lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-10331/22

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-10331/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1547
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 177 lg 1, 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 194 lg 1Tagatise andmise viis ja suurusTsMS § 197Tagatise andmiseks tähtaja määramineTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-10331/14Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.11.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-3804/21Viru Maakohus Rakvere kohtumaja16.10.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sihtasutus Rakvere Teatrimaja90003491(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-10331

Tsiviilasi

Roinvest Grupp OÜ hagi Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hagi läbi vaatamata jätmine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. novembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Roinvest Grupp OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Roinvest Grupp OÜ (registrikood 14410339), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Vastustaja (kostja): Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (registrikood 90003491), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Arne Ots ja Sandra-Kristin Noot

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 2. novembri 2018 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse kulud Roinvest Grupp OÜ kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses on Roinvest Grupp OÜ (hageja) hagi SA Rakvere Teatrimaja (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas 13. augustil 2018 taotluse kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatis 4250 eurot, ning jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtajaks tagatist. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu.
2.Maakohus selgitas 6. septembri 2018 kirjas, et hageja seisukoht on esitatud puudustega ja see ei võimalda kostja taotluse osas teha nõuetekohast kaalutlusotsust. Maakohus palus hagejal kõrvaldada puudused hiljemalt 20. septembriks 2018. Kohtu määratud tähtajaks hageja puudusi ei kõrvaldanud.
3.Maakohus rahuldas 28. septembri 2018 määrusega kostja taotluse, määras kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasutava tagatise suuruseks 2210 eurot ja kohustas kostjat tasuma 2210 euro suuruse tagatise hiljemalt 14 päeva jooksul määruse jõustumisest. Määrus jõustus
16.oktoobril 2018.
4.Hageja esitas maakohtule 24. oktoobril 2018 Tartu Hoiu-laenuühistu tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta esimese nõude garantiikirja nr 10-001-18. Kostja leidis 1. novembri 2018 menetlusdokumendis, et kuna hageja ei tasunud kohtu määratud tagatist, tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 alusel läbi vaatamata. Garantiikiri ei ole ka piisav tagatis, sest Tartu Hoiu-laenuühistu ei ole krediidiasutus TsMS § 194 lg 1 mõttes.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5.Viru Maakohus lõpetas 2. novembri 2018 määrusega menetluse seoses haginõude läbi vaatamata jätmisega. Menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt, kui kohus on tagatise andmise viisi määranud, siis ei ole tagatise maksmiseks kohustatud isikul enam võimalik omal algatusel valida muud viisi, vaid ta peab tagatise kohtu määratud viisil andma. Hagejal oli kohtu 6. septembri 2018 kirjast nähtuvalt võimalus konkretiseerida oma tahet, et kohus kaaluks tagatise andmise viisina ka garantiikirja andmist. Kuna hageja kohtunõudele ei reageerinud, siis ei pidanud kohus vajalikuks seda tagatise viisi ka analüüsida. Kohus andis

hagejale võimaluse olla tagatise viisi valiku osas ära kuulatud. Kui hageja leidis, et tema õigusi tagatise andmise viisina üksnes raha deponeerimise määramine mingil moel kitsendab, siis saanuks ja pidanuks ta esitama määruskaebuse. Maakohus saaks ka praegu, vaatamata sellele, et diskretsiooniõiguse alusel on tagatise andmise viis määratud, seda muuta, kuid see eeldaks kostja nõustumist hageja antud garantiiga.

