Axcess Logistics AB avaldus KART Performance Trailers OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Võlausaldaja: Axcess Logistics AB (registrikood 5564300720, asukoht Turbingatan 8, 302 50 Halmstad, Rootsi) Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Risto Sidok (e-post: [email protected]) Võlgnik: KART Performance Trailers OÜ (registrikood 11519703, asukoht Kuusalu tee 41, 74601, Kuusalu alevik, Harju maakond); Võlgniku seaduslikud esindajad: juhatuse liige H I S (isikukood xxxx) ning prokurist K K (isikukood xxxx, epost: xxxx);
Pankrotiavalduse läbivaatamine
Ajutine pankrotihaldur: Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post oliver@cavere). 16.10.2019 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja KART Performance Trailers OÜ (registrikood 11519703) pankrot.
2.Nimetada pankrotihalduriks Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post oliver@cavere).
3.Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok’i tasu suuruseks 1800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot, kokku 2160 eurot ning vajalike kulude katteks 84 eurot (koos käibemaksuga). Tasu ja kulud kuuluvad välja mõistmisele
1 (6)
2-19-9626 pankrotivara arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941, arvelduskonto nr EE622200221037157598) kasuks.
4.Määrata võlausaldaja Axcess Logistics AB menetluskulude rahaliseks suuruseks 2072,50 eurot, mis kuulub väljamaksmisele pankrotivara arvelt PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud korras.
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. novembril 2019, algusega kell 09:30, Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnikule võlgnetavate pankrotihaldur.
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2 (7)
2-19-9626 Asjaolud
1.Axcess Logistics AB esitas 25.06.2019 Harju Maakohtule avalduse KART Performance Trailers OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik esitanud võlausaldajale ja võlausaldajaga seotud äriühingutele erinevaid arveid seoses erinevate autoveopealisehituste ehitamisega. Võlausaldaja on tasunud võlgnikule arved, kuid võlgnik ei ole teostanud kokkulepitud töid. Võlausaldaja ja võlgnik allkirjastasid 18. jaanuaril 2019.a võlatunnistuse, milles võlgnik tunnistas enda võlga seoses teostamata töödega ning lubas võlausaldajale tagastada ettemakstud summad vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Võlgnik ei ole võlausaldajale ettemaksusid tagastanud, mistõttu tegi võlausaldaja võlgnikule 12. juunil 2018.a pankrotihoiatuse, milles avaldas, et kuna võlgnik ei ole selle ajani tasunud võlausaldajale tagasi sissenõutavaks muutunud summasid 327 500,00 euro ulatuses, nõuab võlausaldaja võlgnikult kogu võlgnevuse, summas 645 000,00 eurot tasumist, hiljemalt 10 päeva jooksul. Kuigi võlgnik on võlausaldaja poolt saadetud pankrotihoiatust teadlik, ei ole võlgnik tänaseni mistahes ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks esitanud ega alustanud ka võlgnevuse likvideerimist, mistõttu on võlausaldaja sunnitud pöörduma käesoleva pankrotiavaldusega kohtu poole. Pankrotiavalduselt on tasutud riigilõiv 300 eurot. Koos pankrotiavaldusega esitas võlausaldaja ka avalduse pankrotiavalduse tagamiseks, milles palub keelata võlgnikul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist kohustuste täitmine võlausaldajatele ja peale pankrotihalduri nimetamist vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta ning peatada võlgniku suhtes läbiviidavad kõik täitemenetlused.
2.Kohus jättis pankrotiavalduse ja pankrotiavalduse tagamise taotluse 26.06.2019 määrusega käiguta. Kohus kohustas võlausaldajat kõrvaldama pankrotiavalduses esinevad puudused, tasuma pankrotiavalduse tagamisel tagatise 32 000 eurot ning tasuma deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja esitas 08.07.2019 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et on tagamise tagatise ning ajutise halduri tasu ja kulude deposiidi tasunud ning avalduses esinenud puudused kõrvaldanud.
3.Kohus rahuldas 08.07.2019 määrusega võlausaldaja taotluse pankrotiavalduse tagamiseks ning määras: keelata KART Performance Trailers OÜ-l enne ajutise pankrotihalduri nimetamist kohustuste täitmine võlausaldajatele ning peale pankrotihalduri nimetamist vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta; peatada kõik KART Performance Trailers OÜ suhtes käivad täitemenetlused (muuhulgas kohtutäituri Marek Laanemetsa menetluses olevad täiteasjad nr 014/2018/1792, 014/2019/550 ja 014/2019/1006) kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-19-9626 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Kohus võttis 01.08.2019 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 26.08.2019. Võlgnik määratud tähtaja jooksul kohtule oma vastust pankrotiavaldusele ei esitanud.
