Roninvest Grupp OÜ hagi SA Rakvere Teatrimaja vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Roninvest Grupp OÜ (registrikood 14410339, asukoht: Toominga, 62316 Võõpste küla, Kastre vald), lepinguline esindaja: Meelis Pirn (e-post: [email protected]); Kostja: SA Rakvere Teatrimaja (registrikood 90003491, asukoht: F. R. Kreutzwaldi 2a, 44314 Rakvere, e-post: [email protected]), lepingulised esindajad: Arne Ots ja Martin Raude (e-post: [email protected], [email protected]).
Resolutsioon
1.Rahuldada kostja SA Rakvere Teatrimaja taotlus aegumise kohaldamiseks.
2.Kohaldada aegumist hageja Roninvest Grupp OÜ nõudele kostja SA Rakvere Teatrimaja vastu 226 207.20 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes ja jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
4.Saata kohtuotsus poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (7)
1.12. märtsil 2019 esitas Roninvest Grupp OÜ (hageja) Viru Maakohtule hagi SA Rakvere Teatrimaja (kostja) vastu 226 207.20 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt korraldas kostja riigihanke nr xxxx „Rakvere Teatri Kino ja Proovisaali ehitustööde“ teostaja leidmiseks. Hankemenetluses osutus parima pakkumise teinuks OÜ Xxxx (töövõtja), kellega sõlmiti 19.02.2014 ehitustöövõtuleping nr xxxx. Lepingu p 4.2 tulenevalt oli tööde lõpliku valmiduse tähtpäev 19.11.2015.
3.Lepingu punkti 12.1 kohaselt lasus töövõtjal kohustus anda tellijale täitmistagatis 10% lepingu hinnast ja töövõtja esitas kostjale Xxxx garantiikirja nr 03-006-15 summas 226 217.20 eurot.
4.2015.a aprillis-mais hakkasid ehitusobjektil tööde teostamise käigus maast ilmnema erinevad arheoloogilised leiud. 10.05.2015 sõlmis töövõtja arheoloogiliste uuringute lepingu nr 70/5 Xxxx OÜ-ga. 21.05.2015 tegi Muinsuskaitseamet ettekirjutuse nr 1.1-7/1447-1, mille järgi peavad ehitusobjektil käivad lammutustööd toimuma arheoloogi järelevalve all, ehitusobjekti leiud tuleb eelnevalt dokumenteerida ning müüri all lasuv arheoloogiline kultuurkiht tuleb arheoloogiliselt läbi uurida. Samuti kohustas Muinsuskaitseamet planeeritud projektijärgseid ehitustöid muutma selliselt, et maksimaalselt säilitada varasemaid vundamendijäänuseid.
5.03.07.2015 tegi töövõtja tellijale ettepaneku erakorralise koosoleku pidamiseks 07.07.2015, kus kooskõlastada tellijaga edasise koostöö tingimused ja tegevusgraafikud. 07.07.2015 esitas tellija töövõtjale avalduse lepingust taganemiseks ja leppetrahvi nõudega summas 94 257.16 eurot. Samal päeval esitas tellija nõude Xxxx garantiikirja nr 03-006-15 alusel summa 226 217.20 euro saamiseks. Garant maksis summa tellijale välja 06.08.2015.
6.14.07.2015 esitas töövõtja tellijale oma vastuväited seoses leppetrahvinõudega. Samuti juhtis töövõtja tellija tähelepanu tõsiasjale, et paralleelselt töövõtjale esitatud nõudega on tellija esitanud nõude täitmistagatise sissenõudmiseks ka garandile. Kokku nõuab tellija seega summa 320 474.36 euro tasumist (s.o 15% Lepingu hinnast), mis ei ole ka sisult õiguspärane. 10.09.2015 vastas tellija, et temale tekkiv kahju on tõenäoliselt sama suur kui oli sissenõutud täitmistagatise summa.
7.11.03.2015 loovutas töövõtja kõik lepingust temale tulenevad nõuded ehitustööde finantseerijale Xxxx, kes 05.06.2018 loovutas nõuded hagejale.
