Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.10.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-4218
Tsiviilasi
Odoroff Oy hagi OÜ Etoiles vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Odoroff Oy apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
25 650 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Odoroff Oy (Soome Vabariigi registrikood 1776047-9), lepinguline esindaja v/adv Urmas Kiik Kostja/vastustaja OÜ Etoiles (registrikood 12537627), lepinguline esindaja v/adv Andreas Veeret
Kohtuistungi toimumise aeg
02.10.2019
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.04.2019 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Mõista Odoroff Oy-lt välja OÜ Etoiles kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 953.33 eurot.
5.Mõista Odoroff Oy-lt välja OÜ Etoiles kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitise 953.33 euro tasumisega viivitamise korral viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.17.03.2017 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 25 650 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagi kohaselt on kostjaks äriühing, kelle huvides tegutseb hageja endine töötaja XX. XX töötas aastatel 2008–2015 hageja kliendihalduri ja müügiesindajana ning tema töökohustuseks oli haisueemaldusseadmete müük. XX-l oli juurdepääs hageja ärisaladustele ning andmetele kõigi hageja tarnijate ja klientide kohta, sh nendega sõlmitud lepingute tingimustele. Tema töölepingus oli tingimus, mille kohaselt ei tohtinud ta töötada konkureeriva tööandja juures 6 kuu jooksul alates töölepingu lõpetamisest. Tööleping lõppes 31.05.2015. Kostja ja hageja tegutsevad samas valdkonnas. Neil on suures osas samad kliendid, mistõttu pooled konkureerivad aktiivselt teineteisega.
3.XX oli hageja kontaktisikuks suhetes Vaasan Vesi Oy-ga, kellele tehti hageja poolt haisueemaldusseadmete tarnimise I etapi pakkumine sügisel 2013. Tarnele pidi järgnema II etapi pakkumus, mille pidi tegema hageja nimel XX. 27.04.2015 tegi XX pakkumuse hoopis kostja nimel. Seega juba hageja juures töötades andis ta kostjale hageja ärisaladusi sisaldavat infot, mille kostja ära kasutas. XX ei edastanud hageja II etapi pakkumist ega teavitanud tööandjat pakkumise esitamise võimalusest. Hanke võitis kostja.
4.Vaidluses kuulub kohaldamisele Soome õigus, sest eelkirjeldatud teod ja sündmused toimusid Soome Vabariigis. Kostja on oma ärihuvides kasutanud ära hageja endist töötajat, kes on nüüd kostja võtmeisikuks. XX rikkus töölepingus ettenähtud konkurentsikeeldu ja ärisaladuse hoidmise kohustust. Kostja kuritarvitas XX-lt saadud hageja ärisaladusi, sh andmebaase, tarne- ja müügikanaleid, hinnakujundust ja kliendinimekirja. Kostja sai konkurentsieelise ja võimaluse müüa oma tooteid odavamalt. Kostja müüb sama toodet või tootelahendust. Kostjal endal puudus pädevus pakkumuse tegemiseks. Ainult XX-l oli teave, et Vaasan Vesi Oy soovib saada II etapi pakkumust. Kostja tegevuse tulemusena on saanud hageja olulist majanduslikku kahju.
5.Hageja kahju seisneb saamata jäänud tulus Vaasan Vesi Oy lepingust ilmajäämise tõttu. Hanke maksumuseks oli 85 500 eurot ja hageja saamata jäänud tuluks on tavapärane kasumimarginaal sel alal Soomes 30%, s.o 25 650 eurot. Kuigi hageja sõlmis XX-ga konkuretsikeelu rikkumisest tulenenud kohtuvaidluses kokkuleppe, ei võta see hagejalt õigust esitada nõudeid kostja vastu. Kostja tegevus on kõlvatu konkurentsi osutamine ning see rikub Soome ebaausate äritavade seaduse § 4 sätteid. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on tõendamata. Kuna hageja sõlmis XX-ga kompromissi ning viimane tasus talle üle 27 000 euro, ei saa hageja esitada sama kahjunõuet kostja vastu. Lisaks on hageja kompromissis kinnitanud edasiste nõuete puudumist XX vastu.
7.Kostja vastu esitatava kahju nõude eeldusi ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas pakkumuse koostamisel hageja ärisaladusi. Kostja pakkumuse koostas ja esitas seaduslik esindaja YY, kel on pikaajaline varasem kogemus samas valdkonnas. Vaasa Vesi Oy ei olnud hageja salajane klient, vaid kohalikule omavalitsusele kuuluv ettevõte, mis viis läbi avaliku hanke. Hageja ise pakkumust ei esitanud ega ole tõendanud, et ta oleks esitamise korral hanke võitnud. Hageja jättis pakkumuse esitamata majanduslikel põhjustel.
8.Hagejale tekkinud kahju on tõendamata. Hageja väited ärisaladuse kasutamise kohta on põhistamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja pakutud tootelahendus oli tema omaga sama. Alusetu on väide tarnekanalite ärakasutamise kohta, sest hageja viidatud ettevõte Plastvo Oy on ainus, kes toodab süsinikfiltreid. Kostja kasutas alltarnijana Palvelu Oy teenuseid, mis on YY ettevõte. Hageja saaks Soome õigusnormide kohaselt nõuda majanduskahju vaid siis, kui nõude esitamiseks esineksid kaalukad põhjused. Selliseid põhjuseid ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Esimese astme kohtu otsus
9.29.04.2019 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskuludena 10 285.99 eurot, millest 790.99 eurot on kulud tõlgetele, 1630 eurot kulud Soome õiguse väljaselgitamisele ja 7865 eurot õigusabikulud. Lisaks mõistis kohus välja menetluskuludelt viivise.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: XX töötas aastatel 2008–2015 hageja kliendihalduri ja müügiesindajana; hageja ja XX vaheline töösuhe lõppes kohtuvaidlusega, milles sõlmiti 31.08.2016 kokkulepe, mille alusel tasus XX hagejale hüvitise; hageja ja kostja tegutsevad samas valdkonnas; kostja esitas 28.04.2015 hankemenetluses II etapi pakkumuse Vaasan Vesi Oy-le, mille viimane heaks kiitis; hageja ei esitanud Vaasan Vesi Oy-le hankemenetluses II etapi pakkumust; vaidlus tuleb lahendada Soome õiguse alusel.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osutas hagejale ebaausat konkurentsi, kasutas Vaasan Vesi Oy-le pakkumuse esitamisel ära hageja ärisaladust ning peab selle tõttu tasuma hagejale kahjuhüvitist 25 650 eurot.
12.Kohus nõustus pooltega, et vaidlus tuleb lahendada Soome materiaalõiguse normide alusel. Hageja esitas kostja kui Eesti äriühingu vastu hagi Eesti kohtusse. Samas leidis hageja, et kahju tekitati talle Soomes ning kostja pani õigusvastase teo toime Soomes. Hageja esitas kostja vastu lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Kohus tugines Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.07.2007 määruse nr 864/2007 (Rooma II määruse) art 4 lõikele 1 ja art-le 24. Kuivõrd hageja väiteil tekkis kahju Soomes ning ka kahju põhjustanud sündmus toimus Soomes, puudub alus kohaldada muud õigust peale Soome kehtiva õiguse.
13.Kohus nõustus kostja vastuväidetega ja leidis, et hageja nõue on jäänud täielikult tõendamata. Hageja väited ja etteheited kostjale on jäänud üldsõnalisteks ja kohati on hageja väited vastuolulised.
14.Hageja esitas kohtule tõlke Soome kahju hüvitamise seaduse 2. peatüki §-st 1, mille kohaselt isik, kes tahtlikult või ettevaatamatusest tekitab teisele isikule kahju, on kohustatud selle hüvitama, kui antud seadusest ei tulene teisiti. Lisaks nähtub sama seaduse 5. peatüki §-st 1, et kahjuhüvitis tähendab kompensatsiooni isiku- ja esemekahju ning §-des 4a ja 6 sätestatud tingimustel ka tekitatud kannatuste eest. Kui kahju on tekitatud karistatavaks määratud teoga või avalikku võimu kasutades või kui esineb muid väga kaalukaid põhjusi, hõlmab kahju hüvitis lisaks kompensatsiooni sellise majanduskahju eest, mis ei ole seotud isiku- või esemekahjuga. Eelviidatud seaduse normide näol on kohtu hinnangul tegemist kahju hüvitamist reguleerivate üldnormidega, mis ei reguleeri täpsemalt, millistel juhtudel saab kannatanu kahju tekitajalt hüvitist nõuda. Kohus nõustus kostjaga, et üldnormidest siiski tuleneb, et hüvitamisele kuulub kahju, mis on põhjuslikus seoses kahju tekitaja tahtliku või ettevaatamatu teoga. Samuti nõustus kohus kostjaga, et saamata jäänud tulu kui majanduskahju nõude esitamise eeldusena oleks hagejal tulnud esile tuua ning tõendada nõude esitamist õigustavad väga kaalukad põhjused. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi kaaluka põhjuse esinemist, mis võimaldaks tal nõuda kostjalt majandusliku kahju hüvitamist. Kuivõrd kahju hüvitamise eelduseks oleks olnud kostja poolt mõne tahtliku või ettevaatamatu teo toimepanek, oleks hagejal tulnud esile tuua, milles seisneb kostja tahtlus või ettevaatamatus. Ka selles osas on hageja väited jäänud täielikult üldsõnalisteks ning spekulatiivseteks.
