Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-18-15641 millele lisandub käibemaks 7 (seitse) eurot 40 senti, kokku 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot 40 senti B OÜ (rk XXX) arvelduskontole XXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 19. oktoobri 2018 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku S G (edaspidi võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Svetlana Pilden (edaspidi pankrotihaldur). Pankrotihaldur esitas 27. märtsil 2019 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur palub lõpetada pankrotimenetluse raugemisega, 2(6)

2-18-15641 vabastada panktorihaldur kohustustest, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine ning halduri tasu määramine. Kohus avaldas 27. märtsil 2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 500 eurot 14 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole taotluse koostamise kuupäeva seisuga pankrotihaldurile ühtegi nõudeavaldust laekunud. Nõuete kaitsmise koosolek ei ole toimunud. Võlausaldajad puuduvad ning seoses nõuete esitamata jätmisega puuduvad ka vaidlused nõude tunnistamise üle. Pankrotimenetluses puudub realiseeriv vara ja puuduvad pankrotipesas vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse kulud moodustavad hetkeseisuga ca. 500 eurot. Seega puudub vara pankrotihaldurile edasise tasu määramiseks ning pankrotimenetluse haldamiskulude kandmiseks. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite; lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus tegi 27. märtsi 2019 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 500 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kohaselt. Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega ning lõpetab pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. 3(6)

2-18-15641 PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Svetlana Pilden pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. PankrS § 163 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 172 lg 2 II lause kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid, keegi võlausaldajatest kohtu ettepanekule tasuda 500 eurot deposiiti pankrotimenetluse rahastamiseks, ei vastanud. Kohus leiab, et olukorras, kus pankrotivara puudub, ei ole õige jätta kulud pankrotivara kanda, kuna sellega kohus sisuliselt määrab, et osa pankrotihalduri tasust ei ole sissenõutav ja seda ei saa ka tulevikus nõuda. Kohus leiab, et juhul, kui pankrotivara puudub, on põhjendatud jätta kulud võlgniku kanda. Kulude võlgniku kanda jätmine tagab, et pankrotihalduril on nõudeõigus ja sundtäidetav lahend kulude kohta ja kui võlgniku majanduslik olukord aja möödudes muutub, saab võlgniku suhtes vajadusel täitemenetluse alustada. Sellest tulenevalt tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur esitas kohtule halduri tasu määramise ja kulutuste hüvitamise taotluse, mille kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4 tundi, tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot. Kuivõrd pankrotimenetluses vara puudub, palub haldur menetlusabi korras hüvitada riigivahendist 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud (s.o bürookulud) summas 136 eurot, millele lisandub käibemaks 27,20 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Lähtuvalt PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Vastavalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud 4(6)

2-18-15641 käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus leiab, et pankrotihalduri kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kohus kinnitab pankrotihalduri poolt võlgniku pärandvara pankrotimenetluses tehtud vajalikud kulutused summas 136 eurot, millele lisandub käibemaks 27,20 eurot, kokku 163,20 eurot. Arvestades halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et halduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku 432 eurot. Kuna pankrotihalduri nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid täies ulatuses, taotleb pankrotihaldur riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu ja kulutuste hüvitamist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile pankrotihalduri tasu 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot ning kulutused summas 37 eurot, millele lisandub käibemaks 7,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta pankrotihaldurile kokku 476,40 eurot büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Pankrotimenetluse kulud, mis jäävad tasumata ja saamata võlgniku pankrotivara arvelt ja riigi vahendite arvelt, s.o pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotihalduri kulutused summas 99 eurot, millele lisandub käibemaks 19,80 eurot, kokku 118,80 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult pankrotihaldurite kasuks. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 150 lg 1 p 3 ja p 5 kohaselt on halduri tasu ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 66 lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.

5(6)

2-18-15641 Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri tasuks ja kulutusteks kokku 595,20 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud kokku summas 595,20 eurot, s.o pankrotihalduri tasu 360 eurot + käibemaks 72 eurot ja pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 136 eurot + käibemaks 27,20 eurot, on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel kinnitada. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole pankrotihaldurile ühtegi nõudeavaldust laekunud. Nõuete kaitsmise koosolek ei ole toimunud. Võlausaldajad puuduvad ning seoses nõuete esitamata jätmisega puuduvad ka vaidlused nõude tunnistamise üle. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 169 esimese lause kohaselt, füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt. ka RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p. 14). Seega pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise peamiseks eelduseks on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõuete olemasolu. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldurile ühtegi nõudeavaldust laekunud ning võlgnikul puuduvad tunnustatud nõuetega võlausaldajad. Seoses pankrotimenetluse tunnustatud nõuete (s.o kohustuste) puudumisega puudub võlgnikul võimalus vabaneda oma kohustustest. PankrS § 171 lg 2 sätestab alused, millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. TsMS § 8 lg 2 alusel menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna PankrS § 171 lg 2 ei näe ette võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist selle menetluse saavutamatu eesmärgi tõttu, on kohus seisukohal, et tuleb kohaldada seaduse analoogiat TsMS § 8 kohaselt ja jätta võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetlus algatamiseks läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.