Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetlusekäik

(kokku 2319,30 eurot), jättis menetluskulud hageja kanda, rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, määras hageja menetluskulude suurusena kindlaks 1054 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1054 eurot. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel, et hageja esindajal oli hageja esindamise õigus kohtumenetluses. Maakohus kohaldas enne 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseadust (KÜS) ja korteriomandiseadust (KOS). Maakohus viitas KOS § 13 lg-le 1 esimesele lausele, KÜS § 151 lg-le 1 ning selgitas, et 25.01.2005–30.12.2017 kehtinud hageja põhikirja kohaselt oli hageja liige kohustatud mh tasuma regulaarselt (üks kord kuus), hiljemalt juhatuse määratud kuupäevaks, elamu majandamiskulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku ja juhatuse kehtestatud suuruses ja korras (p 3.2.5; kd II, tl 35). Elamu majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide, elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu elamu majandamiseks korteriühistu osutatud ja ostetud teenuste eest (p 3.2.5.1; kd II, tl 35). Majandamiskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (p 3.2.5.2; kd II, tl 35). Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (p 3.2.10; kd II, tl 35). Maakohus tuvastas, et 28.05.2014. a üldkoosoleku otsusega võeti vastu hooldus- ja haldustasu tariif 0,65 eurot/m2 ning hilisemate otsustega jäeti see muutmata (II kd, tl 22, 25 pöördel, 29, 31 pöördel). Selline tariif nähtub ka 2014–2017 majandamise kavadest ja eelarvetest (II kd, tl 24, 27, 30, 33) ning halduse/hoolduse puhul kostjale esitatud arvetelt (I kd, tl-d 54-98). Korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel (RKTKo nr 3-2-1-133-15, p 15). Nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ka majandamikulude kohta, sh ühistu liikmetelt kogutavate ja kogutud vahendite ja tehtavate ning tehtud kulutuste kohta. Seega on hageja liikmed nende dokumentide kinnitamise kaudu aktsepteerinud hageja tegevust majandamiskulude arvestamisel. Hageja üldkoosolekutel on hooldus- ja halduskulude kohta otsused vastu võetud ning põhikirja kohaselt toimub nende jaotamine m2 põhiselt. Maakohus kontrollis kohtute infosüsteemist (KIS), et hageja üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud. Seega on need hageja liikmetele kohustuslikud KÜS § 13 lg 4 järgi. Praeguses menetluses ei ole asjakohased kostja väited korteriomanikelt kogutud majandamiskulude hageja poolt kasutamise kohta (kostja ei olnud rahul sellega, kui palju tasus hageja palga ja maksudena; leidis, et korteriomanikelt pressitakse raha välja ning tegevusjuht varastab hagejalt raha). Raha kasutamine hageja poolt ning asjaolu, et ka teised korteriomanikud on hakanud majandamiskulusid vähem tasuma, ei vabasta kostjat seadusest, hageja põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest tulenevast majandamiskulude tasumise kohustusest. Kostja ei väitnud, et hageja arvestuskäik oli vale, vaid et tasus haldus/hoolduskulusid vähem, sest ei pea tariifi 0,65 eurot/m2 põhjendatuks ega ole nõus hageja majandamiskulude kasutamisega. Maakohus tuvastas, et hageja arvestas vaidlusaluste majandamiskulude suuruse ja jaotuse kooskõlas seaduse, hageja põhikirja, üldkoosoleku otsuste majanduskavade ja majandusaasta aruannete kinnitamise kohta ja Riigikohtu praktikaga. Kostjal ei ole õigust keelduda majandamiskulusid osaliselt tasumast võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 alusel.

Kostja ei väitnud ega tõendanud, et talle ei osutatud teenuseid, mille eest kogutakse hooldus- ja halduskulusid, või et kostjal oleks hageja vastu nõue. Maakohus viitas VÕS § 82 lg-le 2 ja lg 7 esimesele ja teisele lausele ning selgitas, et kohustus on muutunud sissenõutavaks. Maakohus viitas VÕS §-le 100 ning märkis, et kuna kostja jättis hageja majandamiskulude tasumise kohustuse täitmata, siis rikkus ta kohustust. Maakohus viitas VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodil 01.03.2104–31.10.2017 tekkinud majandamiskulude võlgnevuse 2272,94 eurot. Maakohus viitas KÜS § 7 lg-le 4 ja hageja põhikirjale ning leidis, et kuna kostja viivitas võlgnevuse tasumisega, on põhjendatud viivisearvestuse (kd I, tl 114 jj) kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis 46,36 eurot. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus viitas § 173 lg-le 1, § 174 lg-tele 1 ja 2, § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 lg 1 p-le 1 ning luges põhjendatud menetluskulude suuruseks (sh riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud) 1054 eurot. Maakohus leidis, et menetluskulude suurust sai tsiviilasja hinda ja keerukust arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks ning menetluskulude suurus ei ületanud hagihinda. Kostja ei esitanud menetluskulude suurusele vastuväiteid. Kostja apellatsioonkaebus

asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Kostja apellatsioonkaebusest nähtub, et kostja ei vaidlusta Harju Maakohtu 30.04.2019 kohtuotsusega välja mõistetud summasid. Samuti ei vaidlusta kostja menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta tasus üüriarveid igas kuus vähem, et asi jõuaks kohtusse, kus kostja teeb ühistu juhatusele ettepaneku, et nad asendaksid füüsilisest isikust valitseja juriidilisest isikust valitsejaga (haldusfirmaga). Apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (TsMS § 638 lg 4 teine lause). Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.