Aktiva Finance Group OÜ hagi C. F. R. d. S. F. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2463,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, registrijärgne aadress Toompuiestee 35, Tallinn 10149) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkemaa (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]) Kostja: C. F. R. d. S. F. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus C. F. R. d. S. F. vastu osaliselt.
2.Mõista C. F. R. d. S. F. ́lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS I ja kostja vahel 28.09.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 929,25 eurot.
3.Mõista C. F. R. d. S. F. ́lt Aktiva Finance Group OÜ välja viivis põhivõlalt 497,25 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
4.Mõista C. F. R. d. S. F. ́lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg Tasumisele kuuluv 05.07.2025 54 05.08.2025 54 05.09.2025 54 05.10.2025 54
05.11.2025 05.12.2025 05.01.2026 05.02.2026 05.03.2026 05.04.2026 Kokku
54 54 54 54 54 38,07 524,07
5.Jätta rahuldamata intressi 126,23 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 247,97 eurot nõuded.
6.Jätta maakohtu menetluskuludest 67% kostja kanda ja 33% hageja kanda.
7.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 536 eurot ja mõista nimetatud summa C. F. R. d. S. F. ́lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14.08.2024 hagiavalduse C. F. R. d. S. F. (kostja) vastu. Kohus jättis 18.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb esitada seisukoht lepingute ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas 2/10
lepingu kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
2.Hageja esitas 11.10.2024 vastuse kohtunõudele, milles hageja esitas oma nõude juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja 11.10.2024 täienduses esitatud asjaoludest ja nõuetest.
3.Hagiavalduse ja 11.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid AS I (võlausaldaja) ja kostja 28.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja krediiti summas 1800 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,96% aastas ja intressimäär 18% aastas, 0,90% päevas. Viivise määr oli 18% aastas ja 0,05% päevas.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis võlausaldaja 05.10.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.10.2023 saatis võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja oli viivituses nelja üksteisele järgneva osamaksega: 05.07.2023, 05.08.2023, 05.09.2023, 05.10.2023.
5.Võlausaldaja loovutas 30.10.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta on edastatud kostja aadressile Xxx 30.10.2023.
6.Hageja on seisukohal, et võlausaldaja on kogunud ja kontrollinud, sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Võlausaldaja lähtus laenutaotlusest ja maksehäireregistri väljavõttest. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksuja Tolliametilt.
7.Hageja nõudis hagis põhivõlgnevust 1719,80 eurot, intressi 126,23 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 247,97 eurot. Hageja esitas hagis ka menetluskulude nimekirja.
8.Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on hageja 11.10.2024 menetlusdokumendis leidnud, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 1453,32 eurot (2306,07- 852,75). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 26.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. 05.10.2023 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1350 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 852,75 eurot seega võlgnevuses on 497,25 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest 05.02.2024. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust ja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 497,25 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest välja lepingu kohased põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uue krediidi tagastamise graafiku kohaselt.
9.Kohus toimetas 14.08.2024 hagiavalduse, 11.10.2024 puuduste kõrvaldamise ja 14.10.2024 kohtumääruse kostjale avalikult kätte (dtl 104-105). Kostja vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3/10
10.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 929,25 eurot, edasiulatuvalt lepingujärgsed põhiosamaksed alates kohtuotsuse tegemisest vastavalt resolutsioonis sisalduvale graafikule (kogusummas 524,07 eurot) ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni vastavalt hageja taotlusele. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.
11.Võlausaldaja ja kostja sõlmisid 28.09.2022 makselahenduse lepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja krediiti summas 1800 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,96% aastas, intressimäär 18% aastas ja 0,90% päevas. Viivise määr oli 18% aastas ja 0,05% päevas (dtl 14-21). Kohus on tuvastanud, et nõude aluseks olev leping on võlausaldaja ja kostja poolt digiallkirjastatud 28.09.2022, digiallkirjastatud konteineris on Xxxx makselahenduse leping nr xxxx, lepingu üldtingimused ja tarbijakrediidi teabeleht (dtl 1421). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Lepingus on viidatud Xxxx makselahenduse lepingu tingimustele ja I AS-i üldtingimustele ning kuna need on ka kostja poolt allkirjastatud, siis oli kostjal mõistlik võimalus tingimustega tutvuda ning üldtingimused on saanud lepingu osaks (VÕS § 37 lg 1).
12.Menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostja kasutada krediiti 1800 eurot. Hageja väitel oli lepingu ülesütlemise seisuga kostja kasutanud krediiti summas 1719,80 eurot (dtl 7). 11.10.2024 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja kasutas lepingu alusel krediiti kokku summas 2306,07 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 852,75 eurot (dtl 60).