KOSTJA TAOTLUSED
8.13. juunil 2019 esitatud vastuses palus kostja jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt teha vaheotsus aegumise kohaldamiseks ja jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja vastuväidete kohaselt hageja kinnitab hagis, et 07.07.2015 esitas kostja nõude Xxxx garantiikirja nr 03-006-15 alusel 226 217.20 euro saamiseks, töövõtja esitas oma vastuväited tellijale 14.07.2015 ja Garant maksis summa tellijale välja 06.08.2015. Hageja on esitanud kostja vastu kostja ja töövõtja vahelisest lepingust väidetavalt tuleneva nõude. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Töövõtja väidetav nõue hakkas aeguma, kui töövõtjal tekkis väidetav kohustus garandi poolt garantiikirja alusel kostjale väljamakstav summa garandile hüvitada. Olukorras, kus garant tegi kostjale garantiikirja alusel väljamakse 06.08.2015, 2 (7)
2-19-3804 hakkas töövõtja väidetav nõue aeguma hiljemalt 07.08.2015. Hageja on ka ise leidnud hagiavalduse lisa 16 p 22.a, et tema nõue muutus sissenõutavaks 07.08. 2015.
10.Hageja esitas hagi 12.03.2019, s.o 3 aastat 7 kuud ja 5 päeva alates aegumistähtaja algusest. Hageja esitas käesoleva hagiavalduse esmakordselt kohtule 06.07.2018, mille Viru Maakohus jättis 02.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-103331 läbivaatamata ja selles asjas tehtud kohtumäärus jõustus 03.01.2019.
11.TsÜS § 160 lg 1 järgi hagi esitamisega aegumine peatub ja TsÜS § 160 lg 3 järgi menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega aegumise peatumine lõpeb. Seega, aegumine peatus perioodiks 06.07.2018 – 02.01.2019, s.o 5 kuuks ja 28 päevaks. Hageja poolt 3 aastat 7 kuud ja 5 päeva pärast aegumistähtaja algust kohtusse esitatud nõue aegunud. Seega, isegi kui hagejal oleks kostja vastu mingi nõue (millega kostja ei nõustu), tuleks hageja nõue jätta aegumise tõttu rahuldamata. Nõude aegumise suhtes vaheotsuse tegemine on otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki.
HAGEJA SEIUKOHT AEGUMSIE KOHALDAMISELE
12.03. juulil 2019 esitatud seisukohas hageja leidis, et kontrollimaks, kas kostja on kasutanud oma õigusi garantii sissenõudmisel heauskselt, esitas OÜ Xxxx kostjale vastava järelpärimise, millele kostja vastas selgitustega 10.09.2015. Sellest kuupäevast said OÜ Xxxx ning Xxxx teadlikuks, et kostja on garantii sissenõudmise õigust kuritarvitanud ning teinud seda alusetult.
13.Analoogse nõude esitas hageja kohtule 06.07.2018, mida kohus menetles tsiviilasja nr 2-1810331 raames. Selleks hetkeks oli hageja nõude aegumisest täitunud 2 aastat 9 kuud ja 24 päeva.
14.Tsiviilasjas nr 2-18-10331 tehtud 02.11.2018 kohtumäärus jõustus 03.01.2019. Samas asjas tegi Viru Maakohus menetluskulude kindlaksmääramise kohtumääruse 06.02.2019, millega hagejat kohustati kostjale tasuma menetluskulude katteks 2 015.50 eurot. Kohtumäärus jõustus 23.02.2019 ning hageja hüvitas kostja menetluskulud 27.02.2019.
15.TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub nõude aegumine hagi kohtusse esitamisega. Hageja rõhutas, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1- lg 3 hagejal ei olnud võimalik enne uuesti kohtusse pöörduda, kui ta oli kostjale tsiviilasjas nr 2-18-10331 tekkinud menetluskulud hüvitanud. Hagejal ei olnud võimalik menetluskulusid hüvitada enne, kui kohus on need kindlaks määranud. Sellest erinev käsitlus ei oleks kooskõlas seaduse mõttega, erialakirjanduses avaldatud seisukohaga (tuleb mõista kohtulahendi siduvuse osas kohtusse pöördumise mõttes, mitte materiaalõiguslikult) ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Ei saa olla õige käsitlus, kus kohtumenetlus jääb venima menetluskulude kindlaksmääramise osas, mille jooksul aegumise tähtaeg jookseb edasi ja saab täis ning samal ajal on hagejal takistatud nõudega uuesti kohtusse pöördumine.
