Võlgnik J A (pankrotis, XXXXXXXXX) Pankrotihaldur vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo–Tatari 25 Tallinn, tel 6640600, e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada J A (pankrotis, IK XXXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Vabastada pankrotihaldur Kristo Teder pankrotihalduri kohustustest.
3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
1.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (a/a nr EE351010052031000004) 9 116,60 eurot. Võlgnik ei ole nõudele vastuväiteid esitanud.
Määrata pankrotihaldur Kristo Tederi tasuks 397 eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu.
5.Anda pankrotivõlgnik J Ale menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 397 eurot.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Kristo Teder pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 397 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu) Kristo Tederile (a/a EE862200221019248153 AS-s Swedbank).
7.Algatada J A (IK XXXXXXXXXXXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid
arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (PankrS § 175 lg-d 1 ja 11). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2).
8.Jätta J A kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada J Ad ennast täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt Pankrotiseaduse §-le 172.
9.J Al kui enda usaldusisikul tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt võlgnik/usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10.jaanuaril).
10.J Al on kohustus esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet ja andmeid väljamaksete tegemise kohta võlausaldajatele. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt 1.aprill 2020.a. , järgnev 1.oktoober 2020.a. jne.
11.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks võlgnikust usaldusisikule, kes peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. -Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2019.a. 540 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1–11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus).
- Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
12.Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril tuleb edastada määrus võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu 15.10.2018.a. määrusega kuulutas kohus välja J A pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kristo Tederi. Võlausaldajate I üldkoosolek toimus 8.11.2018. a. ja nõuete kaitsmise koosolek 30.01.2019.a. Jaotusettepanek kinnitati Pärnu Maakohtu 21.06.2019 määrusega.
2.27.08.2019.a. esitas pankrotihaldur Kristo Teder kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist, aruande vastavalt PankrS §-ile 158 lg 3 ja ettepaneku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja usaldusisiku määramiseks.
3.Kohus avaldas 29.08.2019.a. määruse alusel 29.08.2019. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus J A pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 17.09.2019 maksta kohtu deposiiti 2 000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud.
4.Pankrotihalduri 27.08.2019 avalduse kohaselt J A pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 15.10.2018 kohtumäärusega. Kuigi enne pankroti väljakuulutamist esines alus menetluse raugemiseks ilma pankrotti väljakuulutamata, kuulutas kohus lähtudes PankrS §-ist 171 lg 11 pankroti välja. Pankrotimenetluses on halduri poolt põhjalikult kontrollitud võlgniku toiminguid kolmel viimasel aastal enne pankroti väljakuulutamist. Läbi on vaadatud võlausaldajate nõudeavaldused ja toimunud on nõuete kaitsmise koosolek. 21.06.2019.a. kohtumäärusega on kinnitatud võlgniku jaotusettepanek. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud seega staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Samuti puudub pankrotipesal igasugune vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul esinevad sellest tulenevalt alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 lg. 4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 2 000,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kohtukulude ning halduri bürookulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Haldur on 07.01.2019.a. avaldatud teates (lisatud 10.06.2019 taotlusele jaotusettepaneku kinnitamiseks) kutsunud kokku 30.01.2019 võlausaldajate koosoleku, kus muuhulgas oli arutusel usaldusisiku valimisega seotud küsimused. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Võlgnik on ise avaldanud soovi olla usaldusisik ja edastanud nõusoleku 27.08.2018 (lisa 1). Ükski võlausaldaja ei ole kandidaatide osas ettepanekuid esitanud. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku enda määramine võlgniku usaldusisikuks. Vastavalt
PankrS §-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on seisukohal, et puuduvad PankrS § 171 lõikes 2 toodud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ja seetõttu teeb haldur kohtule ettepaneku vastav menetlus algatada.
5.Eelnevat arvestades esitab haldur PankrS § 158 lõikes 3 nõutud aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg 2 ja 3 toodud andmeid:
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist laekunud raha kohta- Pankrotivara puudus ja selle müügist ei ole raha laekunud.
2.Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta - Väljamaksed pankrotivarast PankrS § 146 mõistes puuduvad.
3.Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa- Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud.
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta- Pandiga tagatud nõuded antud menetluses puuduvad.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohtaMüümata vara ja teistelt isikutelt saada olev vara puudub.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel- Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 1) Maksu- ja Tolliamet (a/a EE351010052031000004) Kokku 9 116,60
9 116,60
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada - Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused - Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Vajalikud kulutused on haldur kandnud omavahenditest, mille osas haldur kulutusi hüvitamist ei taotle.
10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud - Antud menetluse puhul ei ole haldur tuvastanud muid asjaolusid, mida tuleks lisaks juba esitatud andmetele täiendavalt välja tuua.
11.Maksejõuetuse põhjused: Võlgnik on ise selgitanud, et maksejõuetus tekkis tema isikliku vara kasutamisest OÜ Nasva Ehitus pankrotimenetluses ning maksuameti ees tekkinud tulumaksukohustusest, mida võlgnik ei suuda tasuda. Võlgnik on alates aastast 2012 vanaduspensionär ning tulenevalt tema tervislikust seisundist, ei ole võimeline tööd tegema ega lisasissetulekut teenima. Arvestades, et võlgniku sissetulek on vanaduspension ja muid sissetulekuid ei ole, puudub perspektiiv kohustuste täitmiseks. Arvestades võlgniku sissetulekuid ei suuda võlgnik neid ka perspektiivis eeldatavalt täita. Lähtudes eelpool toodust ja juhindudes PankrS § 158 lg. 4 teeb haldur ettepaneku:
1.Lõpetada J A (isikukood XXXXXXXXXXXX) pankrotimenetlus peale pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2 000,00 (kaks tuhat) eurot.
