FIE Väino Tuhkanen hagi OÜ Tartu Valla Kommunaal vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
•
Hageja: FIE Väino Tuhkanen (registrikood: 10986048)
esindajad
•
Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Tartu Valla Kommunaal (RK: 10290080, e-post [email protected]); Kostja esindaja: vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar
• • Viimase kohtuistungi
4. september 2019
toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada FIE Väino Tuhkanen hagi OÜ Tartu Valla Kommunaal vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt Tartu Valla Kommunaal FIE Väino Tuhkaneni kasuks välja 966,67 eurot (üheksasada kuuskümmend kuus eurot ja 67 senti). Ülejäänud 533,33 euro väljamõistmise osas jätta hagi rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta OÜ Tartu Valla Kommunaal kanda.
2.Mõista OÜ-lt Tartu Valla Kommunaal FIE Väino Tuhkaneni kasuks välja menetluskulude hüvitisena 3176 eurot (kolm tuhat ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 0 senti, summale käibemasku ei lisandu).
3.Mõista OÜ-lt Tartu Valla Kommunaal FIE Väino Tuhkaneni kasuks välja viivis menetluskulult (3176 eurolt) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-19-6893
Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.FIE Väino Tuhkanen (kodanikunimega Väino Vahtra, endine perekonnanimi Tuhkanen) esitas kohtusse hagi OÜ Tartu Valla Kommunaal vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid XX.XX. töövõtulepingu nr. XXX. Lepingu objektiks oli Tartu valla piirkonnas nr. XXX kohalike teede talihooldus. 19.03.2019.a. esitas kostja hagejale nõude leppetrahvi 500 € tasumiseks. Reaalselt ei nõudnud kostja hagejalt mitte 500 € tasumist, vaid ta jättis hagejale lepingujärgselt teostatud töö eest 500 € tasumata põhusel, et hageja ei ole teostanud lumelükkamise töid nõuetekohaselt. Sama olukord kordus ka XX.XX.XXXX . sõlmitud töövõtulepingu nr. XXX, mille objektiks oli Tartu valla kohalike teede talihooldus piirkonnas nr. XXX, ja XX.XX.XXXX . töövõtulepingu nr. XXX, mille objektiks oli Tartu valla kohalike teede talihooldus piirkonnas nr. XXX, osas. Kokku on kostja leppetrahvi nõudmise ettekäändel jätnud hagejale kolme lepingu peale kokku tasumata 1500 eurot. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleks jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on tal hageja vastu leppetrahvinõue ning seetõttu on ka hageja tasunõue tasaarveldamise tulemusel lõppenud. Kostja on teavitanud hagejat klientide pretensioonidest, kuid hageja ei ole suutnud tagada teede õigeaegset lumest puhastamist. Seetõttu ei olnud prügiveoettevõttel 20.01.2019 võimalik mitme maja prügikonteinerite tühjendamine, samuti esitasid elanikud pretensioone. Olukorras, kus lumetõrje on täielikult teostamata või teostatud üksnes osaliselt (nt vaid ühel poolel teest) ei ole kohustust täidetud vähemalt keskmise kvaliteediga.
Kohtuistungid
3.Esimesel, 27.06.2019 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kohus arutas pooltega tõendamiskoormist ja vaidluse all olevaid asjaolusid.
4.Teisel, 04.09.2019 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistajad D.O. ja E.P.