15.Kostja esitas kohtule Soome ebaausate äritavade seaduse väljavõtte tõlke, mille § 4 kohaselt ei tohi keegi õigustamatult hankida ega püüda hankida teavet ärisaladuse kohta ega kasutada või avaldada selliselt hangitud teavet. Isik, kes hangib ärisaladuse kohta teavet ettevõtja juures töötades, ei tohi seda töösuhte jooksul õigustamatult kasutada ega avaldada isikliku või teise isiku kasu saamise eesmärgil või kellelegi kahju tekitamiseks. Isik, kes saab ärisaladuse kohta teavet ettevõtja nimel ülesannet täites või kellele on antud tehniline mudel või tehniline juhend töö tegemiseks või ülesande täitmiseks või muul ärieesmärgil, ei tohi seda õigustamatult kasutada ega avaldada. Isik, keda teine isik on teavitanud ärisaladusest, tehnilisest mudelist või tehnilisest juhendist ja kes teab, et see isik hankis või avaldas selle teabe õigustamatult, ei tohi teavet kasutada ega avaldada. Hageja nõustus menetluse kestel, et tema nõude õiguslikuks aluseks on Soome ebaausate äritavade seaduse § 4. Vaatamata sellele ei toonud hageja esile ega tõendanud viidatud sätte kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid, s.o kuidas kostja hankis või kasutas õigustamatult hageja ärisaladust. Hageja ei tõendanud ka seda, et tema juures töötanud XX oleks õigustamatult avaldanud kostjale hageja juures töötamisel teada saadud ärisaladust selleks, et ta ise või kostja saaksid kasu või hagejale tekiks kahju. Hageja ei ole suutnud põhistada isegi seda, milles täpselt seisnes see ärisaladus, mida
kostja teada sai ja kuidas kasutas kostja ärisaladust ära Vaasan Vesi Oy-le pakkumuse tegemisel ja hanke võitmisel. Hageja on lähtunud ekslikult eeldusest, et nõude rahuldamiseks on piisavad üksnes tema üldsõnalised ja täpsustamata viited ärisaladuse olemasolu ning selle kasutamise kohta.
16.Kuigi hageja väiteil ei olnud ärisaladuse mõiste Soome õigusaktides defineeritud, nõustusid pooled, et ärisaladuse mõiste avamisel saab kohaldada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingut (TRIPS lepingut), millega Soome Vabariik on ühinenud. Nimetatud lepingu art 39 lõige 2 sätestab, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel, et selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad (art 39 lõike 2 punkt a), sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu (samas punkt b) ning selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (samas punkt c). Seega ei saa ärisaladuseks lugeda mistahes abstraktset teavet, millele pool viitab, vaid tegemist peab olema sellise teabega, mis ei ole üldteadaolev või vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele kergesti kättesaadav. Salajasuse tõttu peab teabel olema kaubanduslik väärtus ning isik, kes viitab oma ärisaladuse olemasolule, peab olema tarvitusele võtnud meetmed sellise teabe salajas hoidmiseks.
17.Hageja viited Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset, ei ole asjakohased. Direktiiv võeti vastu 08.06.2016 ehk pärast hagi aluseks olevate sündmuste toimumist. Direktiiv ei ole liikmesriikides otsekohalduv ning hageja ei ole välja toonud, et Soome Vabariik oleks direktiivi alusel oma siseriiklikusse seadusandlusesse muudatusi sisse viinud. Direktiivi art 19 lõike 1 kohaselt oli ülevõtmise tähtajaks 09.06.2018.
18.Ühe nõude rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud välja tuua ning tõendada, milles täpselt seisnes tema ärisaladus, kuidas kostja seda kahju tekitamisel ära kasutas, miks oli tegemist salajase teabega ning milliseid meetmeid võttis hageja tarvitusele selleks, et teavet salajas hoida. Ühtegi nendest asjaoludest ei ole hageja selgelt välja toonud ega tõendanud vaatamata kohtu korduvatele selgitustele. Ka hagejale kahju tekkimine, selle suurus ja põhjuslik seos väidetava kostja teoga on jäänud põhistamata ning tõendamata. Kuigi kohus kohaldab vaidluse lahendamisel Soome materiaalõiguse norme, kuuluvad kohtumenetluses kohaldamisele Eestis kehtivad menetlusnormid. TsMS § 230 lõike 1 järgi lasus hagejal kohustus tõendada tema hagi aluseks olevaid asjaolusid ning tekkinud kahju. 27.11.2017 ning 04.04.2018 ja 16.05.2018 istungitel selgitas kohus, et hagejal tuleb oma nõuet põhistada ja tõendada, samuti välja tuua, mis oli tema ärisaladuseks. Pärast kohtu koosseisu muutumist selgitas kohtunik, et jääb varasema kohtukoosseisu selgituste juurde. Ka 28.11.2018 eelistungil selgitas kohus, et hagejal tuleb välja tuua ja tõendada, milles seisnes tema ärisaladus. Hageja ei esitanud oma väiteid tõendavaid tõendeid.
19.Hageja väited selle kohta, mida ta üldse luges oma ärisaladuseks ja mida kostja ära kasutas selleks, et hankemenetlust võita, on menetluse kestel olnud erinevad, kuid on alati jäänud üldsõnalisteks. Hageja on väitnud, et kostja kasutas ära tema ärisaladuseks olevaid andmebaase, kuid ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, millist andmebaasi
kostja kasutas, milliseid andmeid see sisaldas, kuidas kostja andmebaasile ligipääsu sai ja kuidas ta andmebaasi abil esitas pakkumuse Vaasan Vesi Oy-le. Hageja ei ole tõendanud endal ühegi andmebaasi olemasolu ega seda, et ta võttis tarvitusele meetmeid andmebaasi salajas hoidmiseks.
20.Hageja väitis, et tema ärisaladuseks oli hinnakujundus, tarne- ja müügikanalid, kuid ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, milles vastav hinnakujundus ja kanalid seisnesid ning kuidas kostja neid oma pakkumuse esitamisel ära kasutas. Hageja on väitnud, et tänu ärisaladuse ärakasutamisele sai kostja müüa tooteid odavamalt, kuid hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kus ja milliseid tooteid kostja odavamalt müüs. Hageja väited toodete odavamalt müümise kohta on vastuolus hageja enda väidetega, et kui ta oleks esitanud Vaasan Vesi Oy-le pakkumuse, oleks ta teinud selle kostja pakkumusega sama hinnaga ning et tema saamata jäänud tuluks on 30% kostja pakutud hinnast. Müügikanalite osas ei ole hageja esile toonud ühtegi kanalit, mida kostja pakkumuse esitamisel kasutas. Hageja ei ole selgitanud, milles tema väidetavad müügikanalid seisnesid ja kuidas oli tegemist ärisaladusega. Hageja on väidete põhistamisel viidanud üksnes sellele, et tema arvates oli XX kostja võtmeisikuks, kes kostja eest pakkumuse koostas ja esitas, kuid ka need väited on jäänud tõendamata.