16.TsÜS § 168 lg 2 järgi, nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. TsÜS §-ist 168 lg 2 ning TsMS §-ist 426 lg 2 ja 3 tulenevalt oli nõude aegumine peatunud vähemalt kaks kuud alates kostja menetluskulude hüvitamisest tsiviilasjas nr 2-18-10331. Hageja hüvitas kostja menetluskulud 06.02.2019 tehtud ja 23.02.2019 jõustunud kohtumääruse järgi 27.02.2019. Eeltoodust tulenevalt algas hageja nõude aegumistähtaeg kestusega vähemalt kaks kuud 23.02.2019 ning hageja nõue ei 3 (7)
2-19-3804 saanud aeguda enne 22.04.2019. Käesolevas asjas esitas hageja kohtusse hagi 12.03.2019 ja tema ei ole aegunud.
KOSTJA TÄIENDAVAD VASTUVÄITED
17.08. juulil 2019 esitatud seisukohas kostja ei nõustunud hageja käsitlusega nõude aegumisest alates 10.09.2015 teada saamise kohta, leides, et OÜ Xxxx sai garantii realiseerimisest ja garantii realiseerimisega väidetavalt tekkinud kahjust teadlikuks oluliselt varem kui 10.09.2015. Kostja esitas garantiisumma sissenõudmise avalduse 07.07.2015. OÜ Xxxx esitas garantiisumma sissenõudmise avalduse osas seisukoha 14.07.2015, milles asus arvamusele, et tellija poolt õigusvastane on esitada selline põhjendamatu nõudmine otse täitmistagatise andjale ning OÜ Xxxx „peab SA Rakvere Teatri esitatud nõudeid õigusvastaseks. Seega, OÜ Xxxx väitis garantii kuritarvitamist juba 14.07.2015. Väidetava nõude aegumine ei alanud 10..09.2015, vaid kõige hiljem garantiisumma väljamaksmisel 07.08.2015. Ka hageja on leidnud hagi lisa 16 p 22.a, et väidetav nõue muutus sissenõutavaks 07.08.2015. Esimese hagi esitamiseks oli väidetav nõue aegunud 2 aastat 10 kuud ja 29 päeva.
18.Hageja viitab seisukoha punktis 13 põhjendatult õiguskirjanduses ja Riigikohtu praktikas leitule, et TsÜS § 160 lg 3 järgi nõude aegumise peatamist lõpetavaks lahendiks võib olla ka määrus, millega jäetakse hagi läbi vaatamata. Tsiviilasjas nr 2-18-10331 tehtud 02.11.2018 kohtumäärus, millega jäeti hageja esitatud hagi läbi vaatamata, jõustus 03.01.2019, s.t et aegumine peatus perioodiks 06.07.2018 - 02.01.2019 (ehk 5 kuuks ja 28 päevaks) ning aegumine jätkus 03.01.2019.
19.Asjakohatu on hageja viide TsÜS § 168 lg-le 2 ja vale on hageja poolt seisukoha punktis 16 esitatud väide, et nõude aegumine oli peatunud vähemalt kaks kuud alates kostja menetluskulude hüvitamisest tsiviilasjas nr 2-18-10331. TsÜS § 168 lg 2 järgi ei oma tähtsust, millal toimus tsiviilasjas nr 2-18-10331 kostja menetluskulude kindlaksmääramine või hüvitamine. TsÜS § 168 lg 2 järgi omab tähtsust, et tsiviilasjas nr 2-18-10331 esitatud hagi läbi vaatamata jätmise kohta tehtud määruse jõustumisest möödus kaks kuud 03.03.2019, s.t et väidetav nõue oli hagi esitamise ajaks aegunud ka TsÜS § 168 lg 2 järgi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja menetluses esitatud poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et kostja taotlus asjas vaheotsuse tegemiseks ja hageja nõudele aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
21.Hagiavalduse kohaselt kostja korraldatud riigihanke menetluses nr 155972 „Rakvere Teatri Kino ja Proovisaali ehitustööde“ teostaja leidmiseks osutus parima pakkumise teinud äriühinguks OÜ Xxxx (töövõtja). Hagiavalduse juurde lisatud ehitustöövõtulepingu kohaselt SA Rakvere Teatrimaja kui tellija ja OÜ Xxxx kui töövõtja sõlmisid 19.02.2014 ehitustöövõtulepingu nr xxxx, töö valmiduse ehk lepingu täitmise tähtajaga 19.11.2015 (I kd, t.lk. 12-28). Lepingu punktist 12.1 tulenevalt oli töövõtjal kohustus anda tellijale täitmistagatis 10% lepingu hinnast. Töövõtja esitas tellijale Xxxx garantiikirja nr 03-006-15 summas 226 217.20 eurot tähtajaga kuni 19.11.2015 (I kd, t.lk. 29). Töövõtja ei püsinud ehitustööde tegemisel tööde tegemise graafikusse. Hageja on selle põhjusena toonud tööde teostamise käigus maast ilmnenud arheoloogiliste leidudega, milledest tingituna tegi Muinsuskaitseamet ettekirjutuse ehitusobjektil tehtavate lammutustööde arheoloogi 4 (7)
