Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

A avaldab ja kinnitab, et kompromissisumma ehk 8 310 euro tasumise järgselt

vastavalt kompromissi punktile 1.2 puuduvad tal B ja C vastu mistahes nõuded ning pretensioonid (sh tulenevalt tsiviilasjas nr 2-19-9621 käsitletud asjaoludest) ja ta loobub kõikidest muudest kompromissi sõlmimise seisuga eksisteerivatest võimalikest nõuetest B ja C vastu tingimusteta ja tagasivõtmatult. A kinnitab, et ta ei ole nõudeid B ja C vastu enne kompromissi allkirjastamist kolmandatele isikutele loovutanud ega neid muul viisil käsutanud (sh ei ole nõudeid panditud).

Harju Maakohtu menetluses on A hagi B ja C vastu võlanõudes. 20.09.2019 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, paludes tsiviilasjas nr 2-19-9621 menetluse lõpetada, ühtlasi kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 432 kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Kompromissi järgi jäävad menetluskulud, mida pole kompromissis märgitud, poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuna kohus on hagi tagamise avalduse jätnud rahuldamata, on tagatise andmise põhjus ära langenud ning hageja poolt tasutud tagatis kuulub TsMS § 195 lg 1 alusel tagastamisele. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejale seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 325 eurot ja hagi tagamise tagatis 656,70 eurot. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on edasikaebeõigust lühendanud 1 päevale. Kohus leiab, et asendada tuleb vastavalt menetlusosaliste taotlusele ja TsMS §-le 462 ja § 463 lõikele 2 jõustunud kohtumääruses kogu selle ulatuses hageja nimi tähemärgiga "A" ja kostja I nimi tähemärgiga "B" ning kostja II nimi tähemärgiga „C“ ning mitte avalikustada hageja I ja kostja I registrikoode, kostja II isikukoodi ja sünniaega ega menetlusosaliste aadresse. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.