Tsiviilasi nr 2-19-6893
Asjaolud ja kohtu seisukoht
5.Toimiku asjaoludest nähtub, et pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt kostja tellimusel teostatud teede talihooldus Tartumaa kolmes piirkonnas vastas lepingutingimustele või mitte. Poolte poolt kohtule avaldatust ja toimiku asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid kolm XX.XX.XXXX kuupäeva kandvad töövõtulepingut perioodil 27.12.2019 – 30.04.2019 Tartu valla kohalikel teedel talihoolduse teostamiseks. Töövõtulepingu nr XXX esemeks olid vastavad tööd piirkonnas nr XXX (XXX- tlk 9-11), töövõtulepingu nr XXX esemeks tööd piirkonnas nr XXX (XXX – tlk 36-38) ja töövõtulepingu nr XXX esemeks tööd piirkonnas nr XXX(XXX – tlk 4143). Kaardid teehoolduspiirkondade kohta tlk 75-89. Hageja on pöördunud kohtusse teostatud tööde eest tasu saamiseks. Kostja keeldub hagejale tasumast, kuna kostja hinnangul on tal lepingute p 8.1.3 kohaselt õigus iga lepingu osas nõuda hagejalt leppetrahvi igalt lepingult 500 eurot, kogusummas 1500 eurot ning vastastikkuste kohustuste tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue lõppenud. Lepingute kehtivust pooled vaidlustanud ei ole ning samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kui hageja tehtud teehooldustööd olnuks nõuetekohased, pidanuks ta hagejale nõutud 1500 euro ulatuses tasu maksma. Pooled vaidlevad üksnes selle üle, kas kostjal on hageja vastu lepptrahvinõue, mis annab alust töötasust vastavas summas tasaarvestuse alusel mahaarvamise teha. Seetõttu ei analüüsi kohus täpsemalt töötasu maksmist puudutavaid muid asjaolusid, vaid kontrollib üksnes leppetrahvi ja tasaarvestusega seonduvat. Iga lepingu p 8.1.3. kohaselt „Töö teostamata jätmisel või mittenõuetekohasel teostamisel võib tellija nõuda Töövõtjalt leppetrahvi tasumist summas 500 eurot.“ Kohus nõustub pooltega, et tegemist on leppetrahviga VÕS § 158 mõistes. Selleks, et kostja saaks hagejalt lepptrahvi nõuda, peab hageja VÕS § 158 lg 1 kohaselt olema lepingut rikkunud ning VÕS § 159 lg 2 kohaselt peab kostja olema leppetrahvinõude esitanud mõistliku aja jooksul. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Puudub vaidlus, et hageja teostas talviseid teehooldustöid. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega peab kostja leppetrahvi nõudmiseks ja hiljem tasunõude leppetrahviga tasaarvestamiseks tõendama, et hageja on lepingut rikkunud ning et kostja on hagejale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõude esitanud. Seda, et tee seisukord ei vastanud lepingutingimustele (näiteks oli lumetõrjetööde eeskirja p-s 4 märgitud 10 cm-st paksem lumikate), peab tõendama kostja kui lepingurikkumisele tuginev pool. Seega peab kostja leppetrahvi nõude rahuldamiseks tõendama, et teede talihoolduse tööd ei olnud teostatud vastavalt töövõtulepingus või lumetõrjetööde eeskirjas kokkulepitule või kokkuleppe puudumisel VÕS § 77 lg 1 kohaselt vähemalt keskmise kvaliteediga. Hagejal on seejärel vastutusest vabanemiseks võimalik tõendada, et (1) ta on tegelikult lepingut nõuetekohaselt täitnud, kuna ei olnud möödunud veel lepingu p 2 märgitud hooldustsükli kestvus 17 tundi; või (2) esines vääramatu jõud või muu rikkumist vabandav asjaolu.
6.Muuhulgas on tekkinud poolte vahel vaidlus selle üle, milliste omadustega pidi olema või millisele kvaliteedistandardile vastama hageja poolt tehtud teede talihoolduse töö, et seda saaks lugeda lepingutingimustele vastavaks ja nõuetekohaseks. Kõigi lepingute p 4.2.1 kohaselt kohustub hageja tegema lepingu punktis 1.2 kokku lepitud töö, rakendades oma oskusi ja kogemusi ning arvestades lumetõrje eeskirjas sätestatuga. Lepingu p 4.2.4 kohaselt kohustus hageja tagama töö ja muude tööga seotud ühekordsete korralduste täitmise tähtaegselt, kvaliteetselt ja täpselt. Viidatud lumetõrjetööde eeskirja (tlk 122-126) p 2 kohaselt on hooldustsükli aeg maksimaalselt 17 tundi, kuid tuleb arvestada sellega, et elanikud jõuaksid tööle hommikul kella kaheksaks. Lepingu punkti 4 kohaselt on tee tavaseisund, mis hooldust ei nõua, kui teed katva lumekihi paksus on vähem kui 10 cm (p 4.1), lörtsi või sulalume keskmine paksus vähem kui 6
Tsiviilasi nr 2-19-6893
cm (p 4.2). Samuti pidi lume sahkamisel hoiduma mahasõitude ja suubuvate teede ummistamisest lumevallidega (p 5).