2.Algatada võlgniku J A (isikukood XXXXXXXXXXXX) suhtes kohustustest vabastamise menetlus.
3.Määrata J A (isikukood XXXXXXXXXXXX) iseenda usaldusisikuks.
6.Haldur on esitanud ka taotluse tasu saamiseks lähtudes PankrS §-ist 65 lg 11 ja taotluse võlgnikule menetlusabi andmiseks. Taotlusest nähtuvalt PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pärnu Maakohus on võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes PankrS §-ist 171 lg 11 ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes PankrS § 65 lõikest 11. Lähtudes TsMS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel esitab vastava taotluse pankrotihaldur. Lähtudes PankrS § 65 lg 11 koostoimes § 23 lg 1-3, esitab pankrotihaldur tasu arvestuse vastavalt halduri poolt tehtud toimingutele pankrotimenetluse ajal kokku 5,5 tunni eest: 1) Valmistumine võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks (sh ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine) ja koosoleku läbiviimine – kulunud aeg 1,5 h; 2) Kohtule ettepaneku koostamine toimkonna moodustamata jätmise osas ja materjalide edastamine – kulunud aeg 0,5 h; 3) Nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine ja sellega seonduvate dokumentide koostamine – kulunud aeg 1,0 h; 4) Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse koostamine kohtule – kulunud aeg 0,5 h; 5) Võlgniku ja võlausaldajaga suhtlemine e-kirja ja telefoni teel – kulunud aeg 0,5h; 6) Avalduse koostamine pankrotimenetluse raugetamiseks- kulunud aeg 1,5 h Eelnevast lähtudes palub haldur kohtul määrata pankrotihalduri Kristo Teder’i tasu Kristo Teder’i (a/a EE862200221019248153, Swedbank) kasuks 5,5 töötunni eest 397,00 eurot (arvestusega 1 tund = 72,18 eurot, koos sotsiaalmaksuga). Pankrotimenetluse ajal tehtud vajalikud kulutused jätab pankrotihaldur enda kanda. Lähtudes eeltoodust haldur palub: 1) Määrata minule J.A pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasuks 397,00 eurot Kristo Teder (a/a EE862200221019248153, Swedbank) kasuks; 2) Anda pankrotivõlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 397,00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu.
KOHTU SEISUKOHT
7.Pankrotimenetluse lõpetamine. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub antud juhul pankrotihalduriga selles, et kuna kõnealuses pankrotimenetluses puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. PankrS § 158 lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas käesolevas asjas ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal on võimalus menetluse raugemise vältimiseks maksta määratud tähtajaks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus leiab, et J.A pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Kristo Teder vabastada pankrotihalduri kohustusest.
8.PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Antud juhul on kohus võlgniku pankroti kuulutanud välja lähtudes PankrS §-ist 171 lg 11 ja võlgnikul puudub pankrotimenetluse kulude katmiseks igasugune vara, millest tulenevalt esinevad alused tasu määramiseks lähtudes PankrS § 65 lõikest 11. Lähtudes TsMS § 183 lõikest 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397,00 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud TsMS 183 lg 2 nimetatud eeldused võlgnikule menetlusabi andmiseks. Puuduvad eeldused, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Võlgniku nimel on esitanud vastava taotluse pankrotihaldur.
Eelnevast lähtudes määrab kohus pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks 5,5 töötunni eest 397,00 eurot (arvestusega 1 tund = 72,18 eurot, koos sotsiaalmaksuga). Pankrotimenetluse ajal tehtud vajalikud kulutused on pankrotihaldur jätnud enda kanda.
9.Kohustusest vabastamise menetluse algatamine. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega 25.09.2018 esitanud kohtule ka avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks /t.l. 7/. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on 27.08.2019 avalduses kinnitanud /t.l. 77/, et ta on ise suuteline täitma usaldusisiku kohustusi ja palub määrata enda enese usaldusisikuks. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku määramine enese usaldusisikuks PankrS § 172 lg 6 mõistes. Vastavalt PankrS §-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Haldur on 07.01.2019.a. avaldatud teates kutsunud kokku 30.01.2019 võlausaldajate koosoleku, kus muuhulgas oli arutusel usaldusisiku valimisega seotud küsimused. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Võlgnik on ise avaldanud soovi olla usaldusisik ja edastanud nõusoleku. Ükski võlausaldaja ei ole kandidaatide osas ettepanekuid esitanud. Haldur leiab, et antud juhul on põhjendatud võlgniku enda määramine võlgniku usaldusisikuks. Vastavalt PankrS §-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et antud juhul tuleb võlgnikku ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid ja see ei tohiks olla tema jaoks liialt keeruline. Menetluses on vaid 1 võlausaldaja. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel.
PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt võlgniku tööandjale, Penisoniametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole antud juhul põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnik kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. J Al on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(-de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10.jaanuaril väljamakseid võlausaldajatele vastavalt käesoleva määruse resolutiivosa p-s 3 märgitud jaotisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.