PlusPlus Capital AS hagid Ixx Pxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
42,39 eurot ja 49,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju maakond); Hageja lepingulised esindajad: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected]); Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Ixx Pxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Ixx Pxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks 51,91 eurot, millest 22,08 eurot on põhivõlg, sissenõudmiskulu summas 25 eurot ja 4,83 eurot seisuga 18.10.2019. a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista IxxxPxxxxxxPlusPlus Capital AS kasuks alates 19.10.2019. a viivis põhivõlalt (22,08 eurot) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni
4.Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.
5.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Ixx Pxxx kanda.
2.Välja mõista IxxxPxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 255 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 180 eurot (koos käibemaksuga) hageja lepingulise esindaja tasu. 1 (7)
3.Välja mõista Ixx Pxxxxx PlusPlus Capital AS kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PlusPlus Capital AS esitas 16.08.2019. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (tl 4-18). PlusPlus Capital AS taotleb hagis, et kohus mõistaks Ixx Pxxxxx hageja kasuks välja põhivõla summas 8,99 eurot, viivise summas 6,10 eurot ning sissenõudmiskulu summas 25 eurot, samuti alates 17.08.2019. a viivise määraga 0,07% põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
2.Samal kuupäeval, s.o 16.08.2019. a esitas PlusPlus Capital AS Tartu Maakohtule ka teise hagiavalduse (tl 21-45). PlusPlus Capital AS taotleb hagis, et kohus mõistaks Ixx Pxxxxx hageja kasuks välja Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tuleneva põhivõla summas 13,09 eurot, viivised summas 8,32 eurot ja sissenõudmiskulu summas 25 eurot, samuti alates 17.08.2019. a viivise määraga 0,07% põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
3.Tartu Maakohtu 30.08.2019. a määrusega (tl 19) kohus liitis tsiviilasjad nr 2-19-12932 ja nr 2-19-12934 ühisesse menetlusse. Kohus määras, et tsiviilasja numbriks lugeda 2-19-12932. Kohus märkis, et hageja on esitanud kohtule kaks üheliigilist hagi samade poolte vahel ning mis on seotud sama lepingulise suhtega. Hageja on esitanud kaks eraldi nõuet samast lepingust samal alusel.
4.Kohus võttis 03.09.2019. a määrusega (tl 1-2) hagiavaldused ühte menetlusse. Kohus edastas hagiavaldused koos lisadega kostjale ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide kättesaamisest.
5.Avaliku e-toimiku (AET) andmetel (tl 46) on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud 14.09.2019. a.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS
2 (7)
§ 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja xxx Pxxx sõlminud Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu kliendinumbriga 8198246, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustatud saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma ning seda vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus Elisa Eesti AS-i poolt pakutud sideteenuseid kasutama ning Elisa Eesti AS esitas kostjale teenuste kasutamise eest perioodil 01.11-30.11.2016. a 01.12.2016. a arve nr 2017059272 summas 8,99 eurot, mille eest kostja kohustus tasuma 18.12.2016. a. Lisaks esitas Elisa Eesti AS kostjale teenuste kasutamise eest perioodil 01.01.2017. a kuni 31.01.2017. a 01.02.2017. a arve nr 2017555267 summas 13,09 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.02.2017. a. Lepingu üldtingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il maksete mittetähtaegsel tasumisel õigus nõuda viivist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast ning füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagiavaldusest nähtuvalt on viivisemäära 0,07% puhul tegemist kolmekordse, kahele koma kohale ümardatud ning seega seadusliku viivisemääraga. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega 01.02.2018. a PlusPlus Capital AS-ile. Kostjat teavitati nõuete loovutamisest, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevusi sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ on 3 võlateatist põhivõlgnevuste summas 8,99 ja 13,09 eurot kohta toimetanud vastavalt 15.03, 15.04 ja 15.05.2018. a kostja teadaoleva elukoha aadressile Jõgeva maakonnas, Tormas. Hageja viitab hagiavalduses VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 ning märgib, et hagejal on tekkinud seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale kummagi võlgnevuse puhul 25 eurot, s.o kokku 50 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt põhisumma 8,99 eurot ning viivismääralt 0,07% päevas, seega viivised 6,10 eurot ning viivised põhivõlalt 13,09 eurot sama viivisemääraga, seega viivised summas 8,32 eurot. Lisaks taotleb hageja mõlemas hagiavalduses alates 17.08.2019. a tasumata põhinõudelt viivise määras 0,07% välja mõistmist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
8.Kohus leiab, et hageja põhinõuded on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-te 1-3 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse elektroonilise side seaduse reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. Vastavalt VÕS §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on nõude loovutaja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kohustus nõude loovutaja osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt 3 (7)
omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole osutatud teenuste eest nõuetekohaselt, s.o vastavalt esitatud arvetele tähtaegselt tasunud. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 22,08 (8,99+13,09) eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 22,08 eurot.