7.Töövõtulepingut nr XXX, mille esemeks olid teede talihoolduse tööd piirkonnas nr XXX (XXX - tlk 9-11), osas on kostja esitanud 19.03.2019 leppetrahvinõude (tlk 12-13 ja 27). Leppetrahvinõude kohaselt esinesid tööl järgmised puudused: 1) 30. jaanuaril 2019 – kaebus XXX. Maja eest ei lükata lund; 2) 30. jaanuaril 2019 – kaebus XXX. Pikemat aega koristamata lumest; 3) 31. jaanuaril 2019 - XXX, kell 9:00 lükkamata; 4) 12. veebruaril 2019- XXX kell 11:40 lükkamata; 5) 13. veebruaril 2019 – kaebus XXX. Lumevallid on parklas lükatud sõidukite ette, kanalisatsiooniluuk on lumelükkamise käigus pealt ära lükatud ja jäetud avatult, mis on ohtlik elanikele. Töövõtuleping nr XXX piirkonnas nr XXX (XXX – tlk 41-43) osas 19.03.2019 esitatud leppetrahvinõue (tlk 44-45) kohaselt esinesid tööl järgnevad puudused: 1) 20.detsember 2019 – Elistvere-Juula piirkond osaliselt lükkamata, Valgma tee osaliselt lükkamata, XXX lükkamata; 2) 21. detsembril 2019 – Elistveres Kärksi külas ristteed puhastamata ja lumevallid ristmikel ees; 3) 31. jaanuaril 2019 – Väljaveere, Kärksi kell 10:00 lükkamata; 4) 31. jaanuaril 2019 – Õvanurme, kell 09:30 lükkamata; 5) 04. veebruar 2019 - XXX lükkamata; Töövõtuleping nr XXX piirkonnas nr XXX (XXX – tlk 36-38) osas 19.03.2019 esitatud leppetrahvinõude (tlk 34-35) kohaselt esinesid tööl järgnevad puudused: 1) 15. jaanuaril 2019 – XXX ei lükata korralikult lumest lahti, vallid ees; 2) 13. veebruaril 2019- XXX ja XXX kõrval asuvale parkimisplatsile oli lükatud koristatud lumevall; 3) 14. veebruaril 2019 – XXX- kaebus sama. Lumi lükatakse aiavärava ette, elanik ei pääse koju.
8.Kuna kostja on esile toonud, et keeldub hagejale nõutud summat tasumast leppetrahvinõude alusel tehtud tasaarvestuse tõttu, hindab kohus järgnevalt üksnes neid poolte väiteid, millised kostja on hagejale esitanud 19.03.2019 leppetrahvinõuetes. Menetluse käigus on selgunud, et pooltel on ka muid etteheiteid, kuid need ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. 30.-31.01.2019 kuupäevadel lume lükkamata jätmist puudutavad etteheited (töövõtulepingud nr XXX etteheited nr XXX ja töövõtulepingu nr XXX osas tehtud etteheited nr XXX) ei anna kohtu hinnangul alust lepptrahvi väljamõistmiseks. Seda, et tee seisukord ei vastanud lepingutingimustele (nt teel oli lumetõrjetööde eeskirja p 4 märgitust paksem lumikate), peab tõendama kostja kui lepingurikkumisele tuginev pool. 30. - 31.01.2019 rikkumiste osas ei ole kostja üheselt ja veenvalt hagejapoolset lepingurikkumist tõendanud. Lepingurikkumisena oleks käsitletav näiteks juhtum, kus hoolimata tee hooldusvajadusest (teel on rohkem kui lumetõrjetööde p-s 4.1. märgitud 10 cm lund), hageja lumetõrjet ei teostanud. Lepptrahvi nõudmiseks peab saama tugineda konkreetsele lepingurikkumisele, ei piisa umbmäärastest etteheidetest, et lepinguperioodil olid tööd kohati halvasti tehtud. Elanike ekirjadest (tlk 29 ja 32), 31.01.2019 kontrollaktidest ega ka lisatud fotodelt (tlk 97-100) ning samuti ka 01.02.2019 kontrollaktist ja sellele lisatud fotodelt (tlk 128-131, tlk 135-136, tlk 138-157, tlk 165-171) ei nähtu, et teed oleks olnud läbimatud või et lumikatte paksus oleks rohkem kui 10 cm. Ühelgi fotol ei ole juures joonlauda ega mõnda muud teadaolevate mõõtmetega vahendit, mille alusel saaks lumikatte paksust hinnata. Lumikatte paksus ei ole ka piltidelt nähtuvalt selline, et see
