Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Jrk. nr.

Võlausaldaja nimi

Osaühing Hansa Inkasso Agentuur* Aktsiaselts FECTOR

AS EMT

Mainor Ülemiste AS Julianus Inkasso OÜ

Tunnustatud nõue eurodes 13 198,39 37 845,99 702,20 27 801,90 214,71

Rahuldamata nõue eurodes 13 198,39 37 845,99 702,20 27 801,90 214,71

*Osaühing Hansa Inkasso Agentuur on äriregistrist kustutatud ning õigusjärglusest või nõude loovutamisest ei ole kohut teavitatud. 27.06.2014 algatas kohus A K kohustustest vabastamise menetluse, kohustades teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 23.07.2019 esitas võlgnik kohtule kohustustest vabastamise taotluse kuna möödus 5 aastat kohustustest vabastamise menetluse algusest. Kohus küsis võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest vabastamisel ning saatis neile ka info võlgniku ärakuulamise istungi kohta. Kohus korraldas võlgniku ärakuulamiseks 15.10.2019 istungi, kuhu ilmus vaid võlgnik. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on A K kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus A K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kutsus võlgniku, usaldusisiku ja võlausaldajad kohtuistungile 15.10.2019. Istungile ilmus vaid võlgnik. Kohus teavitas istungiajast ka võlausaldajaid, kuid nendest keegi istungile ei tulnud. Võlausaldajad AS Fector ja Telia Eesti AS andsid kohtule teada, et on nõus võlgniku A K kohustusest vabastamisega ja kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisega. M R täpsustas 11.09.2019 kohtule saadetud kirjas, et võlausaldajaks on siiski Aktiva Finants OÜ ja Julianus Inkasso OÜ on võlausaldaja lepinguline esindaja. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole piisava hoolsusega täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, kuna on sooritanud viie aasta jooksul ainult ühe makse (13.07.2015 summas 10,00 eurot) ning ei ole eluliselt usutav, et terve kohustustest vabastamise perioodi jooksul ei ole võlgnik olnud suuteline sooritama mitte ühtegi makset rohkem. Võlgnik saatis 07.10.2019 kohtule maksekorralduse, mille kohaselt tasus ta Julianus Inkasso OÜ kontole võlgnevuse kokku 214.71 eurot. Seega on Aktiva Finants OÜ-le (Julianus Inkasso OÜ-le) võlgnevus tasutud täies ulatuses.

Võlausaldaja Osaühing Hansa Inkasso Agentuur on äriregistrist kustutatud ning Mainor Ülemiste AS ei ole kohtule oma seisukohta esitanud. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Võlgnik on kohtu hinnangul teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik endast oleneva, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses tasuda. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et A K on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et A K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning A K tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Antud juhul täitis võlgnik ise usaldusisiku kohustusi ning seega ei ole usaldusisiku vabastamine vajalik. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse

tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.