Koidu tn 88/90 Korteriühistu hagi A Vu vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2 319,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Koidu tn 88/90 Korteriühistu (registrikood 80060594, asukoht Koidu 88, 10139 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Paul Puustusmaa (AAÕigusabi OÜ, Kadaka tee 72a, 12618 Tallinn; epost: [email protected]) Kostja: A V (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
13.02.2019, 03.04.2019
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Koidu tn 88/90 Korteriühistu hagi A Vu vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista A Vult perioodil 01.03.2014-31.03.2017 tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 2 272,94 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 46,36 eurot, kokku 2 319,30 eurot Koidu tn 88/90 Korteriühistu kasuks.
Määrata Koidu tn 88/90 Korteriühistu menetluskulude suurus kindlaks summas 1 054 eurot.
6.Välja mõista A Vult Koidu tn 88/90 Korteriühistu kasuks menetluskulud summas 1 054 eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Tsiviilasi nr 2-17-127607 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Koidu tn. 88/90 Korteriühistu (hageja) esitas 30.11.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A V (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 13.12.2017 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 09.01.2018 vastuväite. Kohtunikuabi andis 01.02.2018 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.02.2018 esitas hageja kohtule hagi, mida täpsustas 16.04.2018 vastavalt kohtu 21.03.2018 määrusele. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodil 01.03.2014-31.10.2017 tekkinud põhivõlgnevuse 2 272,94 eurot ja viivise 46,36 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagist nähtuvalt on kostja hageja valitsemise all olevas maja korteriomanik ja ühistu liige alates 01.09.2003. Ühistu esitab kõikidele elanikele/liikmetele, sealhulgas kostjale, igakuiselt arveid majanduskulude hüvitamiseks ühtsetel alustel. Kostja ei ole vaidlustanud talle esitatud arveid, kuid on teostanud makseid vaid talle teadaoleval põhjusel alati esitatud arvest väiksemas ulatuses. Sellisest käitumisest tulenevalt arvestatakse kostjale ka viivist, mis veelgi suurendab kostja kohustusi ühistu ees. Kostja võlgnevus ühistu ees on pidevas kasvamises ja mõistlikku või arusaadavat selgitust kostja ühistule ei anna. Kostjal on ühistu suhtes protest, mida ta realiseerib hea usu käitumise vastaselt kolmel erineval moel – kaevates ühistut alusetult kohtusse, esitades kaebusi ühistu juhtorganite suhtes avalikku meediasse või mitte tasudes ühistu poolt esitatud arveid või teostades kohustuslikke makseid suvaliselt, vaid kostjale endale teadaoleva printsiibi alusel.
3.Hageja selgitas 19.12.2018 menetlusdokumendis ühistu juhatuse pädevust volikirja andmiseks. Tõepoolest oli tekkinud suhteliselt lühike vaheperiood, kus korralise üldkoosoleku läbiviimine takerdus ja ühistu seaduslik esindus oli vaidlustatav. See asjaolu ei peegeldunud äriregistri andmetest. Juhatuse tööd tegevad ja vastutust kandvad isikud jätkasid harjumuspärase ja ühistu jaoks eluliselt vajaliku juhtimisega. Tekkinud olukord likvideeriti järgneva korralise üldkoosolekuga ja edasi jätkus ühistu juhtimine seaduses sätestatud moel. Hageja esindajale antud volikirja allkirjastanud M M oli ühistu seaduslikuks esindajaks enne vaidlustatud perioodi, faktiliseks esindajaks vaidlustatud perioodi ajal ning ka pärast vaidlusalust perioodi, olles seaduslikuks esindajaks ka täna. Ühistu põhikirja p 6.2.1 kohaselt jooksvaks kaheaastaseks perioodiks valiti seaduslikuks esindajaks M M tagasi 10.05.2018 üldkoosolekul. Hageja lepingulisele esindajale antud volikiri on näivusvolikirjana sidunud esindajat ja hagejat samal moel nagu see oleks olnud kehtiva seadusliku ja otsese tahteavalduse alusel. Esindaja on kohtule esitanud hageja heakskiidu ja ka kehtiva volikirja.