13.Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma krediidi tagasimakseid iga kuu 05.kuupäeval (dtl 14). Tarbijakrediidi teabelehest nähtuvalt oli tegemist tähtajatu lepinguga ning kostja pidi laenu tagastama teenuselepingus kokkulepitud maksepäeval krediidiandja poolt näidatud minimaalse tagasimakse (dtl 20). Vastavalt Xxxx makselahenduse lepingu tingimuste p-le 8.3 oli minimaalse tagasimakse protsendimäär Xxxx Standard kaardi puhul 3% (dtl 17). Hageja väitel on kostjal tagastamata 05.07.2023, 05.08.2023, 05.09.2023, 05.10.2023 osamaksed (dtl 56). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb õigeks, et kostjal on hageja viidatud maksed tagastamata.
14.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 30.10.2023 talle loovutatud ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (31), kuid nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.
15.Leping on kostjaga sõlmitud 28.09.2022. Lepingu krediidikulukuse määr oli 23,96% aastas (dtl 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,305% = 48,90%).
4/10
16.Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab kostjaga sõlmitud lepingu tingimusi arvestades tulemuseks 22,75%. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.
17.Kostja ei ole alates 05.07.2023 tagasimakseid teinud ja hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlgnevust 1719,80 eurot, intressi 126,23 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 247,97 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
18.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
19.Hageja on hagiavalduse p-s 1.5 (dtl 5-7) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Võlausaldaja hindas kostja laenutaotlust ja tegi päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Vaatamata kohtu selgitustele 18.09.2024 määruses (dtl 50-51) ei ole hageja täiendavaid andmeid ega tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitanud.
20.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ja osaliselt on hageja väited tõenditega vastuolus.
20.1.Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Kohus märgib, et maksehäireregistri väljavõte on võetud seisuga 13.08.2024 (dtl 33). Esitatud väljavõte ei hõlma perioodi, millal sõlmiti leping kostjaga (28.09.2022). Kuna väljavõte on võetud alles vahetult enne hagi esitamist, siis ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud lepingu sõlmimise eelselt. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid.
20.2.Taotlusest nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud 2500 eurot ja kohustuse summaks 800 eurot (dtl 32). Väidetavalt Maksu- ja Tolliametisse kostja kohta tehtud päringust nähtub, et kostja sissetulek oli 1315,47 eurot. Kohus märgib sealjuures, et hagiavalduses toodud tabeli andmeid ei ole võimalik kostjaga seostada, kostja nime või muid tuvastamist võimaldavaid andmeid päringu väljavõttelt ei nähtu (dtl 6). Ka laenutaotlusel ei ole kostja nime ja valdav osa lahtreid on täitmata. Kostjaga seostab laenutaotlust vaid isikukood. Seega on andmed kostja sissetulekute kohta vastuolulised ja hageja esitatud andmetest ei selgu, missugune oli kostja 5/10
sissetulek tegelikult. Üldse ei nähtu hagist ega 11.10.2024 menetlusdokumendist mingit selgitust selle kohta, et oleks teostatud analüüs kostja sissetulekute ja krediidivõimelisuse osas 28.09.2022 või enne seda, kui võlausaldaja ja kostja sõlmisid hageja nõude aluseks oleva lepingu.
20.3.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Võlausaldaja ei ole kostja konto väljavõtet küsinud ja kohtu hinnangul ei ole kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kaugeltki piisavad need andmed, mida võlausaldaja on kogunud.
20.4.Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kogunud esialgne võlausaldaja teavet kostja ülalpeetavate kohta.
20.5.Üksnes kostja sissetuleku, mille andmed olid vastuolulised, ja maksehäirete puudumise kontrollimine (mida esialgne võlausaldaja tegelikkuses läbi ei viinudki) ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22142669, p 11.2.2).
20.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.
22.Hageja on 11.10.2024 esitanud lepingu täitmise nõude juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. 11.10.2024 seisukohas 6/10
on hageja viidanud krediitkaardi väljavõttele ja selgitanud, et kostja on lepingu alusel saanud krediiti kokku summas 2306,07 eurot ning teinud tagasimakseid lepingule summas 852,75 eurot (dtl 60-61). Hageja ei ole esitanud selget tõendit saadud krediidi summa kohta, kuid kuna kostja vastuväide hageja väitele menetluses puudub, siis eeldab kohus, et hageja väide ja krediitkaardi väljavõtte andmed on õiged. Hageja esitatud krediitkaardi väljavõtet (dtl 63-86) analüüsides sai kohus antud krediidi summaks hageja väidetule sarnase summa.