1.novembri 2018 seisukohas kostja sellist selgesõnalist nõusolekut ei andnud. Maakohtu arvates on kostja mittenõustumine garantiiga ka põhjendatud. Seega ei ole hageja täitnud (nõuetekohaselt) kohtu määrust kostja menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja see on alus hagi läbi vaatamata jätmiseks (TsMS § 197, § 423 lg 1 p 12). TsMS § 168 lg 2 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saati asi uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole hageja jätnud tagatist andmata. Kohtupraktikas aktsepteeritakse tavapäraselt garantiid tagatisena. Hageja viitab TsMS §-le 194. Erialakirjanduses peetakse garantiid oluliselt aktsepteeritavamaks ning õiguslikult lihtsamaks ja sobivamaks tagatiseks kui raha või väärtpaberite hoiustamist. Maakohus ei andnud hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuigi oleks pidanud seda tegema ning puudused olid kõrvaldatavad ning hageja oleks soovinud seda teha. Hageja viitab TsMS § 3401 lg-le 1. Hageja on andnud seaduses ettenähtud tagatise, mille kohta võis varasema kogemuse põhjal arvata, et see sobib nii kostjale kui kohtule. Juhul kui tagatis oli kohtu arvates puudustega, oleks kohus pidanud andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu keeldumine garantii tagatisena aktsepteerimisest tuli hagejale üllatusena. Kohtu
6.septembri 2018 kirjast ei tulenenud, et kohus garantiid ei aktsepteeri. Vastupidi, kohus soovis, et hageja nimetaks konkreetse garantiikirja, mida hageja tagatisena pakub. Vastusena kohtunõudele ei olnud hagejal võimalik konkreetset garantiikirja nimetada. Garantiikiri väljastati alles 23. oktoobril 2018 maakohtu määruse alusel. Garantii taotlemiseks tuleb esitada täpsed andmed. Kostja käitumine on menetluses olnud üllatav, ebamõistlik ja vastuolus hea usu põhimõtte ning poolte praktikaga. Kostja on varem aktsepteerinud Tartu Hoiu-laenuühistu antud garantiid. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kohtu diskretsiooniotsus sõltub kostja tagatise aktsepteerimisest. Diskretsiooniotsuse langetab kohus ise. Ka juhul, kui kohus soovis kostja hinnangust lähtuda, oleks maakohus pidanud arvestama võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg-s 2 sätestatut. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et selgitamiskohustuse täitmata jätmine ning kohtulahendis üllatamine toob kaasa lahendi tühistamise. Seega toetab kohtupraktika maakohtu määruse tühistamist. Hageja rõhutab, et on nõus tagatise tasumisega, kui kohus hageja pakutud garantiid ei aktsepteeri ja annab tagatise tasumiseks täiendava tähtaja.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
9.Vaidlustatud määrusega jättis maakohus hagi TsMS § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, sest hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist. Pooled ei vaidle selle üle, et maakohus kohustas 28. septembri 2018 määrusega hagejat tasuma 2210 euro suurust tagatist hiljemalt 14 päeva jooksul määruse jõustumisest. Ei ole vaidlust ka selles, et kohtu määratud tähtajaks hageja 2210 eurot selleks ettenähtud kontole ei tasunud, vaid esitas maakohtule Tartu Hoiu-laenuühistu tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta esimese nõude garantiikirja (tl 151). Määruskaebemenetluses vaidlevadki pooled selle üle, kas hageja on maakohtu määrust täitnud (tagatist andnud).
10.Kui kohus otsustab menetlusosalisele panna tagatise andmise kohustuse, tuleb TsMS § 194 lg 1 sõnastuse järgi kohtul määrata ka selle suurus ja viis. Tagatise suurus tuleb kohtul määrata sõnaselgelt rahaliselt väljendatud summana. Diskretsiooniõiguse alusel kõiki asjaolusid arvestades tuleb kohtul määrata kindlaks tagatise liik. Siiski lähtub seadus sellest, et kohus võib tagatise andmise kohustuse määrata selliselt, et tagatise liiki kindlaks ei määrata. Seega võib tagatise andmise viis (tagatise liik) olla määratud (a) kohtu poolt, (b) poolte kokkuleppega, (c) seadusega (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. § 194, komm 3.2.1 ja 3.2.1.1).
11.Siinkohal tuleb nõustuda hagejaga selles, et kohtupraktikas aktsepteeritakse garantiid tagatisena. Sellise võimaluse näeb ette ka TsMS § 194 lg 1 teine lause. Samas on oluline rõhutada, et kui kohus on tagatise andmise viisi määranud, ei ole tagatise maksmiseks kohustatud isikul enam võimalik omal algatusel valida muud viisi. Sellisel juhul peab ta andma tagatise kohtu määratud viisil. Kuna praegusel juhul on tagatise andmise viis (tagatise liik) määratud maakohtu 28. septembri 2018 määruses, ei saanud hageja valida selle asemel muud viisi. Kui hageja kohtu määratud viisiga ei nõustunud, oli tal võimalik vaidlustada maakohtu
28.septembri 2018 määrust. Hageja ei ole seda teinud.
12.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohus oleks pidanud andma talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja viidatud TsMS § 3401 kohaldub olukorras, kus puudused esinevad menetlusdokumendis. Kui hageja annab ühe tagatise asemel hoopis erineva tagatise, ei ole tegemist puudustega antud tagatisega, vaid tagatise andmiseks kohustava määruse täitmata jätmisega.
13.Nõustuda ei saa ka hageja väidetega maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise ja üllatusliku lahendi kohta. Siinkohal tuleb rõhutada ka seda, et hagejal on vandeadvokaadist esindaja. Kohtu
6.septembri 2018 kirjast ei pidanudki tulenema, et kohus garantiid ei aktsepteeri. Maakohus soovis, et hageja nimetaks konkreetse garantiikirja, mida hageja tagatisena pakub. Kui hageja oleks seda teinud, oleks maakohus saanud kaaluda tagatisena ka garantiid. Kui hagejal ei olnud võimalik konkreetset garantiikirja nimetada, oleks ta pidanud maakohtule seda ka selgitama, mitte jätma nõudekirjale reageerimata.
14.Maakohtu 28. septembri 2018 määrusest nähtub üheselt, et tagatisena pidi hageja tasuma 2210 eurot selleks ettenähtud kontole. Määrust ei ole võimalik teisiti tõlgendada (näiteks viisil, et tagatisena võib hageja anda ka garantii). Määruses on selgitatud, et tagatise tasumata jätmisel lahendab kohus kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks.
15.Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust asjaolu, et varem on kostja vaidlusalust garantiid aktsepteerinud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline vastuväide kohane olukorras, kus hageja vaidlustaks 28. septembri 2018 määrust. Kuna jõustunud määrusega on hagejat kohustatud tasuma 2210 eurot selleks ettenähtud kontole, ei ole oluline, milliseid tagatisi on kostja varem aktsepteerinud.
16.Hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist andnud, seega on maakohus õigesti jätnud hagi TsMS § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Vaidlustatud määruses on maakohus määranud, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 1 2 sätestatud korras. Eelneva tõttu määrab maakohus kindlaks ka määruskaebemenetluse kulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja