2-18-120178/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

keeldunud oma kohustust täitmast, olenemata sellest, kas nõude omanikuks oli/on BB Finance OÜ või Aktiva Finants OÜ. BB Finance OÜ on nõude omaniku ehk AF Võlamenetlus otseseks õigusjärglaseks seoses AF Võlamenetluse ühinemisega ettevõttega Aktiva Finants OÜ 03.08.2018, millega läksid kõik AF Võlamenetlus õigused ja kohustused üle Aktiva Finants OÜ-le. Laenulepingus on kostja esitanud enda elukohaks xxx. Kostja oleks heauskselt käitudes pidanud hagejat enda elukoha aadressi hilisemast muutumisest teavitama. Hagiavalduse resolutsioonis esitatud BB Finance OÜ näol on tegemist ilmselge eksimusega. Seega palub hageja kohtul lugeda, et hageja taotleb hagiavalduse resolutsioonis hagi rahuldamist siiski hageja ehk Aktiva Finants OÜ kasuks. Hageja leiab, et ta nõutav intress 30 % ja seadusjärgne viivis ei ole ebamõistlik. Kostja vastuväited Kostja esitas 10.01.2019 vastuse hagile, milles ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Kostja sai hagejale nõude loovutamisest teada hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest. Kostja leiab, et teatis nõude loovutamise kohta, mis kannab koostamise kuupäeva 29.05.2015, mis on 2a ja 329 päeva enne väidetavat loovutamist, ei ole käsitletav dokumendina nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Hageja väide, et nõude loovutamise teatis saadeti kostja laenulepingujärgsel aadressil, on vale, sest kostja laenulepingujärgne aadress on xxx, mis ei ühti nõude loovutamise teatisel oleva aadressiga. Kuna puudub kättetoimetamiskinnitus, siis ei ole kostjale nõude loovutamisest teatatud. Teatise esitajana on märgitud BB Finance OÜ esindaja, kuid esindusliku isiku allkiri puudub. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hagiavalduse esitas Aktiva Finants OÜ, kuid hagi rahuldamise korral palub hageja hagiavalduses rahuldada hagi hageja BB Finance OÜ kasuks, kes on hagi kohaselt nõude loovutanud hagejale. Kostjale on ebaselge, kellele tuleb kohustus täita. Kostja leiab, et hagi punktides 2.4 sätestatud intressinõue ja 2.5 sätestatud viivisenõue on ebamõistlikud ja seega tühised. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 sedastanud järgmist: hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi arvates põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära proportsiooni. /.../ Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära /.../ Kostja leiab, et hageja esitatud menetluskulud 720 eurot 6 h kohta on ilmselgelt ülepaisutatud ning hagiavaldusele lisatud arve 28.11.2018 nr 2641438 tekitab küsitavusi, kuna ei ole lisatud maksekorraldust selle tasumise kohta. Kostja esitas uue seisukoha 20.02.2019. Hageja väidab, et on kostjat teavitanud nõude loovutamisest. Antud väide ei vasta tõele, sest saadetud on hagihoiatus, millest ei nähtu, kes kellele millise nõude on loovutanud. Hagihoiatus ei sisalda nõude alusdokumente, milleks kostja arvates on teade nõude loovutamise kohta, mis omakorda sisaldab andmeid loovutatud nõude kohta nagu näiteks viide laenulepingu või võlatunnistuse numbrile, millele loovutatud nõue tugineb. Sellist teavet ei ole kostja saanud enne hageja poolt esitatud hagiavaldust.

Hageja vastuses kostja vastusele puhul väidab hageja, et kostja on nõuet tunnistanud. Kostja ei nõustu sellise väitega. Kostja väljendas imestust, miks peaks ühelt isikult laenu võttes selle tagastama teisele isikule. Hageja väidab, et kostja oleks pidanud hagejat elukoha aadressi muutumisest teavitama. Kostja leiab, et hageja teavitamine kostja elukoha aadressist ei ole olnud vajalik õiguslikku alust omava suhte puudumise tõttu. Kostja ei ole saanud ühtki teadet ei aadressil xxx ega ka aadressil xxx. Samuti ei ole hageja tõestanud, et ühele neist aadressidest oleks saadetud teade nõude loovutamise kohta. Hageja poolt kohtule esistatud teade nõude loovutamise kohta, mis sisaldab hageja väiteid nõude loovutamise teatise saatmise kohta ühele või teisele aadressile, puhul leiab kostja, et tegemist on fiktiivse tõendiga, mille puhul kostja palub teavitada prokuratuuri. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolu osas: -

