2-19-13233/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Axx Pxxxxx Vxxxxx Txxxxxxxx kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale 03.09.2019. a kätte avaliku e-toimiku (AET) (www.e-toimik.ee) vahendusel. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu kokku summas 1130 eurot. 27.07.2018. a andis hageja kostjale sularahas laenu 500 eurot, 04.08.2018. a tegi hageja kostjale ülekande summas 200 eurot ning 07.08.2018. a andis hageja kostjale lisaks sularahas 430 eurot. Hageja vajas laenu autoremondi teostamiseks. Viimase osamakse teostamise ajal sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku kokkuleppe laenusuhte kohta ning kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu alates 2018. a augustist igakuiselt vähemalt 100 eurot või rohkem. Kostja laenu tagastanud ei ole. Hageja ei ole laenulepingut ka erakorraliselt üles öelnud ning seda lootuses, et kostja asub oma kohustust hageja ees täitma. Hageja soovis ära oodata viimase osamakse tähtaja, seejuures lootes, et kostja tasub hagejale kogu võlgnevuse ühe korraga või teeb ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks või taotleb lepingu tähtaja pikendamist eesmärgiga vältida kohtusse pöördumist. Viivitusintressi arvestamisel lähtub hageja seadusjärgsest määrast. Hageja arvestuse kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga, s.o seisuga 28.08.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 7,29 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni, kuid mitte enam kui 1130 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mida kostja ei ole kokkulepitu kohaselt täitnud. Kostja on hagejale ka teatanud, et ta nõuet ei täida. Hageja on hagis nõudnud laenulepingu täitmist kogu ulatuses ja sellega lepingu üles öelnud. Laenulepingu ülesütlemine kohtumenetluses hagi esitamisega on kohtupraktika ja õiguskirjanduse kohaselt lubatav.

VÕS § 396 lg.1 sätestab: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1130 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 23.10.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 7,29 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja lepingut erakorraliselt üles öelnud. Sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus hageja alates 2018. a augustis tagastama kostjale igakuiselt laenu vähemalt 100 eurot või rohkem. Seega on laenu tagastamise lõpptähtaeg 2019. a oktoober. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole laenulepingut erakorraliselt üles öelnud, tuleb kohtu hinnangul lugeda poolte vahel sõlmitud lepingu üles öelduks alates hagiavalduse esitamisest kohtusse, s.o alates 28.08.2019. a. Kohtu arvestuse kohaselt kujuneb alates 28.08.2019. a kuni kohtuotsuse tegemise ajani, s.o 23.10.2019. a sissenõutavaks viivseks 14,12 eurot. Kuigi kohtu hinnangul saab lugeda lepingu üles öelduks alates 28.08.2019. a, peab kohus siiski põhjendatuks sissenõutavaks muutunud viivise summas 7,29 eurot, mitte 14,12 eurot välja mõistmist kostjalt hageja kasuks. Tulenevalt TsMS §-s 439 sätestatust ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 24.10.2019. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas 07.10.2019. a kohtule menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskulud kokku summas 264 eurot, sh 200 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 64 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivus summas 200 eurot, samuti on kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja tasu summas 64 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 264 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 64 eurot koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.