Tsiviilasi nr 2-17-127607
4.Hageja on 27.02.2019 selgitanud, et haldus/hooldustasu määr 0,65 eurot/m2 kinnitati 28.05.2014 üldkoosolekul ja oli vastavuses üldkoosolekule esitatud ning koosoleku poolt kinnitatud „korteriühistu majandamise 2014.a kava ja eelarve projektiga“. Üldkoosoleku otsuseid ei ole kostja seadusega ettenähtud korras vaidlustanud. Kostja seisukohtadest järeldub, et pooltevahelise vaidluse sisu ei ole matemaatiline või arvestuslik vaid kostja põhimõtteline seisukoht mitte maksta ühistule „varastamiseks“ raha. Kostja vastuväited
5.Kostja palub hagivastuses tühistada hageja esindaja volitused, kuna leiab, et korteriühistu juhatuse liikmel puudus õigus Paul Puustusmaad esindajaks volitada. Kostja märgib, et maksab iga kuu pangalaenu 28,21 eurot, remondifondi 14,10 eurot, kindlustust 1,03 eurot ja kommunaalteenuste eest vastavalt esitatud summadele. Halduse/hoolduse eest maksab kostja iga kuu 12,90 eurot, alates sellest kui palgatöötaja nõuab kostjalt 23,55 eurot ja seejärel 27,95 eurot. Kostja maksis varem 10,65 eurot vähem (23,55-12,90=10,65), nüüd 15,05 eurot vähem (27,95-12,90=15,05). Kostja ei tunnista ebaõiglaselt nõutavat maksu ja leiab, et M J on aluseta tõstnud haldused/hoolduse tasu ruutmeetri hinda (0,30 eurolt 0,543 euroni ning veel 0,65 euroni ruutmeetri kohta). Kostja on seisukohal, et arvetel on vale raamatupidaja nimi. Kostja leiab, et M J pressib raha välja. Kostja palub tühistada hageja esindaja 07.01.2014 ebaseaduslik volikiri ja kutsuda kohtuistungile M J, mitte korteriühistu juhatus, kuna süüdistab ainult teda. Kostja ei tunnista tema vastu suunatud võlanõuet.
6.13.02.2019 toimunud kohtuistungil kostja kinnitas, et on talle esitatud arvete alusel vähem tasunud just hooldus-haldustasu. 03.04.2019 kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud pooled ära suuliselt kohtuistungil ning hinnanud tõendeid, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale perioodil 01.03.201431.10.2017 tekkinud majandamiskulude (haldus/hoolduskulu) võlgnevus. Kostja on selgitanud, et on tasunud temale esitatud arveid väiksemas ulatuses haldus/hoolduskulude osas ning leiab, et ei pea neid täies ulatuses tasuma, sest korteriühistu tegevdirektor varastab korteriühistult 120 eurot iga kuu. Samuti on kostja esitanud vastuväite hageja lepingulise esindaja esindusõigusele.
10.TsMS § 226 lg 1 kohaselt kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste
Tsiviilasi nr 2-17-127607 menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. TsMS § 227 lg 3 kohaselt asja arutamise edasilükkamise või ebaselge esindusõigusega isiku esindajana menetlusse lubamise korral määrab kohus talle tähtaja esindusõiguse tõendamiseks ning võib nõuda talt tagatist menetluskulude ja teistele menetlusosalistele tekkida võivate kulutuste ja kahju katteks.
11.06.12.2018 kirjas tegi kohus hagejale ettepaneku esindusõiguse olemasolu kohta esitatud vastuväite ümberlükkamiseks selgituste ja tõendite esitamiseks (kd I tl 179-180). Hageja esitas kohtule 19.12.2018 volikirja, millega hageja on volitanud AA-Õigusabi OÜ jurist Paul Puustusmaad esindama hagejat mh kohtumenetluses (kd II tl 4). Volikirja on allkirjastanud M M (kd II tl 6), kelle õigus korteriühistut esindada tuleneb 10.05.2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsusest juhatuse liikmete volituste pikendamise kohta (kd II tl 9 p 3) ja nähtub ka registrikaardilt (kd II tl 7). Samuti on M M kiitnud heaks korteriühistu esindamise lepingulise esindaja Paul Puustusmaa poolt 15.01.2014 volikirja alusel (kd II tl 5). Eeltoodust tulenevalt on kohus jätkuvalt seisukohal, et hageja esindusõigus on tõendatud.
12.Hageja on 30.11.2017 esitanud kohtule kostja vastu majandamiskulude nõude perioodi 01.03.2014-31.10.2017 kohta. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud. Vaidlus puudub selle üle, et hageja nõue koosneb kostja poolt osaliselt maksmata jäänud haldus- ja hoolduskuludest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja liige alates 01.09.2003 ja nõutavad kulud on oma iseloomult majandamiskulud.
13.Kohus märgib selgitavalt, et käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldub enne 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) (RT I, 09.05.2017, 16) ja korteriomandiseadus (KOS) (RT I, 21.05.2014, 19). KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
14.Kohus on tuvastanud, et hageja nõude aluseks on majandamiskulude võlgnevus kostja vastu. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kontrollida korteriühistu majandamiskulude tasumise aluseid ning sellest tulenevalt, kas hageja on põhjendatult esitanud kostjale arved majandamiskulude eest ning kas kostja on neid tasunud.