mõlemaks kuupäevaks oli võlg muutunud juba sissenõutavaks ja kostjal oli võlg tasumata. Kostja on kirjutanud vastuväites, et teatises nõude loovutamise kohta puudub BB Finance OÜ esindusõigusliku isiku allkiri. VÕS § 170 lg 1 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtu arvates ei oma tähtsust, et teatis oli allkirjastamata. Käesoleva hagimaterjali ja lisadega on vaieldamatult tõendatud, et loovutamine on aset leidnud. Kostja on esitanud vastuväiteks, et ta ei ole enne hagi kättesaamist nõude loovutamise teatist kätte saanud. Ometi on kostja enne hagi kättesaamist, so 14.05.2018 saatnud Julianus Inkassole e-kirja, millest nähtub, et ta on saanud Julianus Inkassolt teate võla kohta. Kostja 20.02.2019 seisukohas väidab, et hagihoiatusest (09.08.2018) ei nähtu, kes kellele millise nõude on loovutanud. Kohus leiab, et selles teates on konkreetselt kirjas, et nõue tuleneb kostja ja BB Finance OÜ vahelistest tehingutest. Samuti on hagihoiatuses kirjas, et nõue tuleb tasuda AF Võlamenetlus OÜ-le. Kuna AF Võlamenetlus OÜ on ühinenud OÜ-ga Aktiva Finants, nagu viitab hageja, siis ei oma tähtsust, et teates on kirjas, et kostja võlgneb summa AF Võlamenetlus OÜ-le. Samuti on hageja lisanud tõenditena 09.08.2018 hagihoiatuse ja 14.05.2018 kirja kostjalt, kus kostja kirjutab, et on kunagi vist laenu võtnud Raha24 OÜ-st ja summa oli kolme tuhandega midagi. Seega pole kostjal kohtu arvates olnud õigust kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 172 toetudes, sest talle on nõude loovutamisest kirjalikult teatatud. Kostja leiab, et ta ei nõustu sellega, et ta oleks pidanud laenuandjat aadressi muutmisest teavitama. Kohus nõustub hagejaga, et kostja käitumine on olnud pahauskne ja kostjal tulnuks teavitada laenuandjat aadressi muutumisest. Kostja väitel on ta loovutusest teada saanud alles hagi saamisega, kuid ka senini on kostjal võlg hageja ees siiski tasumata. Kostja leiab, et hagi lisa 2 on fiktiivne dokument, millest palub teavitada prokuratuuri. Kohtul puudub alus nimetatut kahtlustada, kostjal endal on võimalik pöörduda prokuratuuri soovi korral. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktile 6 on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 30%. Hageja on arvestanud intressi 30% aastas vastavalt maksegraafikule osamaksest 25.01.2015 kuni lepingu viimase osamakseni 25.04.2015 summas 98,73 eurot. Kohus leiab, et tegemist ei ole ebamõistliku protsendimääraga. Samuti ei ületa laenu krediidikulukuse määr toonast keskmist krediidikulukuse kolmekordselt, et tegemist võiks olla tühise tingimusega. Kohus leiab, et intress summas 98,73 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmis ja kohustuse täitmisega viivitamis korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.12, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla sumana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele intressimäärale alates lepingu lõppemisele järgnevast kalendripäevast 26.04.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.11.2018 (põhivõlgnevus 1 315,05* viivitatud päevade arv 1 313 * seadusjärgne intressimäär 0,022 % päevas). Viivise summa on 379,87 eurot. Hageja palub samuti välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusega sätestatud intressimääras. Kohus leiab, et seadusjärgne viivise % ei saa olla ilmselgelt ebamõistlikult suur. Viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt, sest hageja on eksinud põhinõude arvestamisel. Viivise suurus on 1 063,36 eurolt perioodi 26.04.2015 – 28.11.2018 eest 306,41 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 225 eurot, mis on kooskõlas RLS § 59 lg 1 ja TsMS § 124 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks 81 % ulatuses, so summas 182,25 eurot välja mõista. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli lihtsama tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 70 eurot. Hagi koostamise mõistlikuks ajaliseks kuluks hindab kohus 3 tundi. Kostja vastusega tutvumise mõistlikuks ajaliseks kuluks hindab kohus 0,5 tundi ja kostja vastusele seisukoha esitamise kuluks on põhjendatud 1,5 tundi. Hageja lõpliku seisukoha koostamise ajakulu 0,5 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajaline kulu kokku 5,5 tundi, mis teeb kokku 385 eurot, millest 81% on 311,85 eurot. Kohus ei pea kuludokumentide ega maksekorralduse väljanõudmist vajalikuks.