21.Hageja on väitnud, et tema ärisaladuseks oli klientide nimekiri, kuid ei ole tõendanud vastava nimekirja olemasolu ega ühtegi meedet, mida ta võttis tarvitusele selleks, et nimekirja sajalas hoida. Ainsa kliendina on hageja suutnud viidata Vaasan Vesi Oy-le, kuid ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et tegemist oli salajase kliendiga, kelle ostuvajadusest sai kostja teada vaid XX kaudu. Hageja ei ole tõendanud väiteid, et tal oli kavatsus ja võime esitada ise Vaasan Vesi Oy-le pakkumus, mis oleks kostja pakkumusest kindlasti paremaks osutunud. Vaidlus puudub selle üle, et hageja ise pakkumust ei esitanud. Hageja on kostjale ette heitnud, et viimane on müünud täpselt sama toodet või tootelahendust nagu hageja ning toode või tootelahendus oli ärisaladus, kuid vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja isegi üldsõnaliselt välja toonud, milles seisnes tema müüdav toode või tootelahendus, kuidas oli tegemist unikaalse või ärisaladuseks oleva lahendusega ning kuidas kostja seda ära kasutas. Hageja väited on täielikult tõendamata. Hageja viited sellele, et kostja kasutas oma toodete müümisel sarnast tähist või hageja kaubamärki, on ärisaladuse õigustamatust kasutamisest tuleneva kahju nõude lahendamisel asjakohatud. Lisaks ei ole hageja isegi üldsõnaliselt välja toonud, kas või milline kaubamärk talle kuulus ja kas või kuidas kostja seda rikkus.
22.Tõenditest nähtub, et XX saatis 09.09.2014 e-kirja CC-le kui Vaasan Vesi Oy esindajale. E-kirjas saatis ta I etapi esialgse pakkumuse haisvate ruumide puhastamiseks suurusega 7000 m3/h. CC vastas tema e-kirjale 09.09.2014 ning teatas, et ilmselt tuleb teha võistupakkumine. Eeltoodust võib järeldada, et tegemist oli hankega, kus osales mitmeid pakkujaid. E-kirjale lisatud pakkumusest nähtub, et hageja pakkus desodoreerimislahendust aktiivsöesüsteemiga. Tooteks on pakkumuses nimetatud „desodoreerimissüsteemi Odoroff“. Pakkumuse maksumuseks oli 24 865 eurot, millele lisandus 5000 eurot töövõtjale ja 2400 eurot variandina. Pakkumuse lisas 1 on märgitud, et hageja kasutab desodoreerimiseks keemiliselt töödeldud sütt, mida on toodetud alates 1960-ndatest aastatest. Pakkumuse kohaselt on sama meetodit kasutanud hageja koostööpartnerid Norras ja Rootsis juba 300–400 objektil. Seega ei saa juba pakkumusest endast järeldada, et tegemist oleks olnud uudse ja ainulaadse lahendusega, mida teadis ainult hageja.
23.Kostja esitas Vaasan Vesi Oy-le 27.04.2015 pakkumuse, millele lisati 08.05.2015 lisa. Pakkumuse koostajaks on märgitud kostja juhatuse liige YY. Pakkumusest ei saa järeldada, et selle koostajaks oli XX. Hageja vastavad väited on paljasõnalised. Pakkumuses on märgitud, et kostja spetsialist on 8a tegelenud desodoreerimislahenduste projekteerimise ja väljatöötamisega. Pakkumuse kohaselt kavandati taas desodoreerimist aktiivsöesüsteemiga, kuid pakkumisest ja lisatud joonisest ei saa järeldada, et tegemist oli hageja pakkumusega identse süsteemiga.
24.Hageja pakkumise kohaselt võisid tema süsteemid olla paigaldatud välja või siseruumi, kuid desodoreerimissüsteem MT-Photox tuli paigaldada siseruumi. Kostja lahendus pidi paiknema väljas. Pakkumuse maksumuseks hindas kostja 85 500 eurot, millest 30% tuli tellimuse esitamisel maksta ettemaksuna. Hageja I etapi pakkumus ettemaksu tasumise nõuet ei sisaldanud. Seega olid pakkumused hinnakujunduselt erinevad. Kostja esitatud fotodest (t I kd lk 206–207) nähtub, et neis on pildistatud tehnilisi seadmeid, mis on väljanägemiselt täiesti erinevad. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja ühtegi tõendit või põhistust selle kohta, miks oleks tema ja kostja lahendused olnud identsed.
25.Vaidlus puudub, et hageja ise Vaasan Vesi Oy-le II etapis pakkumust ei esitanud. Seetõttu on jäänud paljasõnaliseks hageja väited, et pakkumuse esitamisel oleks tema igal juhul hanke võitnud ja teeninud tulu. Kostja esitas kohtule XX e-kirjavahetuse AAga Plastvo nimelisest ettevõttest, millest nähtub, et tarnija soovis töö tegemisel saada tellimuse esitamisel 30% ettemaksu ning põhjendas seda asjaoluga, et peab hagejalt iga kord raha tasumist mitu korda küsima. XX vastas sellele 19.06.2016 ning teatas, et hageja juhatus oli talle avaldanud, et ettemaksu 22 000 euro tasumiseks raha ei olnud, mistõttu tuli kliendile teatada, et ei saa OdorOff seadmeid pakkuda.
26.Hageja on nõustunud, et kasutas lahenduse tootmisel Plastvo Oy-d. Seega võib kostja esitatud e-kirjadest järeldada, et põhjuseks, miks hageja ise pakkumust esitada ei saanud, võisid olla tema makseraskused, sh võimatus tasuda tarnijale ettemaksu. XX 20.06.2018 seletusest, mida kohus hindab kirjaliku tõendina, tuleneb, et Vaasan Vesi Oy ei tahtnud hagejalt enam tellida majanduslike põhjuste tõttu. Seletuse kohaselt tegid hageja ja Vaasan Vesi Oy maksegraafiku, kuid hageja soovis raha kiiremini saada, sundides XXt tegema kliendile raha kohta järelpärimisi. Kuna klient ei saanud sellisest käitumisest aru, kaotas ta usu hageja võimesse osaleda tarnijana suurprojektides.
27.Seega hageja väited, et ta oleks esitanud Vaasan Vesi Oy-le pakkumuse ja oleks võitnud hanke, on jäänud paljasõnalisteks. Põhjus, miks hageja ise pakkumust ei esitanud, ei oma asjas tähtsust. Oluline on see, et ta ei ole tõendanud pakkumuse esitamata jätmist põhjusel, et kostja kasutas ühel või teisel viisil ära hageja ärisaladust või hageja töötajaid. Hageja väited selle kohta, et ta jättis pakkumuse esitamata, kuna tema töötaja XX esitas pakkumuse hoopis kostja esindajana, ei ole tõendatud.
28.Vaasan Vesi Oy esindaja CC 06.06.2018 e-kirjast nähtub, et ta ei osanud vastata kõikidele hageja küsimustele seoses hankega, kuna ei mäletanud enam asjaolusid. Samas ta kinnitas, et tegemist oli ühe hankega teiste hulgas. Tema kirja kohaselt oli Vaasan Vesi Oy hankinud hagejalt lõhnaeemaldussüsteemi, mis oli XX projekteeritud ja paigaldatud. Sooviti kontrollida süsteemi toimivust ja sobivuse korral kasutada süsteemi teistes ehitistes. CCi e-kirja kohaselt sooviti saada ka pakkumust lõhnaeemalduseks, mida paluti esitada XX-l, kuid saadi kostjalt. Kuidas pakkumus täpselt saadi, seda ta ei teadnud ega mäletanud läbirääkimiste pidamist. Teave pakkumuse andmiseks saadi tema sõnul varasemast toimivast süsteemist. Ettevõtte nime muutus toimus hanke ajal ja
tekitas hämmeldust, kuid sellesse Vaasan Vesi Oy ei sekkunud. Kohtu hinnangul ei tõenda antud e-kiri siiski hageja väiteid, et XX koostas ja esitas kostja eest hageja ärisaladusi kasutades pakkumise. E-kirjas toodu ei välista, et kostja sai muul moel teavet hanke toimumisest.
29.Hageja väited selle kohta, et kostjal endal puudusid andmed, pädevus ja võimekus pakkumise koostamiseks, on jäänud paljasõnalisteks. Isegi juhul, kui need väited oleksid olnud tõendatud, ei piisaks nendest hageja nõude rahuldamiseks, sest nõuet saaks rahuldada juhul, kui kostja oleks oma pakkumise koostamisel kasutanud ühel või teisel moel hageja ärisaladuseks olevat teavet. Seda, kuidas või millist teavet kasutas kostja pakkumise koostamisel, ei ole hageja põhistanud ega tõendanud.
30.Kostja äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühing oli asutatud 17.09.2013 ning tema tegevusalaks oli mujal liigitamata erimasinate tootmine. Seega ei olnud tegemist ettevõttega, mis oleks loodud vahetult enne pakkumise esitamist. Äriregistri väljavõttest ei nähtu, et XX oleks kostja osanik või mõne juhtorgani liige.