23.Hageja esitatud maksegraafikust nähtub, et kui arvestada alates esimesest tasumisele kuulunud 05.10.2022 osamaksest kõik maksed tasutuks põhiosa katteks, siis kattis kostja tasutud 852,75 eurot lepingujärgsed tagasimaksed kui 05.01.2024 osamakseni (dtl 61). Hageja on ka ise märkinud, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks 26.10.2023, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja veel osamaksetega võlgnevuses. Kohus nõustub hagejaga, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud 26.10.2023 teatisega (dtl 30) ja leping seega kehtib. Kuivõrd leping ei ole üles öeldud, siis on hagejal kostja vastu lepingu täitmise nõue.
24.Kuigi hageja nõude arvestus on segane ja hageja ei ole viidanud, kust tulenevad tagasimaksete suurused ja perioodi pikkus, siis on kohus tõendite alusel tuvastanud, millest hageja on nõude arvestamisel lähtunud. Tagasimaksed on kohtule arusaadavalt määratud Xxxx makselahenduse lepingu tingimuste p 8.2 ja 8.3 alusel ning igakuise tagasimakse minimaalseks suuruseks on lepingus märgitud antavat krediidisummat arvestades 54 eurot (1800x 3%) (dt 17).
25.Hageja on märkinud, et 05.10.2023 seisuga oli sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1350 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 852,75 eurot, seega võlgnevuses on 497,25 eurot ja et kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 17. osamaksest 05.02.2024. Ilmselt on hageja eksinud kuupäevaga ja 1350 eurot on muutunud sissenõutavaks 05.10.2024, mitte 05.10.2023, see nähtub ka maksegraafikust.
26.Kohus on tuvastanud, et kui alates 05.10.2022 (esimesest lepingujärgsest osamaksest) kuni hageja 11.10.2024 ümberarvestuseni oli sissenõutavaks muutunud 1350 eurot ja kostja on tasunud 852,75 eurot, siis oli kostja võlgnevus seisuga 11.10.2024 summas 497,25 eurot. Pärast hageja 11.10.2024 menetlusdokumendi esitamist kuni kohtuotsuse tegemiseni (16.06.2025) on sissenõutavaks muutunud osamaksete summa veel 432 eurot (8x54). Kohtotsuse tegemise aja seisuga on seega sissenõutavaks muutunud tasumata põhiosa summa kokku 929,25 eurot (497,25+432). Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
27.Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on märgitud lepingu maksegraafikus põhiosamaksetena nr 34-45 (dtl 61). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 524,07 eurot.
28.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Arvestades, et kostja ei ole alates 05.07.2023 lepingu alusel teinud ühtegi tagasimakset, siis on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, kuna võib eeldada, et kostja oma kohustusi õigeaegselt ei täida. Kohus rahuldab 7/10
hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja põhiosamaksed nr 34-45 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel (dtl 61) perioodil 05.07.2025 – 05.04.2026, kokku summas 524,07 eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
29.Kuivõrd kostja ei olnud ajal, millal võlausaldaja saatis kostjale meeldetuletuskirjad (dtl 3438), tagasimaksetega võlgnevuses sellises ulatuses, nagu on kirjades märgitud, siis on kirjad sellisel kujul põhjendamatud ja hagejal ei ole õigust nõuda võla sissenõudmisega tekkinud kulusid.
30.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamise nõue jäävad VÕS § 403 4 lg 7 ja hageja 11.10.2024 nõude ümberarvestust arvestades rahuldamata.
31.Hageja 11.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja juhul, kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 497,25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd hageja on nõudnud viivist konkreetselt põhivõla summalt 497,25 eurot, mitte kogu sissenõutavaks muutunud summalt, siis lähtub kohus hageja nõudest ja rahuldab hageja nõude viivise väljamõistmiseks sissenõutavaks muutunud põhinõudelt 497,25 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
32.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 25.04.2025 täiendava menetluskulude nimekirja (dtl 110-111), mis on kostjale kätte toimetatud 14.05.2025. Kostja vastanud ei ole.
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
36.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
37.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 760,50 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 110-111). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (dtl 40).
8/10
38.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (350 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
39.Hageja lepingulise esindaja kulu on 760,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 110): nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 2h; hageja 11.10.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine – 2h; hageja 24.04.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 0,5h. Kokku seega 4,5 tundi.
40.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).
41.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
42.Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.
43.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud 4,5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 450 eurot ilma käibemaksuta (4,5 tundi × 100 eurot).
44.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 800 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 450 eurot on lepingulise esindaja kulu.
45.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9/10
Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
46.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2154 euro tasumist (sh põhivõlgnevus 1719,80 eurot, intress 126,23 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 247,97 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla 929,25 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 524,07 eurot, kokku 1453,32 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 67% (arvestuse aluseks olev tehe: 1453,32 / 2154 * 100% = 67,4 %). Seega jäävad menetluskulud 67% ulatuses kostja kanda ning 33% ulatuses hageja kanda.
47.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 800 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 67% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,67 * 800 = 536 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.
48.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
49.Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
50.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.