15.25.01.2005-30.12.2017 kehtinud (andmed äriregistrist) korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud mh tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääraud kuupäevaks, elamu majandamiskulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku ja juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (p 3.2.5, kd II tl 35). Elamu majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide, elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (p 3.2.5.1, kd II tl 35). Majandamiskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (p 3.2.5.2, kd II tl 35). Majandamiskulud maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast
Tsiviilasi nr 2-17-127607 arvates (p 3.2.10, kd II tl 35). Hageja 28.05.2014 üldkoosoleku otsusega on hooldustariifi tõstetud 0,65 eurole/m2 (kd II tl 22). Korteriühistu majandamise 2014-2017. aasta kavade ja eelarvete kohaselt on hooldus- ja haldustasu tariif 0,65 eurot/m2 (kd II tl 24, 27, 30, 33). Majandamise kavad ja eelarved kinnitati üldkoosolekute otsustega (kd II tl 22 p 2.1, tl 25 pöördel, tl 29, tl 31 pöördel).
16.Kostja on leidnud, et haldused/hoolduse tasu ruutmeetri hinda on tõstetud aluseta. Kohus on eelpool tuvastanud, et 0,65 eurot/m2 suurune hooldus- ja haldustasu tariif on võetud vastu 28.05.2014 üldkoosoleku otsusega ning hilisemate otsustega on see jäänud muutmata. Vastav tariifi suurus nähtub ka 2014-2017. aastate majandamise kavadest ja eelarvetest. Eelnimetatud tariif haldus/hoolduse eest kajastub hageja poolt kostjale esitatud igakuistel arvetel (kd I tl 54-98).
17.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-133-15 (p 15) asunud seisukohale, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel. Nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ka majandamikulude kohta, sh ühistu liikmetelt kogutavate ja kogutud vahendite ja tehtavate ning tehtud kulutuste kohta. Seega on ühistu liikmed nende dokumentide kinnitamise kaudu aktsepteerinud ühistu tegevust majandamiskulude arvestamisel. Arvestades Riigikohtu seisukohta lahendis nr 3-2-1-133-15 (p 15) saab asuda seisukohale, et korteriühistu üldkoosolekutel on hooldus- ja halduskulude kohta otsused vastu võetud ning vastavalt põhikirjale toimub nende jaotamine ruutmeetri põhiselt. Kohus on Kohtute Infosüsteemist kontrollinud, et hageja üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud. Seega on need kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud vastavalt KÜS § 13 lg-le 4.
18.Kohus on kostjale mh 13.02.2019 ja 03.04.2019 selgitanud käesoleva tsiviilasja eset ja nõude eelduseid, korteriühistu majandamise põhimõtteid ning andnud võimaluse esitada täiendavaid vastuväiteid. Kostja on jäänud oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. 19. Olukorras, kus üldkoosoleku otsused on korteriühistu liikmetele kohustuslikud ja kostjale esitatud arved lähtuvad üldkoosolekutel vastuvõetud otsustest, ei ole asjakohased kostja erinevates menetlusdokumentides ja nende lisades esitatud vastuväited korteriühistu poolt rahaliste vahendite kasutamise osas, millega kostja põhjendabki haldus/hoolduskulude vähemmaksmist. Mh ei ole kostja rahul sellega, kui palju on korteriühistus tasutud palgakuludeks ja maksukuludeks ning leiab, et korteriomanikelt pressitakse raha välja; et tegevusjuht varastab korteriühistu vahendeid. Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, kuidas on korteriühistus kasutatud korteriomanikelt kogutud majandamiskulusid. Rahaliste vahendite kasutamine korteriühistu poolt, samuti kostja väide, et ka teised korteriomanikud on hakanud majandamiskulusid vähem maksma, ei vabasta kostjat majandamiskulude tasumise kohustusest, mis tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest.
20.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus tähelepanuta kostja esitatud tõendid korteriühistu juhtimise kohta, sh meedias avaldatud artiklid (kd I tl 130, 134-135), kostja pöördumised õiguskantsleri ja Riigikogu esimehe poole (kd I tl 155-156), 2016 ja 2017. aasta korteriühistu majandamise kava koos kostja kommentaaridega (kd I tl 143-144), 09.11.2016 pöördumine teise korteriomaniku poole seonduvalt juhatuse liikme valimisega (kd I tl 150151), Linnaplaneerimise Ameti vastus piirdeaia ehituse osas (kd I tl 152). Asjakohane ei ole ka KÜ xxx esitatud arve (kd I tl 138), kuna igal korteriühistul on võimalik otsustada majandamiskulude suuruse arvestamise alused. KÜ xxx majandamiskulude suurus ja nende
Tsiviilasi nr 2-17-127607 kasutamine korteriühistus ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja poolt 24.05.2018 esitatud 10.11.2014 vastuse hagile tsiviilasjas nr 2-14-13668 (kd I tl 126 jj), 08.05.2014 kirja kostjalt Paul Puustusmaale (kd I tl 129), korteriühistu poolt tsiviilasjas nr 2-14-13668 esitatud menetluskulude nimekirja (kd I tl 131), pöördumine Harju Maakohtu esimehe poole (kd I tl 139-142), kohtuasjadega seonduv 01.03.2016 pöördumine teiste korteriomanike poole (kd I tl 148149), 2018. aasta majandamise kava (kd I tl 158), 10.05.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teade (kd I tl 163), 03.04.2017 pöördumine teise korteriomaniku poole (kd I tl 174-175), 18.10.2005 pöördumine M J poole (kd I tl 176), M J 11.11.2005 pöördumine (kd I tl 77), 2005. aasta üldkoosoleku protokoll (kd I tl 186), korteriühistu tegevdirektori ametijuhend (kd I tl 189), kuna need tõendid ei seondu käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega.