31.Soome äriühingute inforegistri väljavõte tõendab, et kostja seaduslik esindaja YY on juhtkonna tegevliige või asendusliige kokku 12-s ettevõttes. Samuti, et kostja seaduslik esindaja oli LS Talotech Oy juhatuse liige ja tegevjuht aastatel 2003–2010. Seega oli kostja seaduslikul esindajal endal olemas pikaajaline varasem töökogemus sarnases valdkonnas. LS Talotech Oy on esitanud hagejale 16.04.2009 arve reaktorite paigalduse ja ettevalmistuse eest ning 30.06.2009 puhuri paigalduse ja hoolduse eest. Järelikult on LS Talotech Oy osutanud hagejale varem samas valdkonnas teenuseid ja teinud alltöövõttu, mis ei tõenda hageja väiteid kostja seaduslikul esindajal pädevuse ja varasema kogemuse täieliku puudumise kohta. Soome äriregistri väljavõttest tuleneb ka, et Palvelu Mäkiset Oy oli asutatud 1996 ning selle juhatuse liikmeks on kostja seaduslik esindaja YY. Ettevõtte tegevusalaks on mh erinevad kinnisvara haldamise, remondi ja hooldustööd. Ka Palvelu Mäkiset Oy esitas hagejale 16.09.2011 arve remondi- ja hooldustööde eest ning 18.08.2015 arve materjalide, remondi ja töötajate rendi eest. Järelikult osutas teine kostja seadusliku esindajaga seotud ettevõte hagejale samas valdkonnas teenuseid ja allhanketöid, mis ei toeta hageja väiteid kostja seaduslikul esindajal pakkumise koostamiseks pädevuse puudumise kohta.
32.Kostja seadusliku esindaja YY seletuse kohaselt on Plastvo Oy ettevõte, mis pakub plastkeevitust õiglase hinnaga, mistõttu temalt tellivad paljud ettevõtted. Seletuse kohaselt ei ole Soomes teist tootjat, kes valmistaks suuremaid söefiltreid ja kel oleks vastavat kogemust. Ka mõned Eesti ettevõtted teevad Plastvo Oy-ga koostööd. Ainus teine ettevõte, kes teeb söeüksuseid, on Ecomouvi, kuid nimetatud ettevõte müüb ja keevitab söeüksuseid ise. Kohus hindas antud seletust mitte kirjaliku tõendi, vaid poole seletusena. Samas on seletus kohtu jaoks selles sisalduvate andmete tõttu usaldusväärne. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väidet, et kuna kostja tarnijaks oli Plastvo Oy, oli tegemist hageja ärisaladuse ärakasutamisega, sest tegemist oli hageja salajase tarnijaga. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Vaasan Vesi Oy-ga sõlmitud hankelepingu raames tegi kostjale tarnet Plastvo Oy. Kostja ise on seda eitanud. Kostja 27.04.2015 pakkumises puuduvad viited Plastvo Oy kasutamise kohta tarnijana.
33.Kohus ei nõustunud, et XX lähetuskulude arvega ajavahemikul 25.03.2015–21.04.2015 on tõendatud, et kostjal puudusid andmed pakkumise koostamiseks, sest objektiga käis tutvumas XX. Arvest ei saa järeldada, et XX viibis Vaasas just selleks, et koostada II
etapi pakkumist hageja nimel. Ühelgi viisil ei tõenda tõend hageja ärisaladuste kasutamist kostja poolt ega seda, et kostja seaduslik esindaja või muud esindajad ei saanud ise käia kohal objektiga tutvumas selleks, et pakkumist koostada.
34.Hageja esitas kostjale XX 04.06.2015 e-kirja kellelegi RR-le, milles XX on avaldanud, et saadab arvete väljastamiseks oma uue ettevõtte Etoiles Oy uue aadressi. Kohus ei nõustunud hagejaga, et ainuüksi antud e-kiri tõendab XX kuulumist kostja võtmeisikute hulka. E-kirjast ei nähtu, kas või milline seos oli XX-l kostjaga. Samuti ei ole selge, kas e-kirjas on üldse viidatud kostjale, sest kostja ärinimeks on Etoiles OÜ, mitte Etoiles Oy ning muid kostja andmeid e-kirjast ei nähtu. Ühelgi viisil ei tõenda antud e-kiri, et XX koostas ja esitas kostja eest pakkumise Vaasan Vesi Oy-le ning kasutas seejuures ära mõnda hageja ärisaladust.
35.02.06.2015 e-kirjas on XX ennast nimetanud OdorMikko uueks müügiesindajaks, kuid ka sellest e-kirjast ei saa järeldada, et ta oli kostja võtmeisikuks. Hageja esitas samuti kohtule kostja pakkumise OdorMikko 50 nimelisele tootele, kuid pakkumine ei tõenda ühtegi hageja väidet. Antud pakkumisest ei saa järeldada, kas või milliseid hageja ärisaladusi on kostja ära kasutanud ning millist rolli omas seejuures XX. Tegemist ei ole pakkumisega, mis esitati vaidlusaluse hanke raames.
36.Hageja esitas kohtule XX-ga sõlmitud töölepingu, mille punkti 15 kohaselt ei võinud töötaja lepingu kehtivuse ajal ega pärast selle lõppu kasutada enda kasuks või avaldada teistele tööandja äri- või ametisaladusi, mis on talle usaldatud või millest ta on muul moel teadlikuks saanud. Samuti tulenes samast punktist, et kui töösuhe lõpeb töötajast tuleneval põhjusel, ei või töötaja 6 kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist sõlmida töölepingut mõne teise samal tegevusalal tegutseva konkureeriva ettevõttega. Töötaja ei või ka muul juhul pärast töösuhte lõppemist 6 kuu jooksul tegeleda sellise tegevusega, mis konkureerib tööandja tegevusega. Kui ta seda kohustust rikub, tuli tal tasuda leppetrahvi. Kohus nõustus kostjaga, et viidatud sättest ei ole võimalik järeldada, milline oli hageja ärisaladus ja kuidas ning millisel viisil pidi töötaja aru saama, kas tegemist on ärisaladusega või mitte. Ainuüksi viidatud töölepingu punkt ei tõenda, mis oli hageja ärisaladus ning et hageja võttis tarvitusele meetmeid ärisaladuse avalikuks tuleku vältimiseks.
37.Kohus ei nõustunud hagejaga, et Vaasan Vesi Oy oli hageja salajane klient, kellele pakkumise esitamise võimalusest sai kostja teada ainult XX kaudu. Need hageja väited on tõendamata. Tõenditest nähtub, et Vaasa linna 15.05.2015 otsusega telliti kostjalt desodoreerimissüsteemi laiendus pakkumises toodud hinnaga. Otsusele on lisatud edasikaebamise kord, milles on selgelt märgitud, et vee- ja energiavarustuse, transpordi ja postiteenuse alal tegutseva üksuse avalikku hanget puudutava otsuse või muu hankemenetluse otsuse peale võib esitada vaide ning hanke suhtes kuulusid kohaldamisele avalike hangete seaduse sätted. Seega oli järelikult tegu avaliku hankega, mis ei saanud olla kostja jaoks salajane.
38.Vaasa linna veebilehe väljavõttest nähtub, et Vaasan Vesi Oy on linnale kuuluv ettevõte, mis osutab veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud teenuseid. Vaasan Vesi Oy kodulehelt järeldub, et tegemist on munitsipaalettevõttega, mis on tegutsenud alates 1992. aastast. Vaasan Vesi Oy varustab olmeveega mitte ainult Vaasa linna, vaid ka ümbritsevaid piirkondi. Juba ainuüksi eeltoodust ei saa järeldada, et tegemist oli sellise kliendiga, kelle olemasolu ei oleks kostja jaoks kuidagi muul moel saanud teatavaks, kui XX kaudu. TRIPS art 39 lõike 2 järgi ei loeta ärisaladuseks teavet, mis võib olla kas
kogumis või üksikosade paigutuses kas üldiselt teadaolev või kergesti kättesaadav ringkondadele, kes vastava teabega tavaliselt tegelevad. Kohtu hinnangul võis iga desodoreerimise valdkonnaga tegelev ettevõte avalikult kättesaadava teabe alusel järeldada, et Vaasan Vesi Oy kui veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegelev munitsipaalettevõte võib vajada desodoreerimise seadmeid või ebameeldivate lõhnade kõrvaldamiseks vajalikke lahendusi.
39.Kokkuvõttes ei tõenda ükski tõend, et hagejal oleks olnud mistahes ärisaladusi, mis kostja oleks ühel või teisel viisil õigustamatult ära kasutanud. Ükski tõend ei tõenda, et kostja oleks ära kasutanud hageja ärisaladusi XX vahendusel. Hageja esitas oma väidete toetuseks 2 Soome kohtulahendit, kuid nendest ei tulene, et hageja ei oleks pidanud oma väiteid ärisaladuse olemasolu ja selle ärakasutamise kohta tõendama.