Tsiviilasi nr 2-19-6893
ilma igasuguste kahtlusteta ületaks silmnähtavalt 10 cm. Ka tunnistaja ütlustest 04.09.2019 kohtuistungil ei selgu lume paksus 31.01.2019 akti koostamisel. Hageja esindaja on 12.08.2019 seisukohas (tlk 177) esitanud internetiviite ilmateenistuse lehele, millisel saab vaadata sademete hulka igal konkreetsel kuupäeval. Eraldi ilmateate väljavõtet kohtule esitatud ei ole. Kohus kontrollis nimetatud internetiviidet ning veendus, et vaidlusaluste 30.-31.01.2019 kohta on andmed jätkuvalt leitavad. Nähtub, et 30.01.2019 oli Tartu piirkonnas tõepoolest sademeid ligikaudu 7 cm. Seega ei saanud üksnes 30.01.2019 sadanud lumest olla teedel lumikate paksem kui 10 cm. Kohus hindab riikliku erapooletu institutsiooni (ilmateenistuse) andmeid sademete hulga ja esinemise osas usaldusväärsemaks kui kostja enda talihoolduse päevikut, mille kohaselt sadas lund üksnes 29.01, kuid mitte 30.01 (tlk 134). Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et koos varasemalt sadanud lumega oleks lumikatte paksus teedel ületanud 10 cm, mistõttu oleks hageja pidanud asuma lund lükkama. Seega ei ole kostja tõendanud, et 30-31.01 ületas lumikatte paksus teel lumetõrjetööde p-s 4.1. märgitud 10 cm. Seega ei ole kohtu hinnangul 30.-31.01.2019 hommikul teehooldusnõuete rikkumine piisavalt tõendatud ning sellele tuginedes leppetrahvi nõudmise õigust ei ole. 12.02.2019 Tabivere kell 11.40 lükkamata (leping nr XXX, etteheide nr XXX) ning 31.01.2019 kell 9.00 lükkamata (leping nr XXX etteheide nr XXX) on väga üldsõnalised ja määratlemata. Ei ole arusaadav, kas lükkamata on kõik teed terve Tabivere haldusüksuse territooriumil või mingi osa. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Seega ei anna niivõrd ebamäärased etteheited alust leppetrahvi nõudmiseks. Samuti ei ole kostja nende tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitanud. 13.02.2019 (leping nr XXX, etteheide nr XXX), XXX. Lumevallid on parklas lükatud sõidukite ette, kanalisatsiooniluuk on lumelükkamise käigus pealt ära lükatud ja jäetud avatult, mis on ohtlik elanikele. Kanalisatsiooniluugi eest ära lükkamist tõendab majaelaniku e-kiri ja foto (tlk 30-31). Hageja ei ole seda ka eitanud ega esitanud vastupidiseid tõendeid, tunnistaja 04.09.2019 istungil antud ütlustest nähtub, et V. Vahtra käis ja pani luugi hiljem tagasi (II kd tlk 16). Kanalisatisooniluugi paigast nihkumine lumelükkamistööde käigus on eluliselt usutav ning katmata kanalisatsioon on tõepoolest ohtlik. Seega on tegemist hagejapoolse rikkumisega. Hageja ei ole tõendanud, et kanalisatsiooniluuk oleks paigast nihkunud mingil muul põhjusel. Parklas olevaid lumevalle ei saa aga käsitleda leppetrahvi nõudmise alusena. Hageja kohustust parklast üldse lund lükata ei ole kostja tõendanud, samuti nähtub tunnistaja ütlustest (II kd tlk 18), et kui autod olid parklas ees, ei oleks sahk sealt vahelt läbi lükkama mahtunud. Lepingust ei nähtu hageja kohustus lumevalle, mida ei saa traktoriga ära lükata, käsitsi labidaga eest ära kühveldada.