2-19-3804 järelevalve all teostamiseks. 07.07.2015 esitas tellija töövõtjale avalduse lepingust taganemiseks (I kd, t.lk.36-38). Samal kuupäeval esitas tellija nõude Tartu Hoiu-laenuühistule garantiikirja nr 03006-15 alusel 226 217.20 euro saamiseks (I kd, t.lk.39-41). Maksekorralduse nr 3962 kohaselt Xxxx kui garant maksis 06.08.2015 tellijale välja 226 217.20 (I kd, t.lk.42). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
22.Hagiavalduse kohaselt töövõtja loovutas 11.03.2015 kõik lepingust temale tulenevad nõuded Xxxx, kes omakorda 05.06.2018 loovutas nõuded hagejale (I kd, t.lk. 53, 54-55). Kostja on menetluses esitanud muu hulgas ka vastuväiteid nõude loovutamisele, milledel käesoleva lahendi tegemisel ei ole tähendust, põhjusel, et kohus teeb asjas vaheotsuse ja kostja on taotlenud kas hagi läbi vaatamata jätmist või alternatiivselt aegumise kohaldamist ja vaheotsusega hagi rahuldamata jätmist.
23.Vaheotsuse tegemise menetlusõiguslikud alused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449, mille lg 1 järgi, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Sama paragrahvi lg 3 tulenevalt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
24.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
25.Käesolevas vaidluses on hageja nõudeks töövõtja eest garandi poolt tellijale välja makstud garantiisumma väljamõistmine. Õiged on kostja väited selle kohta, et töövõtja väidetav nõue kostja vastu hakkas aeguma, kui töövõtjal tekkis väidetav kohustus garandi poolt garantiikirja alusel kostjale väljamakstud summa garandile hüvitada. Hageja on 12.06.2018 esitanud kostjale kui tellijale nõudeavalduse, milles esitatud põhjenduste kohaselt tellija on õigusvastaselt nõudnud tagatise 226 207.20 eurot tasumist ning et täitmistagatise tagastamise viivitamise tõttu on hagejal tekkinud lisaks tagatise tagasinõudmisele ka viivise nõudeõigus alates 07.08.2015. Hageja on 12.06.2018 seisuga arvestanud viivist summas 236 265.39 eurot (I kd, tlk. 59). Seega hageja on kohtuväliselt asunud seisukohale, et nõudeõigus kostja vastu tal tekkis alates 07.08.2015.
26.Kohus ei nõustu hageja 03.07.2019 seisukohas tooduga aegumise alguseks 10.09.2015 lugemise kohta. Hageja on seda põhjendanud sellega, 10.09.2015 vastas tellija töövõtjale täiendavalt ja et sellest kuupäevast alates sai garant ja ka töövõtja teada, et kostja on garantii sissenõudmise õigust kuritarvitanud ning teinud seda alusetult. Töövõtja on 14.07.2015 esitanud tellijale kirjaliku seisukoha tellija lepingust taganemise avaldusele ja garantiisumma nõudmisele. Töövõtja on teatanud, et tellija on esitanud nõudeid õigusvastaselt ega saa leppetrahvinõuet selletõttu rahuldada (I kd, t.lk. 43-45). Sellega on kohus tuvastanud, et töövõtja ka enne kostja 10.09.2015 vastuses 5 (7)
2-19-3804 saamist oli teadlik sellest, et kostja nõue garantiikirja realiseerimiseks on väidetavalt õigusvastane. Sellises olukorras ei ole võimalik järeldada, et hageja nõude aegumistähtaeg algas alates 10.09.2015. Selle ja eelmises punktis tooduga on kohus tuvastanud, et hageja väidetava nõudeõiguse aegumistähtaeg algas 07.08.2015.