40.Hageja esitas kohtule tõlke Soome Ülemkohtu 15.12.1983 otsusest, milles oli tegu juhtumiga, kus oli tõendatud, et ettevõtte töötaja kasutas uues töökohas seadme projekteerimisel ära eelmise tööandja samalaadse seadme jooniseid ja eskiise. Asjaolud olid tõendatud mh ekspertarvamusega, kus hinnati jooniste sarnasusi. Hageja esitas ka Helsingi teise astme kohtu 18.12.2017 otsuse, mis on tehtud kriminaalasjas ja mille aluseks oli võetud karistusseadustiku säte, mis reguleeris ärisaladuse rikkumist. Otsuses on rõhutatud, et ärisaladuse osas tuleb arvestada andmete olemust ja seda, kas tööandja on näidanud huvi andmete salajas hoidmise vastu, ka andmete hoidmise viisi. Ärisaladuse tunnuseks on teabe valdaja soov ja huvi andmeid salajas hoida ning andmete tegelik salajas hoidmine. Ettevõte peab hoidma andmeid salajas selliselt, et need oleks ka tegelikkuses kolmandate isikute eest kaitstud. Töötajad peavad mõistma salastamise põhjust. Üldtuntud asjaolud ei ole ärisaladuseks ning sellisteks on andmed, mis on märkimisväärses osas vastaval tegevusalal töötavatele isikutele enamasti teada. Soome kohtu tõlgendus on kooskõlas TRIPS lepingust tulenevate põhimõtetega ja kohtu poolt käesolevas asjas hagejale antud selgitustega. Hageja ei ole selgelt välja toonud, millised andmed olid tema ärisaladuseks ja milles seisnes tema huvi andmeid salajas hoida. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas või millest pidid tema töötajad, sh XX, mõistma, mis on hageja arvates tema ärisaladuseks.
41.Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu 25 650 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevate asjaolude esinemist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks mistahes moel tema ärisaladust ära kasutanud. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, millised erandlikud asjaolud võimaldaksid tal üldse nõuda kostjalt majandusliku kahju hüvitamist.
42.Hageja kahju nõue tuleb rahuldamata jätta ka põhjusel, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostjale etteheidetava teo ja hagejal tekkinud kahju vahel. Isegi juhul, kui kostja ei oleks Vaasan Vesi Oy-le pakkumust esitanud, ei oleks hageja saanud teenida soovitud tulu, sest hageja ise ei esitanud ühtegi pakkumust. Kahju suurus on samuti täielikult tõendamata. Kahju tõendamiseks esitas hageja kohtule üksnes väljavõtte oma väidetavast arvutiprogrammist, millest ei ole võimalik järeldada, kas või millise arvutiprogrammi väljavõttega tegemist on. Kohus nõustus kostjaga, et tegu on hageja koostatud tabeliga, mida saab hinnata hageja seletusena ning mitte tõendina. Kalkulatsioon ei puuduta mitte vaidlusalust hanget, vaid hanke I etappi. Kohus nõustus, et arvutus kasumimarginaali osas ei ole usutav, sest puuduvad mistahes viited tööjõukuludele ja muudele kuludele, mis töö teostamisega pidid vaieldamatult kaasnema.
43.Kostja esitas kohtule XX seletused, mille kohaselt oleks hageja kasumimarginaal pakkumuse esitamisel olnud tegelikult 5,5% ehk 2750 eurot ning tegemist oleks olnud kasumiga, mille puhul ei arvestatud üldkulusid. Hageja esitas seepeale kohtule omakorda XX 19.03.2015 e-kirja mitmetele isikutele, kus ta avaldas, et müügikasum võiks olla 34%. Samas ei ole võimalik e-kirjast aru saada, mille kohta see oli esitatud ning kas üldse oli tegemist II etapi pakkumust puudutava infoga. Nimelt on XX e-kirjas märkinud: „esitan Vaasa Veele tööde kohta kuluarvestuse ja küsin lisaraha“. Hageja esitatud tõend ei ole piisav selleks, et tõendada hagejal tekkinud kahju suurust.
44.Samuti nõustus kohus kostjaga, et hageja ei põhistanud kahjunõude esitamist olukorras, kus enamik tema väidetest seondub etteheidetega XX tegevusele, kuid XX on hagejale juba tasunud märkimisväärses summas hüvitise. Nimelt nähtub tõenditest, et LõunaSavo esimese astme kohus kinnitas 07.09.2016 kokkuleppe hageja ja XX vahel töövaidluses. Kokkuleppe punkti 3.1 alusel tasus XX hagejale hüvitist 7500 eurot, punkti 3.2 alusel andis XX hagejale tasuta üle 98 150 hageja aktsiat, punktis 4.2 kinnitasid pooled, et pärast punktides 3.1 ja 3.2 nimetatud toimingute tegemist ei ole neil enam mingeid muid nõudeid teineteisele seoses XX töölepinguga, töösuhtega või selle lõppemisega.
45.XX 20.06.2018 seletusest tuleneb, et ta sõlmis hagejaga kokkuleppe ebamugavuste lõpetamiseks ning tasus hagejale 7500 eurot hüvitisena, andes samuti üle aktsiaid 20 000 euro väärtuses. Seega võib tõenditest järeldada, et hageja sai XX võimaliku töölepingust tuleneva kohustuse rikkumise heastamiseks hüvitise 27 000 eurot, mis ületab hageja nõuet käesolevas menetluses. Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades põhistanud, kuidas ja millisel alusel on ta esitanud XX töölepingulistele rikkumistele ehk ilmselgelt samadele asjaoludele tuginedes kahjunõude kostja vastu ning miks ei korvanud XX tasutud hüvitis hagejale juba tekitatud kahju. Kirjeldatud asjaolude valguses leidis kohus, et isegi juhul, kui hageja väited ärisaladuse õigustamatu kasutamise osas oleksid olnud tõendatud, ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt majandusliku kahju hüvitise väljamõistmist. Eeltoodut kokku võttes tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt 25 650 euro väljamõistmiseks.
46.Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jäid menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 järgi hageja kanda. Kohtu hinnangul olid põhjendatud ja vajalikud kostja kulud tõlgetele 790.99 eurot ja Soome õiguse väljaselgitamisele 1630 eurot. Kostja õigusabikulud 72,5h töö eest olid kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt, s.o 60,5h ulatuses tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta), s.o 7865 eurot. Seega kokku olid kostja põhjendatud menetluskulud 10 285.99 eurot, mille kohus hagejalt kostjale välja mõistis. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 rahuldas kohus kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
47.29.05.2019 kaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
48.Kohus on eksinud tõendite hindamisel, mis tõi kaasa materiaalõiguse vale kohaldamise ja väära otsuse. Kohus ei lugenud ebaõigesti tõendatuks hageja väiteid XX ja kostja seotuse kohta. XX on ise 04.06.2015 e-kirjas avaldanud, et kostja on temale kuuluv ettevõte. Kohus leiab aga vastupidiselt, et kirjas puudub üldse teave kostja ja XX seose kohta. Lisaks seab kohus kahtluse alla, et jutt käib üldse kostjast (Etoiles OY vs Etoiles OÜ), kuigi kostja ise ei ole sellist vastuväidet menetluses esitanud.
49.Kohus on valesti hinnanud hankija Vaasan Vesi Oy esindaja CC 06.06.2018 e-kirja, millest nähtub, et Vaasan Vesi Oy oli varasemalt hagejalt lõhnaeemaldussüsteemi hankinud ja selle projekteeris ning paigaldas XX. Kuna süsteem töötas, siis sooviti sarnast lahendust ka vaidlusalusel juhul. Pakkumist paluti XX-lt (hagejalt XX vahendusel), kuid saadi hoopis kostjalt. Ettevõtte nime muutus hanke ajal tekitas hämmeldust. Kohtu arvates ei välista eeltoodu, et kostja sai hankest teada muust allikast, samuti ei tõendavat see kostja pakkumuse koostamist ja esitamist XX kaasabil. Kohtu hinnang on formalistlik ja teksti sisu eirav. Igal mõistlikul isikul peaks tekkima toodud info valguses arusaamine (või põhjendatud kahtlus), et XX mängis kostjaga kokku ja vahendas hagejale kuuluma pidanud hanke ebaausalt kostjale. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks keegi muu spetsialist peale XX, kes oleks suutnud sellist pakkumust koostada. Hageja juures töötades pidi XX vaieldamatult pakkumusega tegelema, sest kliendilt oli tellimus saadud. Seega järeldub nimetatud tõendist, et XX andis hageja juures ettevalmistatud pakkumise kostjale, kes esitas selle Vaasa Veele. Lisaks tõendab tõend ka hageja väidet, et XX jättis oma tööülesanded hageja juures täitmata ehk pakkumuse hankijale esitamata.