20.– 21. 12.2018 kuupäevi puudutavad etteheited (töövõtulepingu nr XXX etteheited nr XXX) ei saa kohtu hinnangul kuidagi anda alust leppetrahvi nõudmiseks. Nimelt nähtub, et töövõtuleping nr XXX sõlmiti XX.XX.XXXX, mida kinnitavad ka kohtuistungil tunnistaja D.O. antud ütlused. Leppetrahvikokkulepet sisaldav töövõtuleping sõlmiti poolte vahel aga alles hiljem ning sellest ei nähtu ka kokkulepet tagasiulatuva jõu andmise kohta. Üksnes asjaolu, et hageja juba enne XX.XX.XXXX teedelt lund lükkas, ei anna leppetrahvikokkuleppele tagasiulatuvat jõudu. Kohtule ei ole tõendatud, et varasem suuline kokkulepe oleks sisaldanud leppetrahvi kokkulepet. Leppetrahvi saab nõuda aga üksnes konkreetse leppetrahvikokkuleppe olemasolul. 04.02.2019 (leping nr XXX, etteheide nr XXX) XXX lükkamata. Rikkumine on tõendatud tunnistaja D.O. ütlustega 04.09.2019 kohtuistungil (II kd tlk 16 pöördel). Kaudselt kinnitab kohtu veendumust ka esitatud GPS-i väljavõte, mille kohaselt V. Tuhkaneni masin oli 04.02.2019 Sepa külas ja Tabiveres, mitte Valgma külas (tlk 173). Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et kostja esitatud GPS-.i väljavõttest saaks teha muid järeldusi või et hageja oleks olnud Valgma külas teisel ajal teise masinaga. Hageja on küll väitnud, et tema GPS näitab sel päeval lume koristamist ka Valgma külas, kuid hageja ei ole kohtule oma väidete tõendamiseks oma GPS-i väljavõtet esitanud. Seega on selle rikkumise alusel lepptrahvi nõudmine põhjendatud.
Tsiviilasi nr 2-19-6893
15.01.2019 (leping nr XXX, etteheide nr XXX) XXX ei lükata korralikult lumest lahti, vallid ees ja 14.02.2019 (leping nr XXX etteheide nr XXX) XXX - kaebus sama. Lumi lükatakse aiavärava ette, elanik ei pääse koju. Nimetatud asjaolud on tõendatud elaniku kirjadega (tlk 102-103). Töövõtulepingu p XXX kohaselt pidi hageja hoiduma suubuvate teede ja mahasõitude ummistamisest lumevallidega. Ka tunnistaja ütlustest (II kd tlk 18) nähtub, et valle on võimalik vältida. Seega asjaolu, et krundile sissesõiduteel on vallid ees, on käsitletav lepingurikkumisena. Hageja väited selle kohta, et tegemist võis olla tuisuvaaludega ning et talul oli ka teine sissepääs (tlk 111) ei oma asja lahendamisel tähtsust. Tuisu esinemist ei ole hageja tõendanud ning võimalik teine sissepääs ei vabasta hagejat oma kohustuste korrektsest täitmisest. Seega annab nimetatud rikkumine aluse leppetrahvi nõudmiseks. 13.02.2019 (leping nr XXX, etteheide nr XXX) XXX ja XXX kõrval asuvale parkimisplatsile oli lükatud koristatud lumevall. Lumevalli lükkamine on tõendatud elaniku kirja ja fotoga (tlk 104105). Hageja vastuväidete kohaselt seal eraldi parklat pole, lepingu järgi tuli puhastada ainult tee (tlk 111). Kohus leiab, et viidatud puudus ei saa olla aluseks hagejalt leppetrahvi nõudmiseks. Töövõtulepingu kohaselt tuli hagejal puhastada üksnes tee, mitte täiendavalt teeäärseid parkimiskohti. Kuna fotolt (tlk 105) ei nähtu ega ole ka muul viisil tõendatud, et parkla oleks olnud kuidagi tähistatud (nt vastava märgi, mingite piiretega vms), ei pruukinud selle platsi parklana kasutamine olla hagejale arusaadav. Samuti nähtub kirjast, et tavaliselt tegeles parklana kasutatava ala lumetõrjega elanik ise, seega ei kuulunud see hageja tööülesannete hulka. Seetõttu ei saa hagejale ette heita sinna lumevalli lükkamist.