27.Hageja kinnitab hagis, et esimese hagi kostja vastu esitas ta Viru Maakohtule 06.07.2018. Viru Maakohtu 02.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-10331 jäeti Roninvest Grupp OÜ hagi kostja SA Rakvere Teatrimaja vastu 226 217.20 eurot tagastamise nõudes läbi vaatamata (I kd, t.lk. 141-146). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et tsiviilasjas 2-18-10331 tehtud lõpplahend jõustus 03.01.2019 (II kd, t.lk. 10). TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Eeltoodu alusel nõustub kohus kostjaga, et, et 06.07.2018 hagi esitamise ajaks oli nõue kostja vastu aegunud 2 aastat 10 kuud ja 29 päeva.
28.Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja nõude kostja vastu 12.03.2019, hagi on allkirjastatud hageja esindaja poolt 12.03.2019 kell 17.22 (I kd, t, lk. 1, 11). TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Kuna ajavahemikus 06.07.2018 kuni 03.01.2019 oli aegumine tsiviilasjas 2-18-10331 esitatud nõude menetlemise tõttu peatunud, ei arvestata seda kohus TsÜS § 168 lg 1 järgi aegumistähtaja hulka. Eeltoodut arvestades nõustub kohus kostja järeldustega, et, et pärast esmakordse hagi läbi vaatamata jätmist aegus hageja nõue täiendavalt 2 kuud ja 9 päeva. Sellest tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja § 168 lg 2 saabus 3.-aastane aegumistähtaeg 04.03.2019, mil käesolevas asjas esitatud hageja nõue aegus.
29.TsÜS § 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud taotluse nõudele aegumise kohaldamiseks. Sellises olukorras kohus rahuldab kostja taotluse. Kohus kohaldab aegumist hageja nõudele kostja vastu 226 207.20 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes ja jätab hagi rahuldamata.
30.Kohus ei nõustu hageja väidetega, et varem tsiviilasjas 2-18-10331 lahendi tegemise tõttu TsMS § 426 lg 1, lg 2, lg 3 alusel ei olnud hagejal menetluslikult võimalik enne uuesti kohtu poole pöörduda, kui ta oli kostjale tsiviilasjas nr 2-18-10331 tekkinud menetluskulud hüvitanud ning et hagejal ei olnud võimalik menetluskulusid hüvitada enne, kui kohus on need kindlaks määranud. TsMS § 426 lg 2 tulenevalt, kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. TsMS § 426 lg 3 järgi sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul on menetlus peatunud. Kohus võib määrata hagejale tähtaja kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kui hageja kulusid tähtaja jooksul ei hüvita, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hageja on oletanud, et kuna kostja võiks jätta hagile vastamata, ei esitanud hageja hagi varem. Tsiviilasjas 2-18-10331 määras kohus menetluskulud rahaliselt kindlas 06.02.2019 kohtumäärusega (II kd, t.lk 44-54). Xxxx maksis hageja eest menetluskulud kostjale välja 27.02.2019 (II kd, t.lk. 56). Seega ei olnud pärast seda hagejal mingit takistust kostja vastu hagi esitamiseks ja käesolevas asjas esitatud hagi ole võimalik esitada kuni 04.03.2019.
6 (7)
2-19-3804 Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
32.TsMS § 173 lg 5 tulenevalt kohus ei märgi menetluskulude jaotust vaheotsuses, tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses ja vaidlustamise reservatsiooniga otsuses dokumendimenetluses, kui kohus jätkab neil juhtudel asja lahendamist. Menetluskulude jaotus nähakse sel juhul ette lõppotsuses. Kuigi käesolevas asjas kohus teeb TsMS § 449 lg 3 tulenevalt lõppotsuse, vaidluse olemust arvestades, peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast käesoleva otsuse jõustumist.
33.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 449 lg 2, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.