50.Maakohtu otsuse punktides 100–103 kajastatud tõendid ei lükka ümber hageja väidet, et kostjal puudus pädevus ja võimekus vaidlusalust pakkumust XX kaasabita ette valmistada. YY väljatoodud kogemused ei olnud seotud lõhnaeemaldussüsteemide projekteerimise ega paigaldamisega. Kostja vastupidised väited jäid tõendamata. Loogiline on, et kostja ei oleks niivõrd lühikese aja jooksul suutnud mahukat ja spetsiifilist projekti n-ö nullist välja töötada ja paigaldada tootearenduseta. XX viibis hageja esindajana Vaasas 14.–21.04.2015 ettevalmistustöid tegemas, ilma milleta hankel osalemine ei oleks olnud võimalik. Kostja ei ole tõendanud, et YY vm kostja esindaja oleks sama teinud. YY ei puutunud seega rohkem asjasse, kui allkirjastas vaidlusaluse pakkumise.
51.Maakohtu otsuse punktis 109 omistab kohus hagejale väite, mida viimane ei ole esitanud. Hageja ei pea Vaasan Vesi Oy-d enda salajaseks kliendiks. Väide oli hoopis selles, et antud juhul ei oleks suurima tõenäosusega tekkinud konkureerivaid pakkujaid hankele. Hageja oli võitnud ja edukalt teostanud sama hanke I etapi, lisaks II etapiks hästi sobiva sarnase lahenduse teisel objektil (vt eelnevalt mainitud CCi kiri). Just seetõttu soovis Vaasan Vesi Oy pakkumust ainult hagejalt, et saada lõhnaeemalduseks kiire ja toimiv lahendus. Avalikku konkurssi taolisele hankele korraldama ei pidanud ja seda ka ei tehtud. Kohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Kostja ei tõendunud, et ta oleks saanud teavet hanke II etapi vajaduse osas avalikest allikatest või otse Vaasan Vesi Oylt. Eelöeldu siiski ei tähenda, et tegu oleks olnud salajase hankega, kuid hageja võimalus jääda ainupakkujaks oli sellele vaatamata ülimalt suur.
52.Hageja ei nõustu, et XX ja hageja vahel sõlmitud tööleping on ebapiisav tõend ärisaladuse kaitsmise kohta. XX ei olnud tavatöötaja, vaid võtmeklientidele müügi eest vastutav juht. Juhina ja hageja osanikuna omas ta piisavat haridustaset ja kogemust, mõistmaks ärisaladuse sisu ja sellega kaasnevaid piiranguid. XX võttis endale lepinguga kohustuseks hoida hageja äri- ja ametisaladusi. Kuivõrd XX kostjat enda ettevõtteks nimetab, siis sai kostja vaieldamatult teada, et XX käitub hageja suhtes ausaid kaubandustavasid rikkudes. XX pidi mõistma, et nii info hanke II etapi kohta kui pakkumise koostamisel aluseks võetud hageja spetsiifiline oskusteave, sh XX enda välja töötatud lõhnaeemaldussüsteem, on hageja jaoks oluline ärisaladus.
53.Kohtu seisukoht, et hageja ei suutnud täpselt tõendada, mis on tema ärisaladus, kuidas kostja seda kahju tekitamisel ära kasutas, miks oli tegemist salajase teabega ning milliseid meetmeid võttis hageja tarvitusele selleks, et teavet salajas hoida, on ekslik ja ümber lükatud eespool toodud kaebuse põhjendustega. Hageja on selgelt näidanud, et ärisaladuseks oli hageja kliendi Vaasan Vesi OY vajadus lõhnaeemaldussüsteemi II etapi väljatöötamiseks ja paigaldamiseks, mis ei olnud kolmandatele isikutele avalikult teada. Ärisaladuseks oli ka nimetatud süsteemi koostisosad, selle projekt ning hinnakujundus. Hageja ja XX vahel oli sõlmitud ärisaladuse hoidmise kokkulepe, seega hageja oli võtnud tarvitusele abinõud teabe saladuses hoidmiseks. XX hageja juhtivtöötajana ja osanikuna sai või pidi aru saama ärisaladuse mõistest ning ärisaladuse koosseisust ja ärisaladuse hoidmise kohustusest. Vaasan Vesi Oy küsis XX-lt, kes oli sel hetkel veel hageja kontaktisikuks, hanke II etapi pakkumust. XX, kes sai või pidi aru saama, et pakkumust on tegelikult palutud hagejalt, jättis sellest hagejat teavitamata. Pakkumus esitati hoopis kostja poolt, kel puudus ilma XX teave Vaasan Vesi Oy vajadustest, samuti spetsiifiline oskusteave ja kogemus lõhnaeemaldussüsteemi paigaldamiseks lühikese tähtaja jooksul.
54.Kohus tegi väärad järeldused Helsingi ringkonnakohtu 18.12.2017 otsuse kohta. Tegemist on sarnase juhtumiga ega ole oluline, et lahend on tehtud kriminaalasjas. Nii antud kaasuses kui Helsingi ringkonnakohtu juhtumil on tegemist juhtivtöötajaga, kes vastutas ettevõttes müügi eest (Soome kaasuses oli töötajaid mitu) ja kel oli töölepingus ärisaladuse hoidmise kohustus, kuid kes ettevõttest lahkudes asutasid uue ettevõtte, mille kaudu tehti konkureerivaid pakkumisi, kasutades ära varasema ettevõtte ärisaladust. Erinevus on, et antud juhtul oli kostjal juba varasemalt registreeritud ettevõte, kuid see ei oma tähtsust. Enne XX kaasamist oli kostja äritegevus minimaalne. XX ei ole küll kostja juures ametlikult osanikuks ega juhatuse liikmeks, kuid kogutud tõendid näitavad, et XX on kostja sisuline juhtfiguur. Kostja avalikul kodulehel on avaldatud ainult kahe isiku – YY ja XX – andmed, kusjuures üksnes XX osas on antud detailne ülevaade tema oskustest ja kogemusest (mis olid omandatud hageja juures). Helsingi ringkonnakohtu otsuses on toonitatud, et uue ettevõtja tegevuse kiire alustamine ei oleks olnud võimalik varasema ettevõtte ärisaladuse ärakasutamiseta juhtivtöötajate poolt.
55.Kohtu seisukohad kahju arvestuse ja põhjusliku seose tõendamatuse osas ei ole põhjendatud. Saamata jäänud tulu ongi olemuselt arvestuslik ehk selle tõendamiseks saab eelkõige esitada hüpoteetilise prognoosi, mis tugineb hageja varasemale kogemusele, üldisele turusituatsioonile jne. Soome kohtupraktikas on üheselt leitud, et ärisaladuse rikkumise juhtumil tekitatud kahju arvestamiseks parim viis on saamata jäänud kasumi arvestus. Hageja arvestuslik kasum jääb mõistlikkuse piiridesse, mida kinnitab ka XX 19.03.2015 e-kiri. Põhjuslik seos tuleneb sellest, et XX jättis hageja pakkumuse hankijale esitamata kostja huvides ja võimaldas ühtlasi selle esitamise hoopis kostjale. Kui XX oleks käitunud ausalt ja esitanud enda koostatud pakkumuse hageja nimel, oleks hanke võitnud hageja ja kahju ei oleks tekkinud.
56.XX kui erapooliku ja asjast selgelt huvitatud isiku poolt menetluse kestel antud kirjalikud seletused oleks tulnud kõrvale jätta kui ebausaldusväärsed.
57.Maakohtu otsuse punktides 116 ja 117 ajab kohus segi nõuded XX ja kostja vastu. XX poolt hagejale kompromissi korras makstud hüvitis puudutas ainult töölepingu rikkumisest tulenevat vaidlust ega korva kostja tegevusest tulenevat kahju (hankest kõrvalejäämist). Küll kinnitab XX poolt hagejale raha maksmine seda, et ta rikkus pooltevahelist töölepingut kostja heaks tööle asumisel.
58.Vaidlusalusest hankest kõrvaletõrjumine tõi hagejale kaasa väga raske majandusliku olukorra ja seadis ohtu ettevõtte püsima jäämise. Hageja pankrotistumisel oleksid saanud kahjustada lisaks hagejale endale tema koostööpartnerid, võlausaldajad, avalik huvi (maksulaekumised, töökohad) jms. See näitabki erandlikke asjaolusid, mis õigustavad antud juhul majanduskahju väljamõistmist kostjalt. Vastustaja seisukoht
59.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
60.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuvastamist ei leidnud sellised olulised menetlusõiguse normide rikkumised ega materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, mis tooks kaasa maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamise. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks muuta otsuse põhjendusi osas, milles maakohus hindas teatud konkreetseid tõendeid. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kolleegium jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud.