9.Hageja on esitanud taotluse leppetrahvi vähendamiseks kohtu äranägemisel. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades, et kohtu hinnangul ei ole mitte kõik kostja väljatoodud hageja rikkumised tõendatud, tuleb VÕS § 162 alusel rahuldada hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks. Kuna pooled ei ole täpsemat arvestuskäiku ega omapoolseid seisukohti selles osas kohtule esitanud, peab kohus põhjendatuks vähendada leppetrahvi iga töövõtulepingu puhul proportsionaalselt tõendatud rikkumiste arvuga. Eelneva põhjal leiab kohus, et esile toodud juhtumistest on kohtu hinnangul leppetrahvi alused täidetud kokku viiel korral - leping nr XXX piirk XXX – kanalisatsiooniluuk, leping nr XXX – XXX (2 korda) ja leping nr XXX, XXX lükkamata. Arvestades, et kohtu hinnangul ei ole mitte kõik kostja väljatoodud hageja rikkumised tõendatud, tuleb rahuldada hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks. Kuna pooled ei ole täpsemat arvestuskäiku ega omapoolseid seisukohti selles osas kohtule esitanud, peab kohus põhjendatuks vähendada leppetrahvi iga töövõtulepingu puhul proportsionaalselt tõendatud rikkumiste arvuga. Töövõtulepingut nr XXX osas esitatud viiest etteheitest pidas kohus põhjendatuks ühte. Seega oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi lepingu nr XXX rikkumiste eest 100 eurot (500 : 5 x 1 = 100). Lepingu nr XXX alusel tehtud viiest etteheitest pidas kohus põhjendatuks ühte ning seega oli kostjal õigus hagejalt nõuda leppetrahvi 100 eurot. Töövõtulepingu nr XXX alusel tehtud 3 etteheitest luges kohus põhjendatuks kaks, seega oli kostjal õigus nõude hagejalt leppetrahvi 333,33 eurot (500 : 3 x 2 = 333,33). Kolme lepingu peale kokku 533,33 eurot (100 + 100 + 333,33 = 533,33). Väide, et kostja nõudis mõne rikkumise eest korraga nii leppetrahvi kui alandas hinda või nõudis tööde ümbertegemist, ei anna alust lepptrahvi väljamõistmata jätmiseks. Esiteks ei ole hageja väide tõendatud ning teiseks ei välista võlaõigusseadus hinna alandamise, heastamise ja leppetrahvi nõudmise õiguskaitsevahendite korraga kasutamist. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuna leppetrahvinõue on esitatud enne lepingu perioodi lõppu, on see tähtaegselt esitatud. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et võimalusest leppetrahvi nõuda
Tsiviilasi nr 2-19-6893
hoiatati hagejat suuliselt ka varem (II kd tlk 17). Arvestades, et poolte vahel on nende selgitustest ja tunnistajate ütlusest tulenevalt niigi osa lepinguga seonduvat suhtlust toimunud suuliselt (nt konkreetseks päevaks töö tellimine), loeb kohus sellise hoiatamise piisavaks.