5.26.08.2019 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud ja kohus vaatas asja läbi võlgniku osavõtuta. Kohus määras nimetada asjas ajutine pankrotihaldur hiljemalt 29.08.2019 määrusega. Kohus nimetas 29.08.2019 määrusega ajutiseks halduriks Oliver Ennok’i ning pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungi ajaks 16.10.2019.
6.Oliver Ennok esitas 15.10.2019 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 30.07.2008. a. Vastavalt äriregistri andmetele on võlgniku põhitegevusalaks haagiste, poolhaagiste ning konteinerite tootmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku 3 (7)
2-19-9626 varaks on kinnistu registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx, 100% tootmismaa, pindalaga 45 525 m2. Nimetatud kinnistu võõrandamiseks on kohtutäitur Marek Laanemets korraldanud kolm enampakkumist. Viimane enampakkumise teade avaldati www.ametlikudteadaanded.ee 28.05.2019. a. alghinnaga 2 250 000 eurot. Kinnistu osas on eksperthinnang juuli 2019.a. seisuga summas 1 433 000 eurot. Kinnistu täpne väärtus selgub edasise menetluse käigus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib kinnistu väärtuseks olla ca 1 miljon eurot. Võlgniku nimel registris olevad 6 haagist on võlgniku suuliste selgituste kohaselt võõrandatud klientidele. Vastavaid dokumente ei ole haldurile esitatud. Võlgniku nõudeõiguste osas ei ole võlgnik nõuet tõendavaid dokumente esitanud, mistõttu ei saa haldur neid käesoleval ajal arvestada varadena. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 2,7 miljonit eurot. Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik anda lõplikku hinnangut vara tagasivõitmise võimalustele, kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud nõutud raamatupidamisdokumente ega informatsiooni. Seega ei ole ajutine pankrotihaldur saanud tuvastada võlgniku vara võõrandamisega seotud asjaolusid ja võimalike võõrandamiste tingimuste vastavust võlgniku ja kõigi võlausaldajate huvidele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võttes arvesse, et senimaani menetluses olev täitemenetlus ning võlgniku suhtes peatatud täitemenetlused on algatatud 2018. a lõpp ja 2019. a algus ning võlgniku majandustegevus lõppes 2018.a. oktoobris, siis on ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võlgniku maksejõuetus välja kujunenud 2018. a. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on rikkunud PankrS § 22 lg 3 (majandusaasta aruande esitamine koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga), PankrS § 85 (teabe andmise kohustus) ja PankrS § 87 (pankrotimenetlusest osavõtu kohustus) tulenevaid kohustusi, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik pädevat ja adekvaatset informatsiooni saada võlgniku majandusseisust. Äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimane aruanne 2016. a. majandusaasta aruanne. Võlgniku väitel on koostatud ka 2017.a. aruanne, kuid see on auditeerimata. Samas on puudu 2018.a. aruanne. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnuseid. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.
7.Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud ülesannete täitmiseks 20 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot. Lisaks palub ajutine haldur määrata vajalike kulude katteks 84 eurot (koos käibemaksuga). Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja mõista pankrotivara arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks.
8.Võlgnik esitas 16.10.2019 kohtule oma seisukoha, milles märgib, et vaidleb vastu võlausaldaja pankrotiavalduses esitatud nõudele täies ulatuses, ei tunnista võlga ega võta omaks ühtegi väidetud asjaolu. Samas avaldab võlgnik, et on siiski püsivalt maksejõuetu.
9.16.10.2019 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse, võlgnik oma seisukoha ning ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras kuulutada võlgniku pankrot välja 18.10.2019 määrusega kell 12:30 ning pidada võlausaldajate esimene üldkoosolek 15.11.2019 kell 09:30. Kohtumääruse põhjendused
10.PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus 4 (7)
2-19-9626 ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
11.Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varade hinnanguliseks väärtuseks võib pidada ligikaudu 1 miljon eurot ning kohustuste suuruseks on vähemalt 2,7 miljonit eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on esialgsel hinnangul asunud seisukohale, et võlgniku juhatuse tegevuses võib esineda süüteo tunnustega tegu (raamatupidamiskohustuse rikkumine). Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega ning leiab, et täpsem maksejõuetuse põhjus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus.