61.Apellatsioonimenetuses puudub vaidlus asja lahendamisel kohaldamisele kuuluva materiaal- ja menetlusõiguse üle. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kohaldas asjakohaselt üldnormina Soome riigi kahju hüvitamise seaduse 2.ptk § 1, 5.ptk § 4a ja § 6 ning ebaausate äritavade seaduse § 4. Ärisaladuse mõiste osas kohaldas maakohus asjakohaselt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS lepingu) art 39 lõike 2 punkte a, b, c. Nimetatud õigusnormidest tulenevalt oleks hagi saanud kuuluda rahuldamisele, kui hageja oleks suutnud tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendada: 1) kostja õigusvastase (tahtliku või ettevaatamatu) teo (käesolevas asjas kostja poolt hageja ärisaladus(t)e õigusvastase hankimise ja kasutamise); 2) hagejale kahju (esemekahju või väga kaalukal põhjusel majanduskahju) tekkimise ja selle suuruse; 3) põhjusliku seose kostja teo ja hagejal tagajärje tekkimise vahel. Teabe ärisaladusena kvalifitseerimiseks pidi hageja tõendama järgmised eeldused: 1) teave oli hageja seadusliku kontrolli all; 2) teave ei olnud kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele, kes tavaliselt sellist laadi teabega tegelevad; 3) teabel oli kaubanduslik väärtus salajasuse tõttu; 4) hageja, kes tahtis teavet saladuses hoida, oli võtnud kasutusele vajalikke meetmeid, et hoida teavet saladuses.
62.Apellatsioonimenetluses on vaidluse all, kas maakohus hindas kogutud tõendeid kooskõlas TsMS-i sätetega, kui tuvastas, et hageja ei suutnud ühtegi hagi rahuldamise eelduseks olevat asjaolu tõendada.
63.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi maakohtule võib heita ette mõne konkreetse dokumentaalse tõendi osas TsMS-is sätestatud tõendite hindamise reeglite rikkumist, ei ole kokkuvõttes siiski tegemist oluliste rikkumistega, mis saaks tuua kaasa kogu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamise. Maakohus tõi otsuse põhjendustes asjakohaselt esile, et mõlema kohtukoosseisu poolt oli korduvalt selgitatud hagejale tema tõendamise koormust. Mh tähendab see seda, et hageja pidi saama maakohtumenetluses aru, et sarnaselt Eestis kehtiva materiaalõigusega kuuluvad ka Soome vastavast materiaalõigusest tulenevad nõude-eeldused hageja tõendamiskoormusesse ning et tõendamist peavad leidma üheaegselt kõik seadusest tulenevad eeldused. Seega kui maakohus leidis, et tõendamist ei leidnud nõude aluseks olnud kostja õigusvastane tegu
(hageja ärisaladus(t)e õigusvastane hankimine ja kasutamine kostja poolt Vaasan Vesi Oy-le 27.04.2015 pakkumuse esitamisel), ei pidanud maakohus tuvastama teiste eelduste tõendatust või tõendamata jäämist. Samas kui maakohus siiski pidas vajalikuks võtta seisukoht hageja muude väidete/tõendite kohta, ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise.
64.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud tõendite kogumi põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et vaidlusalune pakkumus oli kostja poolt tehtud hageja tolleaegsele töötajale XX-le hageja juures töötades teadasaadud teadmisi ära kasutades. Samas ei saa kolleegium nõustuda maakohtuga, et kõik hageja väited jäid täiesti paljasõnalisteks ja spekulatiivseteks. Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et käesoleva vaidluse aluseks on konkreetne eluline sündmus – hageja töötaja XX poolt 27.04.2015 pakkumuse tegemine mitte hageja, vaid kostja nimel ja varjates pakkumuse küsimist hageja eest ning seda olukorras, kus kostjal endal sellise pakkumuse tegemiseks pädevus puudus. Seega võimalik hilisem (peale töölepingu lõppemist 31.05.2015) koostöö XX ja kostja vahel saab olla käesolevas asjas n-ö kaudseks asjaoluks, mis saaks teha kohtu jaoks kogumis muude asjaoludega eluliselt usutavaks võimaliku koostöö juba töölepingu kehtivuse ajal. Olukorras, kus töötaja on töösuhte kehtivuse ajal osutanud tööandjale kõlvatut konkurentsi ja teine äriühing on seeläbi hankinud ja kasutanud ära tööandja ärisaladust, võib tööandjal olla oma tõendamiskoormuse täitmine raskendatud, kuna tal pigem puudub ligipääs otsestele töötajat ja teist äriühingut süüstavatele tõenditele. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium maakohtuga ega kostjaga selles, nagu saaks käesolevas vaidluses olla määravat tähtsust asjaolul, et kostja esitatud pakkumus (t I kd lk 98-100, tõlge lk 101-103) oli allkirjastatud kostja juhatuse liikme poolt.
65.Pooltel puudub vaidlus, et peale töölepingu lõppemist asus XX koostööle kostjaga tegevusalal, mis konkureerib hagejaga (haisueemaldussüsteemide projekteerimine ja paigaldamine). Kuigi tõendatud ei ole hageja väide selle kohta, et XX on kostja äriühingus „juhtfiguur“, kinnitas kostja, et XX osutab talle alates 2015.a suvest müügija turundusteenust läbi oma äriühingu. Samuti ei ole asjas vaidlust XX pikaajalise kogemuse üle konkreetses tegevusvaldkonnas ning et talle oli hageja töötajana teada info Vaasan Vesi Oy hanke II etapist aprillis 2015 ning et ta oli hageja nimel tegelnud samale kliendile hanke I etapis seadmete projekteerimise ja paigaldamisega. Hageja etteheited maakohtule seonduvalt XX 04.06.2015 e-kirja (t I kd lk 108, tõlge lk 109) hindamisega on kolleegiumi arvates küll osaliselt põhjendatud (tõendite uurimise ajal ei esitatud vastuväidet selle kohta, et e-kirjas nimetatud „Etoiles Oy“ all ei pidanud XX silmas kostjat „OÜ Etoiles“), kuid kogumis muude kogutud tõenditega ei anna see siiski alust teha hagejale soovitud järeldust XX rolli kohta kostja ettevõttes pakkumuse esitamise ajal.
66.Kostja esitas tõendid selle kohta, et hageja (ja mitte ainult XX isikus) oli II etapi hankest teadlik. XX kirjalikud seletused (t I kd lk 153, 208; tõlked lk 153, 209) on TsMS § 272 lõike 1 kohaseks dokumentaalseks tõendiks, mille ebausaldusväärsust ei saa kohus eeldada, vaid poolel on võimalik nendest nähtuv teave ümber lükata muude tõenditega. XX 19.06.2016 kirjalikust seletusest kogumis tema poolt hageja nimel 22.04.2015 saadetud hinnapäringuga tarnijale Plastvo Oy-le (e-kiri t I kd lk 153 pöördel; tõlge lk 154 pöördel) nähtub, et XX valmistas 22.04.2015 seisuga ette Vaasan Vesi Oy II etapi pakkumust hageja nimel ning et nii XX e-kirja kui Plastvo Oy 24.04.2015 vastuskirja (t I kd lk 153 pöördel; tõlge lk 154 pöördel) koopiad olid saadetud DD-le aadressileXXX, keda XX nimetas oma tolleaegseks töökaaslaseks. Kohtule ei ole teada, kellena DD hageja juures tol ajal töötas, kuid XX 19.03.2015 e-kirjast (t I kd lk 166; tõlge lk 166
pöördel) nähtub, et XX oli sama isikut võrdväärselt hageja juhatuse liikme KK-ga informeerinud rahalistest probleemidest seonduvalt Vaasan Vesi Oy I etapi töödega. Seega pidi tegemist olema isikuga, kelle tööülesannete hulka kuulus hageja juures tegelemine töödega Vaasan Vesi Oy-le ning selle kaudu on ümber lükatud hageja väide, nagu oleks XX varjanud hageja eest Vaasan Vesi Oy-le II etapi pakkumise ettevalmistamist. Samadest dokumentaalsetest tõenditest (Plastvo Oy 24.04.2015 e-kiri; XX 19.06.2016 seletus) nähtub, et Plastvo Oy tarnetingimuseks oli tellimisel 30% ettemaksu tasumine, mida põhjendati sellega, et „... pean teilt iga kord raha tasumist mitu korda küsima ...“ Kuna ettemaksu tingimusest oli hageja teadlik, on eluliselt usutav XX seletus, et ta küsis juhatuselt, kas on 22 000 eurot ettemaksu tasumiseks ja kui vastus oli ei, pidi ta teatama kliendile, et hageja ei saa seadmeid pakkuda. Hageja ei väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tegelikult oli juhatus nõus ettemaksu tasuma. Samas on kolleegium seisukohal, et hageja taolised väited/tõendid oleksid olnud ka vastuolus tema enda positsiooniga, mille kohaselt varjas XX II etapi hanget tööandja eest, kuid selline positsioon on eelnevalt käsitletud tõenditega ümber lükatud.