9.Kohus leiab, et viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhisummadelt, s.o 8,99 eurot ja 13,09 eurot ning viivisemääraks on 0,07%. Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduste esitamise seisuga, s.o 16.08.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 14,42 (6,10+8,32) eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et viivisemäära 0,07% puhul on tegemist kolmekordse, s.o kahele koma kohale ümardatud ning seega seadusliku viivisemääraga. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste punktist 7.10 tulenevalt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel teenuse pakkuja poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kui seadusest ei tulene kohustust rakendada vastava kliendi võlasumma osas madalamat viivisemäära. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,
4 (7)
lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär 0,07 % päevas tähendab 25,55 % suurust aastamäära. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8 % aastas (s.o 0,0022 % päevas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda hageja poolse viivisemäära ümardamisega kahele koma kohale. Hagiavalduste kohaselt on viivis alates 18.12.2016. a kuni 16.08.2019. a 6,10 eurot ning alates 18.02.2017. a kuni 16.08.2019. a 8,32 eurot. Tulenevalt asjaolust, et mõlemad hagiavaldused on esitatud samast lepingust tulenevate nõuete alusel - üks nõue on perioodi 01.11-30.11.2016. a eest ja teine nõue 01.0131.01.2017.a eest. Kohus märgib, et mõlemad nimetatud nõuded on omavahel õiguslikult seotud, tulenedes ühest lepingust ja oleks tulnud esitada ühes hagis. Viivis eelnimetatud põhivõlgade summade tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 2.lasuses sätestatud määras 18.10.2019. a kujuneb kokku summas 4,83 eurot. Seejuures arvestab kohus, et alates 18.12.2016. a oli põhivõlg summas 8,99 eurot ning alates 18.02.2017. a oli põhivõlgnevuse suuruseks 22,08 (8,99+13,09) eurot. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 17.08.2019. a määras 0,07% kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt asjaolust, et viivisemäär 0,07% ületab seadusjärgset viivisemäära, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlalt (22,08 eurot) alates 19.10.2019.a VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Suuremas
5 (7)
ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
10.Lisaks taotletakse mõlemas hagiavalduses sissenõudmiskulu summas 25 eurot, s.o kokku 50 eurot kostjalt välja mõistmist hageja kasuks. Hageja osundab seejuures VÕS § 1132 lg 2 p-le 1. Hagiavaldustest nähtuvalt on mõlema põhivõlgnevuse, s.o summas 8,99 eurot ja 13,09 eurot, kohta saadetud kostjale 3 võlateatist - vastavalt 15.03, 15.04 ja 15.05.2018. a. Kohus ei pea sissenõudmiskulu summas 50 eurot põhjendatuks. Seejuures lähtub kohus jällegi asjaolust, et mõlemad hagiavaldused on esitatud samast lepingust tulenevate nõuete alusel (üks nõue on perioodi 01.11-30.11.2016. a eest ja teine nõue 01.01-31.01.2017.a eest). Kohus märgib, et mõlemad nimetatud nõuded on omavahel õiguslikult seotud ja oleks tulnud esitada ühes hagis. Veelgi enam, mõlema põhinõude kohta on saadetud kostjale võlateatised samadel kuupäevadel, s.o 15.03, 15.04 ja 15.05.2018. a. Kohtu hinnangul oleks olnud käesoleval juhul põhjendatud samast lepingust tulenevad nõuded liita ning võlateatised esitada põhivõlgnevuste osas liidetuna. Seega peab kohus põhjendatuks sissenõudmiskuluks 25 eurot. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kummagi hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 495 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 420 eurot õigusabikulu. Seega kokku kahe hagiavalduse peale 990 eurot. Kohus leiab, et ka menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asjaolust, et mõlemad hagiavaldused on esitatud samast lepingust tulenevate nõuete alusel, mistõttu mõlemad esitatud nõuded on omavahel õiguslikult seotud ja oleks tulnud esitada ühes hagis. Seega saab lugeda põhjendatud menetluskuluks ühelt nõudelt tasutud riigilõivu, s.o 75 eurot. Kohus märgib, et kui hageja oleks esitanud mõlemad nõuded ühes hagiavalduses koos, oleks hagejal tulnud samuti tasuda riigilõivu üksnes 75 eurot. Lisaks leiab kohus, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus lähtub asjaolust, et mõlemad nõuded oleks tulnud esitada ühes hagiavalduses, mistõttu kohus analüüsib üksnes ühe hagiavalduse esitamise õigusabikulusid, s.o 420 eurot. On oluline, et vaatamata nõuete esitamisele erinevates hagides, ei ole tegemist hagimaterjali kogumise-kokkupanemisega ja õigusteadmiste kasutamisega kahekordses mahus. Kui hagejaks olev äriühing ongi võimaldanud kaks hagi ette valmistada erinevatel isikutel (ja selleks on kulunud kahe erineva ametniku tööaeg) siis on see hageja risk ja äärmiselt ebamõistlik ressursikasutus. Seda riski ja ebamõistlikku kulu ei saa panna kostja kanda ja see tuleb kanda hagejal. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
6 (7)
Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud dokumentide komplekteerimise ja analüüsimisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1,5 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 180 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 255 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 180 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.