Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2019 Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind
2-19-13006 PlusPlus Capital AS hagi R N vastu võla nõudes 135,25 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: PlusPlus Capital AS ( registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel esindajad [email protected] ) Kostja: R N (isikukood xxxx)
Menetluse liik
(e-post:
lihtmenetlus
(isikukood xxxx) hageja PlusPlus Capital AS (registrikood
11919806) kasuks välja põhivõlgnevus 83,96
eurot, 16.08.2019
sissenõutavaks
muutunud viivised 19,56 eurot, võla sissenõudmise kulu 25 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (83,96 eurot) alates 17.08.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 sätestatud määras.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 415 lg 2 kohaselt võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa AS vahel sõlmitud Liitumisleping. Nõue on loovutatud hagejale. Kostja on tarbija. Tarbijakrediidilepingus on keelatud kokku leppida seadusjärgset viivist ületavas viivisemääras (VÕS § 415 lg 1). Seetõttu saab viivisenõue rahuldada üksnes seadusjärgse määra järgi ning ülejäänud osas jätta rahuldamata. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud rahuldamata osas hageja kanda. Õigusabi kulud kostjalt hagejale mõistetakse välja osaliselt, kuna üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Vt. Riigikohtu otsuse 3-2-1-4-15 punkt 14. Samuti leiab kohus, et isegi kui õigusabikulu katmine täies ulatuses oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.