10.Hageja ei ole esitanud kostja tasaarvestusavaldusele muid vastuväiteid, kui üksnes seda, et kostja leppetrahvinõue on osaliselt põhjendamatu. Seega puudub kohtul vajadus muus osas tasaarvestuse lubatavust kontrollida. Kohus leidis, et kostja lepptrahvinõue hageja vastu on põhjendatud 533,33 euro ulatuses. Poolte vahel on lepingu sõlmimine tõendatud ning kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tasaarvestusõiguse puudumisel pidanuks ta hagejale nõutud 1500 euro ulatuses tasu maksma. Seega ei analüüsi kohus täpsemalt töötasu sissenõutavaks muutumise asjaolusid, sellekohaseid väiteid ei ole ka pooled esitanud. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõppevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses asjast, mil neid võis tasaarvestada. Kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue summas 533,33 eurot ning hagejal kostja vastu töötasunõue summas 1500 eurot. Tasaarvestuse tulemusena kostja leppetrahvi nõue hageja vastu lõppeb ning hageja töötasu nõue kostja vastu väheneb 533,33 euro võrra. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning hageja töötasu nõue kostja vastu kuulub rahuldamisele 966,67 euro ulatuses (1500-533,33 = 966,67).
11.Kohtu hinnangul ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et ta ei saanud aru, millistelt teedelt peab lund lükkama, kuna joonised ja kaardid ei ole alati üheselt mõistetavad. Hagejal oleks sellisel juhul olnud võimalik küsida kostjalt selgitusi. Kohus märgib, et mõlema poole seisukohad on olnud kohati ebatäpsed ja üldsõnalised. Samuti on esitatud kohtule asjasse mittepuutuvat materjali. Käesolevas otsuses mainimata tõendid ei tõenda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt olulisis asjaolusid ning kohus jätab need seetõttu tähelepanuta. Nii ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohased hageja väited ja tõendid selle kohta, et kostja on talle niigi osa raha maksmata jätnud. XXX teostatud tööde aktid ei ole asjakohased, kuna meil pole see praegu vaidluse all, ei tõenda konkreetsete teede seisundit. Väited selle kohta, et 20.01.2019 ei teostanud hageja töid nõuetekohaselt ning aadressil XXX (tlk 118 p 2.6 ja tlk 159-162) ei olnud jäätmekäitlusettevõttel võimalik koristamata lume tõttu prügikasti tühjendada, ei ole käesolevalt asjakohased, kuna kostja ei ole nimetatud puudust hagejale esitatud leppetrahvinõudes esile toonud ega selle alusel leppetrahvi nõudnud. Kohus jätab tähelepanuta tlk 14 kinnituse. See ei ole asjassepuutuv, kuna 04.09.2019 kohtuistungil antud ütlustest selgus, et kinnituse andnud isik ei saanud täpselt aru, kellele ja milleks ta selle kinnituse andis. Kohus ei analüüsi lähemalt hageja esindaja väiteid, mille kohaselt võib kostja olla fotodel kuupäevadega manipuleerinud, mistõttu on fotod ebausaldusväärsed. Hageja väited on üldsõnalised. Hageja ei ole põhjendanud, milliste konkreetsete fotode osas tal selline kahtlus on ja mille see täpsemalt rajaneb. Vajadusel ja konkreetsemate etteheidete korral oleks hageja saanud taotleda ekspertiisi. Menetluskulud
12.TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. 27.06.2019 istungil on hageja esindaja väljendanud põhimõttelist valmisolekut kompromissiks, 04.09.2019 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et nad oleksid kompromissi korras nõus 1000 euroga. Kostja esindaja on mõlemal istungil kinnitanud, et tema kompromissi sõlmida ei soovi, kuna tegemist on põhimõttelise küsimusega. Kohus rahuldas hagi lõpuks 966,67 euro ulatuses,
Tsiviilasi nr 2-19-6893
mis on väga lähedal kompromiss-summale 1000 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 2 alusel täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud ka rahaliselt kindlaks. Kostja on oma menetluskulude suurusena märkinud 2790 eurot, millele lisandub riigilõiv 200 eurot ja kulu viimasel kohtuistungil osalemise eest 186 eurot (1h 33 min x 120 = 186), kokku 3176. Menetluskulud on küll hagihinnast suuremad, kuid hageja on 04.09.2019 kohtuistungil kinnitanud, et temal menetluskulude suurusele vastuväiteid pole. Samuti on tegemist keeruka ja mahuka kohtuasjaga, mis puudutas kolme töövõtulepingut, oli vaja analüüsida hulgaliselt tõendeid ning osaleda kahel kohtuistungil. Seetõttu peab kohu hagihinnast suuremaid menetluskulusid põhjendatuks. TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldab kohus hageja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.