21.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud andmed, millest nähtuvad ühistu terviklikud majandamiskulud ning on lisanud selge kulude kujunemise arvestuskäigu kõigi esitatud arvete kohta (kd I tl 114 pöördel – 115), samuti on hageja esitanud kostjale esitatud arved (kd I tl 54-98) ning korteriühistu pangakonto väljavõtted, millelt nähtuvad kostja poolt tasutud summad (kd I tl 99-103). Seega ei tugine hageja üksnes esitatud arvetele vaid on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-53-10 (p 14) tõendanud tekkinud majandamiskulude suuruse ja jaotuse.
22.Hageja on esitanud majandamiskulude arvestuskäigu ja selle kinnituseks esitanud ka tõendid ning selgitused, mis toetavad arvestuskäiku. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kostja oma väiteid tõendama, st esitama omapoolsed tõendid, millest nähtuks hageja arvestuskäigu ekslikkus või ebakohasus. Kostja pole selliseid tõendeid esitanud ega toonud esile ühtki asjaolu, mis viitaks arvetel näidatud summade ja arvestuskäikude ebaõigsusele. Kohus on seisukohal, et kui kostja ei nõustu hageja tõenditel kajastuvate andmetega, sh arvestuskäikudega, siis tuleb kostjal hageja väidete ja tõendite ümberlükkamiseks esitada omapoolsed tõendid, millel kajastuvate andmete alusel on kostja esitanud enda arvestuskäigu. Kostja pole seda teinud vaatamata TsMS § 230 lg 1 sätestatule. Antud seisukohta toetavad ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-10 (p 13) ja 3-2-1-137-07 (p 13), milles selgitatakse, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada, st tõendid esitada. Kostja ei ole väitnud, et hageja arvestuskäik on ebaõige, vaid on selgitanud, et on vähemmaksnud haldus/hoolduskulusid, kuna ei pea 0,65 eurot/m2 tariifi põhjendatuks ning ei ole nõus majandamiskulude kasutamise viisiga korteriühistu poolt.
23.Kohus on tuvastanud, et hageja on arvestanud vaidlusalused majandamiskulude suurused ja jaotuse kooskõlas seaduse, põhikirja, üldkoosoleku otsustega majanduskavade ja majandusaasta aruAte kinnitamise kohta ja eespool välja toodud Riigikohtu praktikaga.
24.Kohus on ka seisukohal, et kostjal ei ole õigust keelduda osaliselt majandamiskulude tasumisest VÕS § 110 lg 1 alusel. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et temale ei ole osutatud teenuseid, mille eest kogutakse hooldus- ja halduskulusid, või et kostjal
Tsiviilasi nr 2-17-127607 oleks nõue korteriühistu vastu. Seega pole kostjal alust jätta majandamiskulusid osaliselt tasumata ka sellel alusel.
25.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
26.VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks.
27.VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja jättis korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
28.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodil 01.03.2104-31.10.2017 tekkinud majandamiskulude võlgnevuse summas 2 272,94 eurot.
29.KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Sama regulatsioon tuleneb korteriühistu põhikirjast, millele kohus on ülalpool viidanud. Kuna kostja on viivitatud võlgnevuse tasumisega, on põhjendatud vastavalt esitatud viivisearvestusele (kd I tl 114 jj) välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 46,36 eurot.
30.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud
31.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
33.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
Tsiviilasi nr 2-17-127607 kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
35.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 1054 eurot ning palub need välja mõista kostjalt. Menetluskuludeks on 250 eurot riigilõiv ning 804 eurot lepingulise esindaja tasu. Avalduse kohaselt on lepinguline esindaja käesolevas maakohtu menetluses õigusteenust osutanud tunnitasu 85 eurot alusel kokku 9,5 tundi.
36.Kohus, analüüsinud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulude suurust saab tsiviilasja hinda ja keerukust arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks, samuti ei ületa menetluskulude suurus hagihinda. Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks, sh riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud, 1 054 eurot. Kohus mõistab vastavas summas menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.