67.Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus hindas Vaasan Vesi Oy tolleaegse esindaja CC 06.06.2018 e-kirja (vastused hageja küsimustele; t II kd lk 17; tõlge lk 14) selgelt valesti. Eelnevalt leidis tõendamist, et XX valmistas II etapi pakkumust aprillis 2015 ette hageja nimel, kuid pakkumus jäi esitamata põhjusel, et hageja juhtkond ei olnud nõus tasuma ettemaksu tarnijale ning et XX teatas kliendile pakkumuse esitamata jätmisest. CC mäletamist mööda küsiti pakkumist XX-lt, kuid saadi kostjalt; seda, kuidas pakkumine saadi, CC ei mäleta; pakkumisega seotud dokumentatsiooniga tegeles tegevdirektor; ettevõtte nimetuse muutumine tekitas mõningast hämmeldust, kuid nemad sellesse ei sekkunud; tegemist oli vaid ühe hankega teiste hangete hulgas. Seega ei nähtu olulisi erinevusi hinnatud tõenditest nähtuvates elulistes asjaoludes. CC seletusest ei saa järeldada, et kellelegi teisele peale XX ei olnud teada info Vaasan Vesi Oy II etapi hankest. Tegelikult ei välista ka hageja ise kaebuses, et info II etapi hange võis olla võimalikele teistele pakkujatele teada, kuna hageja ei pidanud Vaasan Vesi Oy-d enda salajaseks kliendiks, nagu ekslikult märkis maakohus oma lahendi punktis 109. Kolleegium möönab, et maakohtu viide salajasele kliendile kui hageja väitele maakohtus on formaalselt ebatäpne. Samas ei oma sellise väite omistamine hagejale maakohtu poolt olulist tähtsust vaidluse lahendamise seisukohalt. Hageja oli maakohtus ja on kaebuses mh seisukohal, et info II etapi hanke kohta oli hageja oluline ärisaladus ja et hagejal oli ülimalt suur võimalus jääda selles hankes ainupakkujaks. Seega sisuliselt ongi hageja pidanud Vaasan Vesi Oy-d II etapi hanke kontekstis ainult endale teadaolevaks kliendiks, kuid selline arusaam käesoleva tsiviilasja menetluses tõendamist ei leidnud.
68.Ringkonnakohus ei korda siinkohal TsMS § 654 lõike 6 alusel põhjendusi, milleni maakohus jõudis, analüüsides Vaasa linna 15.05.2015 otsust kostja hanke võitjaks kuulutamise kohta (t I kd lk 104-106; tõlge lk 107-108). Kolleegium on seisukohal, et selle tõendi hindamisel ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Hageja ei esitanud tõendeid, millised lükkaksid kostja tõendid ümber. Samal seisukohal on kolleegium ka nende põhjenduste osas, milles maakohus tuvastas, et kostja lükkas ümber hageja väite, nagu oleks pakkumise esitamine kostja poolt XX osaluseta olnud võimatu põhjusel, et kostjal puudus XX selleks pädevus. Hageja on küll seisukohal, et loogiline on, et kostja ei oleks niivõrd lühikese aja jooksul suutnud mahukat ja spetsiifilist projekti nö nullist välja töötada ja paigaldada ilma tootearenduseta, kuid ei esitanud tõendeid asjaolude kohta, mille alusel saaks tuvastada selle väite tõendatust. Maakohus tuvastas kostja tõendite alusel läbi kostja juhatuse liikmega seotud muude ettevõtete kostja pädevuse XX-ga samal tegevusalal, samuti võimekuse töötada välja sarnaseid süsteeme.
Tsiviilasja materjalidest ei nähtu tõendeid selle kohta, et hageja tegevusala oleks nii ainulaadne ja spetsiifiline, et eluliselt usutavad ei oleks kostja väited ja esitatud tõendid selle kohta, et ka kostja juhatuse liikmega seotud ettevõtted olid võimelised töötama välja lahendused desodoreemiseks aktiivsöefiltriga.
69.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hageja esitatud tõenditest ja poolte vahel vaidluse all mitteolevatest asjaoludest saab lugeda tuvastatuks XX ja kostja koostöö peale XX ja hageja vahelise töölepingu lõppemist, mh ajal, mil XX jaoks kehtis töölepingus konkurentsikeeld, kuid piisava veenvusega ei ole tuvastatav, et juba 27.04.2015 pakkumuse esitamisel oli selle tegelikuks koostajaks XX ja et seeläbi kasutas kostja ära XX-le kui hageja töötajale teadaolnud hageja ärisaladusi. Vaatamata eelpool esiletoodud ebatäpsustele maakohtu hinnangus ei anna need alust tuvastada kokkuvõttes maakohtu poolt tõendite ebaõiget kogumis hindamist (TsMS § 232 lõidete 1 ja 2 rikkumist) ja seetõttu asjas ebaõige otsuse tegemist. Käesolevas vaidluses pidi hageja enda väiteid suutma kohtule tõendada sellisel määral, et hinnates kõiki esitatud tõendeid (mitte väiteid) igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, tekiks kohtul siseveendumus konkreetsete eluliste asjaolude tõendatuse kohta (TsMS § 232 lõige 1). Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja seda ei suutnud. Seega ei leidnud maakohtus tõendamist hageja väidetud kostja tegevuse õigusvastasus 27.04.2015 pakkumuse esitamisel, mistõttu hagi rahuldamisele kuuluda ei saa. Maakohus ei oleks pidanud muude hagi rahuldamise eelduste tõendatust analüüsima. Samas ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Ka ei tuvastanud kolleegium muude eelduste tõendamatuse tuvastamisel maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumisi. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu järeldustega ega pea vajalikuks neid käeolevas lahendis korrata (TsMS § 654 lõige 6).
70.Apellant ei esitanud kaebuses (alternatiivseid) vastuväiteid menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele. Seega selles osas kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli.
71.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad tema kulud lepingulise esindaja tasust järgmiselt: 1) 9h maakohtu otsuse läbitöötamiseks koos kaasneva kliendisuhtlusega (30min); kaebuse analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks ning kohtule esitamiseks (1h+2h30min+3h); istungi ettevalmistamiseks (2h); 2) 1h20min istungil osalemiseks. Kokku seega ajakulu 10h20min tunnitasuga 130 eurot (ei sisalda käibemaksu), millest tulenevalt tasu kokku 1343.33 eurot.
72.Sarnaselt maakohtuga leiab kolleegium, et vastustaja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnistasu suurus vastab vaidluse mahule ja keerukusele. Tegemist on ka kohtupraktika kohaselt Eesti keskmisele vastava mõistliku vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasu suurusega. Küll aga ei nõustu kolleegium esindaja poolt apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamiseks kulutatud aja põhjendatusega. Kolleegium võtab arvesse, et kaebusele vastamisele pidi eelnema tutvumine maakohtu lahendiga ja asjakohane suhtlus kliendiga ning järgnema vastuse esitamine kohtule. Seega kokku kulutas vastustaja esindaja kaebusele vastamiseks vajalikele toimingutele 30min+1h+2h30min+3h=7h. Arvestades kaebuse sisu (vaieldi tõendite hindamise peale) ei saanud olla põhjendatud kulutada viidatud toimingutele enam kui 4h. Kohaldamisele kuuluva materiaalõiguse sisu oli selgeks vaieldud
maakohtus. Samuti ei olnud vaidluse all tõendamiskoormus ning kaebus ei sisaldanud uusi asjaolusid ega tõendeid. Seega vähendab ringkonnakohus apellandi poolt vastustajale hüvitamisele kuuluvat ajakulu 3h võrra. Apellandil tuleb vastustajale hüvitada esindajakulu 4h+2h+1h20min=7h20min eest tunnitasuga 130 eurot kokku 953.33 eurot. Vastustaja esitas ka taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.