2019 e-kirjas hagejale väravate kahjustusi ja nende taastamistöid ning märkis, et ilma kõnealuse kindlustusjuhtumi toimumiseta ei oleks väravad remonti vajanud (tl 72). Haldur A R kinnitas samuti oma 21.08.2019 e-kirjas hagejale, et enne kõnealust liiklusõnnetust olid väravad korras (tl 73 pöördel). Ka Kahjuhaldus OÜ 30.09.2019 arvamuse kohaselt puuduvad alternatiivsed kahju tekkimise põhjused ja fotodelt ei ole tuvastatav, et väravatel oleks olnud varasemaid kahjustusi (vt tl 84). Lisaks eeltoodule oleks kohtu hinnangul kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 5) vastuolus olukord, kus kahju tekitajat tuleks käsitleda justkui heategijat, „tänu“ kellele vanu asju ennetähtaegselt remonditakse ja uuendatakse ning kes oleks „vastutasuks“ justkui õigustatud hüvitama tekitatud kahju üksnes piiratud ulatuses.
45.VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et hageja oleks jätnud kostja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
2-19-10045
46.Kostja esitas oma 18.10.2019 menetlusdokumendis esmakordselt ka uue väite, justkui ei oleks „hageja üldse tõendanud, et ta oleks hüvitanud kahjustatud isikule. Kahjustatud isikuks on korteriomanikud“ (tl 98 pöördel). Kohtule jääb nimetatud kostja väide arusaamatuks. Mõlemad pooled on menetluses läbivalt lähtunud sellest, et kahjustatud isikuks oli korteriühistu, vt nt hagivastuse p 21, tl 32 pöördel). TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kohtu hinnangul ei ole kostja antud kohustust 18.10.2019 menetlusdokumendis kahjustatud isikut puudutava uue väite esitamisel järginud. Samas on kostja väide korteriomanikest kui kahjustatud isikutest ka paljasõnaline. Kohus märgib, et varakahju avalduse hagejale on esitanud just korteriühistu (vt tl 5). Samuti on korteriühistut kahjustatud isikuna käsitletud politsei poolt väärteoasjas antud õiendis (vt tl 8). Teisalt on korteriühistu ja korteriomanike vastandamine sisuliselt põhjendamatu. Korteriomandija korteriühistuseaduse § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Seega tegutseb ka korteriühistu korteriomanike huvides. Olukorras, kus kahjustada said Tartu mnt 56 hooviväravad, on nii korteriomanike kui korteriühistu jaoks oluline, et kahjustused said kõrvaldatud ja endine olukord taastatud. Seega kunstlik vahetegemine korteriühistu ja korteriomanike kui kahjustatud isikute vahel ei saa mõjutada käesoleva asja lahendamist.
III
47.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud LKindlS § 53 lõikes 1 p 2 kirjeldatud tagasinõude eeldused (vt käesoleva kohtuotsuse I osa). Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud sätte kaitse-eesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Samuti leidis asjas kinnitamist hageja kahjunõude suurus 6271,93 eurot ning kohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks (vt käesoleva kohtuotsuse II osa). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 6271,93 eurot.
48.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Hageja teatas kostjale oma kahjunõudest 22.05.2019 (tl 15). Kohus nõustub hagejaga, et kostja pidi hageja tagasinõudest nõudest teada saama hiljemalt 30.05.2018, mil kostja teatas hagejale e-posti teel oma soovist hageja nõuet vaidlustada Eesti Liikluskindlustuse Fondis ja taotles selleks kostjalt kahjutoimiku materjalide esitamist (tl 16 – tl 19 pöördel). VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega on hagejal õigus arvestada hüvitatud kahjult viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 31.05.2018. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ei ole hageja viivisenõude suuruse ja arvestuse osas eraldi vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 03.07.2019 summas 548,49 eurot.
49.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätteid arvestades mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele kostjalt hageja kasuks välja
2-19-10045 viivise alates 04.07.2019 VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (6271,93 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
50.Kohus ei hinda kohtuotsuses käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Hageja märgib õigesti, et kostja hagivastusele ja 30.09.2019 menetlusdokumendile lisatud arusaamatu väljavõte 16.05.2019 e-kirjavahetusest kostja esindaja A U ja K F vahel on lisatud ilmselt ekslikult, kuna see ei puuduta käesolevat vaidlust. Kohus märgib vastusena kostja taotlusele eelnimetatud dokument kui asjakohatu kostjale tagastada, et kuivõrd kostja on nimetatud dokumendi esitanud elektrooniliselt, siis ei ole seda võimalik ega vajalik kostjale tagastada.
51.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
52.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 475 eurot (tl 20). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on tasutud riigilõiv summas 475 eurot hageja menetluskuluna põhjendatud ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
53.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.