12.Kuna ajutine haldur on tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse ning lisaks on ka võlgnik enda püsivat maksejõuetust tunnistanud, siis kuulutab kohus võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel välja. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
13.Pankrotimääruse tegemise aeg on 18.10.2019 kell 12:30. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. novembril 2019, algusega kell 09:30, Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003. Pankrotihalduriks nimetab kohus nõusoleku alusel Oliver Ennok’i.
14.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
15.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
16.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1800 eurot, millele lisandub käibemaks 360 eurot, kokku 2160 eurot ning vajalike kulude katteks 84 eurot (koos käibemaksuga). Tasu ja kulud kuuluvad välja mõistmisele pankrotivara arvelt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941, arvelduskonto nr EE622200221037157598) kasuks.
5 (7)
2-19-9626 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.Võlausaldaja palub menetluskulud jätta võlgniku kanda. Võlausaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, pankrotiavalduse tagamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja kulud 5212 eurot.
19.Võlgnik esitas kohtule oma seisukoha võlausaldaja menetluskulude nimekirja osas, milles vaidleb vastu menetluskulude suurusele ja väljamõistmisele täies ulatuses. Võlgnik leiab, et võlausaldaja on põhjustanud võlgniku maksejõuetuse, ettevõtte seiskumise, tekitanud pöördumatu kahju ka teistele võlausaldajatele, mistõttu igasugune mistahes suuruses menetluskulude väljamõistmine võlgnikult oleks ilmselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Võlausaldaja esitatud nõue ja pankrotiavaldus, asjas esitatud tõendid ja muud menetlustoimingud on tehtud pahauskselt kuritarvitades menetlusõigusi. Võlausaldaja menetluskulude suuruse osas märgib võlgnik, et need on ülepaisutatud ning liialdatud on iga selgitusega. Mitmeid toiminguid ei ole tehtud kohtumenetluses, mistõttu need ei ole menetluskulud; mitmeid toiminguid ei ole teinud nimekirjas nimetatud advokaat; mitmed toimingud on dubleeritud, korduvad. Taolised menetluskulud ei ole põhjendatud. Võlausaldaja rakendatud tunnitasu suurus summas 175 eurot on liiga kõrge. Seega on võlgnik on seisukohal, et juhul kui menetluskulu jagamisel jäetakse menetluskulud võlgniku kanda, siis tuleb menetluskulu vähendada nullini.
20.PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. 6 (7)
2-19-9626
22.Kohtu hinnangul on riigilõiv, kokku 350 eurot, põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
23.Hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja kulu, leiab kohus, et see on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb võlausaldaja kolme vandeadvokaadi osas tekkinud kulude hüvitamist. Käesolevas tsiviilasjas on võlausaldajat esindanud lepingulise esindajana vandeadvokaat Risto Sidok ning 26.08.2019 eelistungil on lisaks osalenud ka vandeadvokaat Martin Männik. Võttes arvesse, et menetluses (välja arvatud 26.08.2019 istungil) on esindajana osalenud üksnes Risto Sidok ning lisaks ei ole kohtu hinnangul tegemist nii keeruka ja mahuka menetlusega, et see eeldaks mitme vandeadvokaadi esindajaks olemist, peab kohus põhjendatuks analüüsida üksnes Risto Sidoki kulude vajalikkust. Kohtu hinnangul võlausaldaja lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud järgmises ulatuses: • materjalide analüüs ja pankrotiavalduse koostamine (sh ettevalmistavad toimingud) – 3,5 tundi; • 26.06.2019 määruse analüüs ja suhtlus kliendiga – 1,5 tundi; • 08.07.2019 taotluse koostamine – 1,75 tundi; • 08.07.2019 tagamise määruse analüüs, suhtlus kliendiga ja määruse täitmise korraldamine – 3 tundi; • 01.08.2019 määruse analüüs – 0,1 tundi; • Päringu koostamine ja suhtlus kliendiga – 1 tund; • 26.08.2019 eelistungiks ettevalmistus ja sellel osalemine – 0,6 tundi; • Ajutise halduri küsimustele vastamine – 0,3 tundi; • Ajutise halduri aruande analüüs – 1 tund; • Kohtuistungiks ettevalmistamine – 0,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 13,25 tunni ulatuses.
24.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-3916, p. 13). Võlausaldaja esindaja tunnitasuks on 175 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse käesoleva asja sisu ja keerukust, tuleb võlausaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks pidada 130 eurot. Seega on võlausaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatud 1722,50 euro ulatuses.
25.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2072,50 eurot (sh riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulud 1722,50 eurot). Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määrab nende rahuldamise võlgniku pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda.
26.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.